Skip to main content

Eesti ja soome-ugri keeleteadus

Bakalaureuseõpe

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
33
Õppetasu
tasuta

Õppekava annab laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis juurutab keeleteadlikkust ja teritab keeletaju, annab üldteadmised eesti ja lähemate sugulaskeelte uurimisest ja analüüsimisest, samuti esmased praktilised oskused keeletoimetamisest ja muust keeletööst. See on eesti keelega tihedalt seotud mitmekeelne õppekava, kuid ühtlasi eesti keele õpetajate kasvulava. Kõrvalerialana saad õppida digihumanitaariat. 

„Tartu Ülikool on justkui soome-ugri Meka, sest siin õpivad koos nii eestlased, soomlased ja ungarlased kui ka tudengid väiksemate sugulasrahvaste juurest. Niisamuti on õppejõududega: loenguid loevad meile komid, ersad, ungarlased, soomlased jne. Lisaks saab siin kõike humanitaarset siduda veidi reaalteaduslikumate aladega, näiteks arvutilingvistikaga, mis hõlmabki nii keele- kui ka arvutiteadust. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava puhul saab valida spetsialiseerumise lausa kuue ala seast. Nii leiab igaüks endale kindlasti just selle südamelähedase valdkonna, millega tegeleda elu lõpuni.“ 

 

Käbi Suvi, vilistlane

Meil on päevaõpe. 

Õpingute käigus spetsialiseerud ühele kuuest suunast. Valida on arvutilingvistika, eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ning foneetika. Digihumanitaaria võid valida kõrvalerialaks. 

Esimesel aastal omandad sa filoloogilised põhiteadmised ning õpid kultuuri- ja kirjandusteaduse aineid, aga ka mõnd võõrkeelt. Samuti lihvid sa eesti keeles kirjutamise ja kõnelemise oskust. Teisel aastal ootavad sind eesti keele struktuuri kursused ja sa alustad endale meelepärase suuna ainete omandamist. Viimasel õppeaastal pühendud sa peamiselt erialaõpingutele ja kirjutad sel alal bakalaureusetöö. 

Peale tavaõppe on meil mitmesugused (suve)praktikad ja välislektorite lühikursused. 

Sul on võimalus õppida ja läbida praktika välisülikoolides, näiteks Ungaris ja Soomes, aga ka teistes Euroopa riikides. 

Erialade lühitutvustused eraldi 

Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded, suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel. 

Eesti keel võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud mitte-eestlastele, aga ka eesti üliõpilastele, keda köidavad mitmekeelse ühiskonna ning eesti keele kui võõrkeele teemad. Süvendatult õpitakse eesti keelega seotud aineid, täiendatakse teadmisi Eesti maast, ajaloost ja kultuurist ning õpitakse nägema eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Traditsioonilisele õppele lisavad värskust näiteks tandemõppe- ja draamakursused, samuti väljasõidud ja osakonna ühised ettevõtmised. 

Arvutilingvistika on hea kompromiss huvist nii keelte kui ka arvutite vastu. Väljaõppinud arvutilingvistid loovad eesti keele jaoks seni puuduvaid rakendusi, näiteks masintõlkeprogramme ning eestikeelse kõne abil suhtlevaid seadmeid ja süsteeme. 

Üldkeeleteadus ja foneetika on teoreetilise kallakuga eriala, mille põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib esmajoones neile, kes soovivad hiljem teha keeleteaduslikku uurimistööd, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast. Eraldi allharu on eksperimentaalne foneetika, mis on tänapäeval väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) arendamisel. 

Soome-ugri keelte suunal õpitakse tundma nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab siin õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes riikides. 

Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe tagab põhiteadmised soome keelest ja kirjandusest ning maast ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk soome keele praktilisel oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui ka praktikas. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel mitmesuguseid võimalusi (ülikoolid, kursused, praktika) töötada ja õppida edasi Soomes. 

Ungari keele ja kultuuri suunal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka sellest maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üks osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes sealses ülikoolis. Teiste seas töötab meil ungari keelt emakeelena kõnelev lektor, kes õpetab nii ungari keelt kui ka kultuuri. 

Digihumanitaaria kõrvaleriala on mõeldud neile humanitaarvaldkonna bakalaureuseüliõpilastele, kes soovivad täiendada oma tehnilisi infotehnoloogiaoskusi ning seostada neid humanitaarteaduste uurimisküsimuste ja andmetega. Ühtlasi annab kõrvaleriala lisapädevused, et töötada tänapäeva infoküllases ja andmestunud maailmas. See tähendab, et igaühel on üha rohkem vaja ka ise veidi programmeerida, andmeid töödelda ning andmebaase planeerida ja koostada või vähemalt kõigest sellest paremini aru saada. 

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut asub otse Tartu kesklinnas peahoone kõrval Jakobi 2 hoone neljandal korrusel. Instituut on kompaktne ja õppetööks hea õhkkonnaga. Meie koridori ilmestavad tihti kultuuriteemalised näitused. 

Meie teadlased ja õppejõud osalevad paljudes teadusprojektides ning töötavad ka instituudi teadustöö uurimisrühmades, näiteks vana kirjakeele uurimisrühmas ja suulise kõne uurimisrühmas. Lisaks tegutsevad instituudis foneetikalabor ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Instituut on osaline digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuses. 

Igal sügisel tutvustavad meie õppejõud üliõpilastele oma uurimissuundi ja seda, millega nad tegelevad siis, kui nad parasjagu ei õpeta. 

Alates 2019. aasta sügisest toimub meil loengusari TÜling. Instituut annab välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA ning instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased. 

Õppetööle lisaks osalevad üliõpilased keelekorpuste koostamises ning löövad kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamises, et saada väärt kogemusi ja sõlmida erialaseid kontakte. Nad on oodatud instituudi filmiõhtutele, ekskursioonidele ja väljasõitudele. 

Aktiivsed üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus ja esinduses ning astuvad üliõpilasseltside ja -ühenduste liikmeks. 

Meie vilistlased töötavad õpetajate ja õppejõududena, keeletoimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes ja tarkvarafirmades, samuti keeleteadlaste, tõlkide ja tõlkijatena, ajakirjanduses ja giididena. Neid leiab ka teadusasutustest ning muudest haridus- ja kultuurivalla ametitest, kus on vajalik loovus, keeleteadlikkus ja analüüsioskus. 

Kõiki erialasid saad edasi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes. 

Samuti saad magistrantuuris õppida eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele võõrkeelena õpetajaks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppes. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse – motivatsioonikiri, mis tuleb lisada koos avaldusega SAIS-i.

Erialakatse on motivatsioonikiri. Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja motivatsiooni ning eeldusi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval.

Motivatsioonikirjas tuleb kandidaadil kirjutada neil teemadel:

  1. miks ta soovib õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval ja milline õppija ta on; 
  2. kuidas senised õpingud on toetanud keeleteaduse kasuks otsustamist, milline on olnud tema senine kokkupuude keelte või keeleteadusega (nt keelteoskus, uurimistöö tegemine, olümpiaadidel osalemine jm) ning mis talle eesti keele või keelte juures enim huvi pakub;
  3. millised on ta ootused õpingutele õppima asumise eel (sealjuures tasub kindlasti tutvuda õppekava andmetega (nt suuna- ja erialamoodulid), et arutleda ka, millisest õppekava erialast või millistest õppeainetest ta on enim huvitunud ning miks);
  4. muu, mida kandidaat veel oluliseks peab.

Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi kontaktandmeid, selle pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki koos tühikutega) ja see tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.

Erialakatset hindab komisjon järgmiste kriteeriumite järgi:

  • õpimotivatsioon ja ettekujutus valitavast erialast;
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus.

 

Erialakatse mittestandardsetele kandidaatidele


Mittestandardsetele (välistudengid) kandidaatidele mõeldud sisseastumiskatse osakaal on 100%.

Sisseastumiskatse eesmärk on selgitada välja sisseastuja motivatsioon õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval. Sisseastumiskatse koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

Kirjalik osa (80%)

Sisseastumiskatse kirjalik osa on motivatsioonikiri pikkusega 1,5–2 lehekülge (2700–3600 tähemärki koos tühikutega). Motivatsioonikirja võib esitada eesti, inglise, vene, soome või saksa keeles.

Sisulised nõuded motivatsioonikirjale:

  1. motivatsioonikiri sisaldab infot kandidaadi varasemate õpingute kohta, annab ülevaate kandidaadi varasemast kokkupuutest eesti keele ja/või teiste soome-ugri keeltega;
  2. kirjast selgub, milline on kandidaadi motivatsioon õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval, sealhulgas kandidaadi kursisolek õppekava sisuga;
  3. motivatsioonikiri sisaldab infot selle kohta, kas kandidaat on kursis Eestis ja Tartus elamise võimalustega ning missugustest vahenditest ta plaanib katta Tartus elamise ja õppimisega seotud kulud.

Suuline osa (20%)

Sisseastumiskatse suuline osa toimub intervjuu vormis, keskendudes kandidaadi varasematele õppimiskogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele. Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi motiveeritus õpinguteks Tartu Ülikoolis ning huvi eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava vastu. Vestlus toimub eesti, inglise, vene, soome või saksa keeles ning kestab 20–30  minutit.

Hindamine

Komisjon hindab kandidaate 100 punkti süsteemis, kirjalik osa annab maksimaalselt 80 ja suuline osa 20 punkti. Suulist osa ei pea sooritama need kandidaadid, kelle kirjalik osa on hinnatud maksimaalse punktisummaga (80 punkti). Sisseastumiskatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti. 

Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66 punkti. Kandidaatide vastuvõtt toimub õppekava üldise pingerea alusel. 

Sisseastumiskatse mõlemas osas hinnatakse:

  • kandidaadi oskust põhjendada oma erialavalikut ja motivatsiooni Tartu ülikoolis õppima asuda;
  • eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust.

Kandidaadid, kes ei saa vestluse ajaks Tartusse kohale tulla, sooritavad vestluse veebi teel.

Sisseastumiskatse toimub 5. juulil 2022 kell 10.00 Jakobi 2-427 või veebis.

Info välistudengitele eestikeelsetele õppekavadele kandideerimiseks. 

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • erialakatset 25% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 75% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üle-eestilise emakeele-, eesti keele teise keelena, soome keele või lingvistikaolümpiaadi lõppvoorust.

 

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:

  • Keeleteaduse alused (P2TP.TK.030) 3 EAP

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Pire Teras
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
Jaga
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
Jaga
12.02.2022
Jaga
09.02.2022