14. märtsil pidas lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis esimest korda ülikooli emakeelepäevade ajaloos võru keeles avaliku loengu „Võro, seto, mulgi ja tarto kiil – lõunõeesti põlitsidõ piirkunnakiili lugu“ („Võru, seto, mulgi ja tartu keel – lõunaeesti põliste piirkonnakeelte lugu“). Loengut saab järelvaadata.
Sulev Iva heitis loengus kõigepealt pilgu keeleajalukku. Umbes 2000 aastat tagasi eraldus läänemeresoome algkeelest elujõuline lõunaeesti haru, millest pärinevaid tänapäeva lõunaeesti keeli ehk võru, seto, mulgi ja tartu keelt tuleks Iva sõnul eraldiseisva lõunaeesti piirkonnakeelena riiklikult tunnustada. Tema arvates võis tänavuse raamatuaasta tähiseks olnud 500 aasta tagune missaraamat olla lõunaeestikeelne, nagu seda oli ka 1686. aasta ja 1905. aasta Uus Testament.
Iva nentis: „Soomõ keeletiidläse Pekka Sammallahti perrä sulas vana lõunõeesti haro siski peräkõrd põh́aeestiga kokko ütes eesti keeles. Kuiki 1970ndil võidsõ nii paistudaq, olõ-õi nii lännüq. Lõunõeesti keeleharo om ka parhilla (põh́a)eesti keelest eräle olõman“ („Soome keeleteadlase Pekka Sammallahti järgi sulab vana lõunaeesti haru lõpuks siiski põhjaeestiga kokku ühtseks eesti keeleks. Kuigi 1970ndail võis nii tunduda, pole nii läinud. Lõunaeesti keeleharu on ka praegu (põhja)eesti keelest eraldi olemas“).
Lõunaeesti keeltest elujõulisim on võru keel, millele on antud ka ISO keelekood vro. Kokku on lõunaeesti keelte oskajaid 100 000–130 000, kuid nende aktiivseid rääkijaid on umbes poole võrra vähem.
Lektori sõnul on lõunaeesti keele nimel juba palju ära tehtud: „Aastakümnit om tett Eesti riigi toega väega mitmõsugust lõunõeesti kiili tugõmis- ja arõndustüüd: uma kiräkiil, keelekõrraldus, sõnaraamaduq, grammatigaq, keeleteknoloogia, kirändüs, tiatri, muusiga, laulupidoq, meediä, Vikipeediä, mitmõsugudsõq keelekampaaniaq jpm“ („Aastakümneid on tehtud Eesti riigi toel väga mitmesugust lõunaeesti keelte toetus- ja arendustööd: oma kirjakeel, keelekorraldus, sõnaraamatud, grammatikad, keeletehnoloogia, kirjandus, teater, muusika, laulupeod, meedia, Vikipeedia, mitmesugused keelekampaaniad jpm“).
Siiski vajaks lõunaeesti keelte õitseng Sulev Iva arvates riigi tugevamat toetust. Näiteks oleks vaja luua rohkem keeleõppevõimalusi ja teha õpe vähemalt osaliselt kohustuslikuks, algatada atraktiivseid õppeprogramme, tugevdada lasteaedade ja muude keelepesade tööd, tuua lõunaeesti keeled rohkem avalikku ruumi ja toetada eri tüüpi lõunaeestikeelset meediat.
Teisalt tuleks lõunaeesti keelte rääkijatel ka ise rohkem pingutada, et oma emakeelt õppida, õpetada ja levitada: „Kõgõ inämb olõnõs su keele tulõvik iks sust hindäst – kas sa pruugit kõik aig umma kiilt vai mitte“ („Kõige enam sõltub su keele tulevik siiski sust endast – kas sa kasutad oma keelt kogu aeg või mitte“).
Emakeelepäeva loengut saab UTTV-st järelvaadata ja galeriiga tutvuda.