Eesti ja soome-ugri keeleteadus
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
Õppekava annab laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis juurutab keeleteadlikkust ja teritab keeletaju, annab üldteadmised eesti ja lähemate sugulaskeelte uurimisest ja analüüsimisest, samuti esmased praktilised oskused keeletoimetamisest ja muust keeletööst. See on eesti keelega tihedalt seotud mitmekeelne õppekava, kuid ühtlasi eesti keele õpetajate kasvulava. Kõrvalerialana saad õppida digihumanitaariat.
„Tartu Ülikool on justkui soome-ugri Meka, sest siin õpivad koos nii eestlased, soomlased ja ungarlased kui ka tudengid väiksemate sugulasrahvaste juurest. Niisamuti on õppejõududega: loenguid loevad meile komid, ersad, ungarlased, soomlased jne. Lisaks saab siin kõike humanitaarset siduda veidi reaalteaduslikumate aladega, näiteks arvutilingvistikaga, mis hõlmabki nii keele- kui ka arvutiteadust. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava puhul saab valida spetsialiseerumise lausa kuue ala seast. Nii leiab igaüks endale kindlasti just selle südamelähedase valdkonna, millega tegeleda elu lõpuni.“
Meil on päevaõpe.
Õpingute käigus spetsialiseerud ühele seitsmest suunast. Valida on arvutilingvistika, eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ja keelekasutus. Digihumanitaaria võid valida kõrvalerialaks.
Esimesel aastal omandad sa filoloogilised põhiteadmised ning õpid kultuuri- ja kirjandusteaduse aineid, aga ka mõnd võõrkeelt. Samuti lihvid sa eesti keeles kirjutamise ja kõnelemise oskust. Teisel aastal ootavad sind eesti keele struktuuri kursused ja sa alustad endale meelepärase suuna ainete omandamist. Viimasel õppeaastal pühendud sa peamiselt erialaõpingutele ja kirjutad sel alal bakalaureusetöö.
Peale tavaõppe on meil mitmesugused (suve)praktikad ja välislektorite lühikursused.
Sul on võimalus õppida ja läbida praktika välisülikoolides, näiteks Ungaris ja Soomes, aga ka teistes Euroopa riikides.
Erialade lühitutvustused eraldi
Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded, suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel.
Eesti keel võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud mitte-eestlastele, aga ka eesti üliõpilastele, keda köidavad mitmekeelse ühiskonna ning eesti keele kui võõrkeele teemad. Süvendatult õpitakse eesti keelega seotud aineid, täiendatakse teadmisi Eesti maast, ajaloost ja kultuurist ning õpitakse nägema eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Traditsioonilisele õppele lisavad värskust näiteks tandemõppe- ja draamakursused, samuti väljasõidud ja osakonna ühised ettevõtmised.
Arvutilingvistika on hea kompromiss huvist nii keelte kui ka arvutite vastu. Väljaõppinud arvutilingvistid loovad eesti keele jaoks seni puuduvaid rakendusi, näiteks masintõlkeprogramme ning eestikeelse kõne abil suhtlevaid seadmeid ja süsteeme.
Üldkeeleteadus ja keelekasutus on teoreetilise kallakuga eriala, mille põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib esmajoones neile, kes soovivad hiljem teha keeleteaduslikku uurimistööd, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast.
Soome-ugri keelte suunal õpitakse tundma nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab siin õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes riikides.
Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe tagab põhiteadmised soome keelest ja kirjandusest ning maast ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk soome keele praktilisel oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui ka praktikas. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel mitmesuguseid võimalusi (ülikoolid, kursused, praktika) töötada ja õppida edasi Soomes.
Ungari keele ja kultuuri suunal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka sellest maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üks osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes sealses ülikoolis. Teiste seas töötab meil ungari keelt emakeelena kõnelev lektor, kes õpetab nii ungari keelt kui ka kultuuri.
Digihumanitaaria kõrvaleriala on mõeldud neile humanitaarvaldkonna bakalaureuseüliõpilastele, kes soovivad täiendada oma tehnilisi infotehnoloogiaoskusi ning seostada neid humanitaarteaduste uurimisküsimuste ja andmetega. Ühtlasi annab kõrvaleriala lisapädevused, et töötada tänapäeva infoküllases ja andmestunud maailmas. See tähendab, et igaühel on üha rohkem vaja ka ise veidi programmeerida, andmeid töödelda ning andmebaase planeerida ja koostada või vähemalt kõigest sellest paremini aru saada.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut asub otse Tartu kesklinnas peahoone kõrval Jakobi 2 hoone neljandal korrusel. Instituut on kompaktne ja õppetööks hea õhkkonnaga. Meie koridori ilmestavad tihti kultuuriteemalised näitused.
Meie teadlased ja õppejõud osalevad paljudes teadusprojektides ning töötavad ka instituudi teadustöö uurimisrühmades, näiteks vana kirjakeele uurimisrühmas ja suulise kõne uurimisrühmas. Lisaks tegutsevad instituudis foneetikalabor ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Instituut on osaline digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuses.
Igal sügisel tutvustavad meie õppejõud üliõpilastele oma uurimissuundi ja seda, millega nad tegelevad siis, kui nad parasjagu ei õpeta.
Alates 2019. aasta sügisest toimub meil loengusari TÜling. Instituut annab välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA ning instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased.
Õppetööle lisaks osalevad üliõpilased keelekorpuste koostamises ning löövad kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamises, et saada väärt kogemusi ja sõlmida erialaseid kontakte. Nad on oodatud instituudi filmiõhtutele, ekskursioonidele ja väljasõitudele.
Aktiivsed üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus ja esinduses ning astuvad üliõpilasseltside ja -ühenduste liikmeks.
Meie vilistlased töötavad õpetajate ja õppejõududena, keeletoimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes ja tarkvarafirmades, samuti keeleteadlaste, tõlkide ja tõlkijatena, ajakirjanduses ja giididena. Neid leiab ka teadusasutustest ning muudest haridus- ja kultuurivalla ametitest, kus on vajalik loovus, keeleteadlikkus ja analüüsioskus.
Kõiki erialasid saad edasi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes.
Samuti saad magistrantuuris õppida eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele võõrkeelena õpetajaks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppes.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse – motivatsioonikiri, mis tuleb lisada koos avaldusega SAIS-i.
Info ja ajakava välistudengitele eestikeelsetele õppekavadele kandideerimiseks.
Erialakatse on motivatsioonikiri. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is hiljemalt 26. juunil 2024 või väliskandidaatidel Dreamapply’s hiljemalt 1. juunil 2024.
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja motivatsiooni ning eeldusi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval (erialamoodulid: eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ja keelekasutus, arvutilingvistika).
Motivatsioonikirjas tuleb kandidaadil kirjutada neil teemadel:
- miks soovid õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval;
- milline õppija oled, millised on sinu õpiharjumused ja kuidas need võiks sind toetada ülikooliõpingutes;
- kuidas sinu senised õpingud on toetanud keeleteaduse kasuks otsustamist, milline on olnud su senine kokkupuude keelte või keeleteadusega (nt keelteoskus, uurimistöö tegemine, olümpiaadidel osalemine jm) ning mis sulle eesti keele või keelte juures enim huvi pakub;
- millised on sinu ootused ülikooliõpingute eel, millisest õppekava erialast, erialamoodulist ja millistest õppekava õppeainetest oled enim huvitunud ning miks;
- mida lisaks eelpool toodule veel oluliseks pead.
Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi kontaktandmeid, selle pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki koos tühikutega) ja see tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Erialakatset hindab komisjon järgmiste kriteeriumite järgi:
- motivatsioonikirjas on käsitletud kõiki ülal nimetatud teemasid;
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus.
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Erialakatse mittestandardsetele kandidaatidele
Mittestandardsetele kandidaatidele (väliskandidaadid, kellel puudub eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemus) mõeldud erialakatse osakaal on 100%.
Erialakatse koosneb kirjalikust osast (motivatsioonikiri) ja suulisest osast (intervjuu). Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja motivatsiooni ning eeldusi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval (erialamoodulid: eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ja keelekasutus, arvutilingvistika).
Kirjalik osa (80%)
Erialakatse kirjalik osa on motivatsioonikiri pikkusega 1,5–2 lehekülge (2700–3600 tähemärki koos tühikutega). Motivatsioonikiri tuleb kirjutada eesti keeles.
Motivatsioonikirjas tuleb kirjutada neil teemadel:
- millised on olnud sinu varasemad õpingud, milline õppija oled, millised on sinu õpiharjumused ja kuidas need võiks sind toetada ülikooliõpingutes;
- kuidas on sinu varasemad õpingud toetanud keeleteaduse kasuks otsustamist, milline on olnud su kokkupuude keelte või keeleteadusega (muuhulgas eesti keele või teiste soome-ugri keelte õppimine, muude keelte oskus jm);
- miks soovid õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval;
- millised on sinu ootused ülikooliõpingute eel, millisest õppekava erialast, erialamoodulist ja millistest õppekava õppeainetest oled enim huvitunud ning miks;
- kuidas oled kursis Eestis ja Tartus elamise võimalustega ning missugustest vahenditest plaanid katta Tartus elamise ja õppimisega seotud kulud.
Suuline osa (20%)
Erialakatse suuline osa toimub intervjuu vormis, keskendudes kandidaadi varasematele õppimiskogemustele, huvile eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava vastu, eesmärkidele ja tulevikuplaanidele. Intervjuu toimub eesti keeles ning kestab ligikaudu 20 minutit.
Hindamine
Komisjon hindab kandidaate 100 punkti süsteemis, kirjalik osa annab maksimaalselt 80 ja suuline osa 20 punkti. Suulist osa ei pea sooritama need kandidaadid, kelle kirjalik osa on hinnatud maksimaalse punktisummaga (80 punkti). Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66 punkti. Kandidaatide vastuvõtt toimub õppekava üldise pingerea alusel.
Erialakatset hindab komisjon järgmiste kriteeriumite järgi:
- kandidaadi oskus põhjendada oma erialavalikut ja motivatsiooni asuda õppima Tartu ülikoolis;
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus;
- eneseväljenduse selgus ja mõttekäikude seotus.
Erialakatse intervjuu toimub 2. juulil 2024 kell 10.00 veebi teel.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 25% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 75% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise eesti keele teise keelena, soome keele, emakeele- või lingvistikaolümpiaadi lõppvoorust;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik saada kandideerimisel lisapunkte:
- Keeleteaduse alused (P2TP.TK.030) 3 EAP
NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
