Margetta Pajuste õpib Tartu Ülikoolis esimesel kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust ning osaleb ka programmis „Talendid Tartusse!“. Läänemaa Ühisgümnaasiumis õppides paistis ta silma suurepäraste tulemuste ja aktiivse osalemisega olümpiaadidel. Näiteks esindas ta Eestit kahel korral rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil. Sage olümpiaadidel käimine tõi küll kaasa rohkelt puudumisi koolitundidest, kuid Margettal püsis siht silme ees ja tema õpihuvi üha kasvas.
Kui algul paelus Margettat kõige rohkem matemaatika, siis pärast lingvistikaolümpiaadil osalemist koges ta tõelist vau-momenti. „Minu jaoks on lingvistika nagu humanitaar-reaalaine, mis seob omavahel paljusid eri valdkondi. Öeldakse, et bioloogia põhineb keemial ja keemia füüsikal, viimane on aga kõige alus. Minu arvates on kõige alus ikkagi keel, sest kõiki teisi aineid õpetame just keelt kasutades. Keel on see, mille kaudu tajume ja seletame maailma ning anname oma kogemust teistele edasi,“ kirjeldab Margetta.
Tartu Ülikool, täpsemalt eesti ja üldkeeleteaduse instituut oli Margetta jaoks juba enne ülikooli astumist kodune ja tuttav paik. Lingvistikaolümpiaadil käies oli ta tutvunud õppehoone ja auditooriumidega, mitme õppejõu, vanemate üliõpilaste ning ka praeguste kursusekaaslastega. Just see varasem kokkupuude ja soe tunne aitasid tal otsustada Tartu Ülikooli kasuks. „Tudengilinnas on palju kultuuri ja melu, samas on siin mõnusalt rahulik. Koos on Eesti ja välismaa noored – see on minu arvates eriline keskkond,“ lisab Margetta.
Programmist „Talendid Tartusse!“ kuulis ta pärast lingvistikaolümpiaadil osalemist ja haaras võimalusest kohe kinni. Programmi kaudu osaleb Margetta projektis „Eesti keele morfosüntaktiline varieerumine“ („VarEs“).
Uurimisrühm VarEs uurib sõnavormide ja lauseehituse varieerumist eri murretes ja kasutuskordades – seda nimetataksegi morfosüntaktiliseks varieerumiseks. Margetta kuulub selles väiksemasse töörühma, mis keskendub sõnavormide „üles“ ja „ülesse“ kasutusele suulises keeles.
„Uurime teismeliste ja täiskasvanute kõnet suurte keelekogude ehk korpuste abil. Töö alguses selgitasime välja, millised andmeallikad on olemas ja millistest korpustest saaksime vajalikku infot. Valisime kaks sobivat keelekorpust ning analüüsisime „üles“ ja „ülesse“ kasutust mõjutavaid tegureid: näiteks vormile järgneva pausi olemasolu, vormi asukohta osalauses, lause põhitegusõna, kõnetempot, kõneleja sugu ja vanust. Uurisime ka vormide ajaloolist tausta,“ kirjeldab Margetta.
Uurimistöö on avaldanud mõju Margetta igapäevasele keelekasutusele. Ta tunnistab naljatades, et käib nüüd ringi, kõrvad kikkis, ja kuulab pidevalt, kuidas inimesed räägivad. „Kui keegi kasutab sõna „üles“ või „ülesse“, panen kohe tähele ja hakkan mõtlema, kas see sobitub meie uurimistulemuste mustritega või on pigem erandlik näide. Lisaks kuulen inimeste kõnes nüüd igasuguseid muid iseärasusi ja varieerumisi, mis võiksid olla potentsiaalsed uurimisteemad,“ kirjeldab ta.
Projektis osalemine on andnud Margettale selgema arusaama sellest, mida keeleteadlase töö endast kujutab ja mida võiks selline karjäär tulevikus kaasa tuua. „Oleme oma töö tulemusi saanud tutvustada juba mitmes kohas, sealhulgas rakenduslingvistika konverentsil. Veel hiljuti lahendasin eesti keele tunnis teadusartiklite põhjal ülesandeid – nüüd kirjutan neid ise,“ lausub ta rõõmsalt. Samas on esmakursuslane mõistnud, et tulemuste saavutamiseks tuleb teha kõvasti tööd – sellest pääsu ei ole. Oluline on õppida ka koostööd tegema.
Margetta uurimisrühmas on väga erineva taustaga liikmed: kaks keeleteaduse, üks matemaatilise statistika ja üks õigusteaduse üliõpilane. „Kui nii erinevad inimesed koos töötavad, tuleb õppida üksteist mõistma, ülesandeid jagama ja ühise eesmärgi nimel pingutama. Suureks abiks on see, et juhendajad on nii toredad ja toetavad,“ arutleb ta.
Programmis osalejatele korraldatakse mitmesuguseid väljasõite ja kokkusaamisi, mis on võimaldanud luua uusi tutvusi. „Näiteks on meil kaminaõhtud, kus saame mõnusas õhkkonnas süüa ja esinejaid kuulata. Teemad on olnud erinevad – oleme rääkinud nii info üleküllusest, päikeseautodest ja tudengiorganisatsioonidest kui ka lihtsalt üliõpilaselust ning sellest, kuidas ülikoolis toime tulla. Käisime isegi „Rakett 69“ teadusstuudios ülesandeid lahendamas – see oli põnev vaheldus tavapärasele õppimisele,“ räägib Margetta.
„Meil on olnud ka uurimisrühma VarEs liikmetega kokkusaamisi, kus olen saanud suhelda magistrantide ja doktorantidega. Need kohtumised on andnud mulle enesekindlust, pakkunud meelelahutust, aidanud luua väärtuslikke sidemeid ja pannud mõtlema enda tulevikule.“
Margetta kohta sobib hästi ütlus „Kes palju teeb, see palju jõuab“. Bakalaureuseõpingute ja uurimisprojekti kõrvalt leiab ta aega ka vabatahtlike abiõpetajate programmi raames lasteaias tööl käimiseks. Selle eest makstakse talle ka stipendiumi. Lisaks kuulub ta lingvistikaolümpiaadi meeskonda. „Sel aastal proovisin ülesandeid läbi ja aitasin korraldusega, järgnevatel aastatel tahan kindlasti ka ise olümpiaadiülesandeid koostada,“ sõnab ta.
Margetta leiab, et juba gümnaasiumiõpilasena tasub aktiivselt uusi asju proovida: osaleda üritustel, võtta valikaineid ja katsetada eri valdkondi, et paremini mõista, mis sulle päriselt huvi pakub. Eriti soovitab ta Tartu Ülikooli teaduskooli valikaineid – nende eest saab ainepunkte, mida on võimalik hiljem ülikooliõpingute ajal üle kanda. Margetta sai niimoodi mõne aine varakult arvestatud ning see on tema jaoks õpinguid lihtsustanud. Samuti soovitab ta noortel käia tudengivarjuks, et saada aimu ülikoolist ja huvipakkuvaist erialadest. Pärast bakalaureuseõpinguid plaanib Margetta jätkata magistrantuuris, tõenäoliselt arvutilingvistika erialal, ning unistab tulevikus välismaal õppimisest.
1. Saad tuttavaks uute inimestega ja lood väärtuslikke tutvusi.
2. Sinu maailmapilt avardub ja saad isiksusena areneda.
3. Paranevad koostöö- ja eneseväljendusoskused, suureneb vastutustunne ning kasvavad esinemisjulgus ja töötahe.