Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel loodi ja võeti selle õppeaasta alguses Eesti koolides kasutusele uus liikumisõpetuse ainekava. Samuti kaasati juba enam kui 200 kooli hõlmavasse programmi „Liikuma kutsuv kool“ möödunud aastal esimesed gümnaasiumid.
Täisväärtusliku elu alus laotakse lapsepõlves, kust noor saab kaasa põhiteadmised ja oskused, mis aitavad täiskasvanuna tervislikke valikuid teha. Lapsed veedavad suure osa päevast koolis, mistõttu on väga oluline, et koolipäevas oleks nii palju liikumist, et vähim vajadus saaks kaetud. „Tartu Ülikooli liikumislabor on oma tegevusega aidanud märkimisväärselt kaasa sellele, et meie lastest kasvaksid terviseteadlikud ja aktiivsed täiskasvanud,“ selgitas akadeemiline sekretär Tõnis Karki hindamiskomisjoni nimel.
Liikumislabori eestveetav haridusprogramm „Liikuma kutsuv kool“ aitab kujundada koolikultuuri, kus liikumine on iga koolipäeva loomulik osa. Liikumislabori juhi ja tervisekasvatuse kaasprofessori Merike Kulli sõnul saab liikumist päeva juurde tuua nii jala või rattaga läbitava koolitee, aktiivsete vahetundide kui ka ainetundide, valikainete, huvitegevuse ning liikuma kutsuva keskkonna kujundamisega. „Kui meie senine tegevus on olnud suunatud peamiselt põhikoolile, siis nüüd on alguse saanud koostöö riigigümnaasiumidega. Rõõm on tõdeda, et koolide huvi programmiga liitumiseks on endiselt suur,“ ütles Kull.
Uue ainekava toel kasvatatakse terviseteadlikke noori
Oluline uuendus noorte liikumise toetamisel on kooli kehalise kasvatuse ainekava kaasajastamine. Liikumislabori eestvedamisel valminud ja sellest õppeaastast koolides kasutusele võetud liikumisõpetuse ainekava eesmärk on kasvatada noori, kes on saanud koolist kaasa positiivse hoiaku liikumise suhtes, motivatsiooni iseseisvalt liikuda ning oskused ja teadmised selle kohta, kuidas arendada oma kehalisi võimeid, millised on temale meelepärased liikumisviisid ning kuidas neist lähtuvalt oma tervist ja kehalist arengut edaspidi toetada. Mitmekülgsete liikumisoskuste ja kehaliste võimete arendamise kõrval on uues ainekavas tähtsal kohal ka vaimne ja füüsiline tasakaal ning liikumise ja kultuuri seosed.
Ainekava alusel toimuvad sellest õppeaastast tunnid iga kooliastme esimeses klassis ja kahe aasta jooksul hakatakse kava rakendama ka järgmistes klassides. Uue ainekava loomise eestvedaja, kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu on väga tänulik koolidele ja õpetajatele, kes on aktiivselt ja teadlikult ainekava rakendanud ning õpilaste tagasisidet edastanud. „18 liikumisõpetajat läbis ka koolituse, et saada liikumisõpetuse koolitajaks, ning on valmis üle Eesti enda teadmisi ja kogemusi teistele jagama. Tulevikus on kindlasti oluline välja selgitada, kuidas koolidel ainekava rakendamine läheb, mida neil selle kvaliteetseks järgimiseks vaja on ja kuidas õpilased muutust tajuvad,“ rääkis Pihu.
Labor ühendab eksperte spordist kommunikatsioonini
Ühiskonnateo auhinna saavad liikumislabori ja programmi „Liikuma kutsuv kool“ töörühma liikmed: tervisekasvatuse kaasprofessor ja labori juht Merike Kull, spetsialistid Maarja Park ja Reelika Kiivit, liikumisharrastuse teadur Katrin Mägi, kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu, kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu, koolitusspetsialist Kadi Rutens, võrgustiku koordinaator Karmen Moont, funktsionaalse morfoloogia professor Priit Kaasik, sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.
Tartu Ülikooli ühiskonnateo auhind antakse ülikooli liikmele või töörühmale, kes on eelnenud aastal mõjutanud märkimisväärselt ühiskonna arengut. Seekordne ühiskonnategu valiti välja kümne kandidaadi seast.
Tutvu kooli- ja tööpäeva liikuvamaks muutmiseks näpunäidete ja lisamaterjalidega „Liikuma kutsuva kooli“ programmi veebilehel.
Liikumislabori tegemistega saab end kursis hoida nende Facebooki lehel.
Uue liikumisõpetuse ainekava ja toetavate materjalidega on võimalik tutvuda veebilehel liikumisopetus.ee.