Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Bakalaureuseõpe
16. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat
180 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
33
Õppetasu
tasuta
Õpi maailmatasemel keeleteadust tippülikoolis! Seitsme erialavalikuga eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava annab laiapõhjalise humanitaarhariduse, suurendab keeleteadlikkust ning teritab keeletaju. Sa saad siit üldteadmised eesti ja lähemate sugulaskeelte uurimisest ning esmased praktilised oskused keeletoimetamisest ja tööst keeleandmetega. Õppekava fookus on eesti keelel, lisaks saad õppida muid soome-ugri keeli ja täiendada end digihumanitaaria kõrvalerialal. Pärast lõpetamist on sul võimalus jätkata keeleteaduse õpinguid või õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks.
Tartu Ülikool on justkui soome-ugri Meka, sest siin õpivad koos nii eestlased, soomlased ja ungarlased kui ka tudengid väiksemate sugulasrahvaste juurest. Niisamuti on õppejõududega: loenguid loevad meile komid, ersad, ungarlased, soomlased jt. Lisaks saab siin kõike humanitaarset siduda veidi reaalteaduslikumate aladega, näiteks arvutilingvistikaga, mis hõlmabki nii keele- kui ka arvutiteadust. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava puhul saab valida spetsialiseerumise lausa seitsme ala seast. Nii leiab igaüks endale kindlasti just selle südamelähedase valdkonna, millega tegeleda elu lõpuni.
Käbi Suvi
vilistlane
Õpe on päevaõppe vormis. Õpingute käigus spetsialiseerud ühele seitsmest suunast: eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ja keelekasutus ning arvutilingvistika. Kõrvalerialaks võid muu hulgas valida digihumanitaaria.
Erialade lühitutvustused
Eesti keele suunal saad põhiteadmised eesti keele struktuurist, ajaloost, varieerumisest ja korraldamisest. Õpid keelenähtusi analüüsima ja eesti keelt toimetama. Omandatud teadmised ja praktilised oskused kujundavad sinust keelespetsialisti, kes aitab tagada eesti keele elujõudu.
Eesti keel võõrkeelena suund on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud muu emakeelega õppijatele. Õpid eesti keele struktuuriga seotud aineid, täiendad teadmisi eesti kultuurist ning õpid nägema eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Traditsioonilisele õppele lisavad vaheldust tandemõpe ja draamakursus.
Soome-ugri keelte suunal õpid tundma nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab siin õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel. Välisõpingute käigus on sul võimalus õppida fennougristikat Soomes ja Ungaris, aga ka teistes riikides.
Soome keele ja kultuuri suunal saad põhiteadmised soome keelest ja kirjandusest ning maast ja ajaloost. Õpingute alguses on põhirõhk keele omandamisel, hiljem keskendud üldainetele. Õpingute jooksul on sul võimalus minna õpirändama mõnda Soome ülikooli või osaleda soome keele suvekursustel. Selle suuna läbinuna saad magistriõppes õpinguid jätkates valida soome keele õpetaja lisaeriala.
Ungari keele ja kultuuri suunal on rõhk ungari keele õppel. Lisaks saad ülevaate Ungari maast, ajaloost, kirjandusest ja kultuurist. Õpingute jooksul on sul võimalus minna õpirändama mõnda Ungari ülikooli või osaleda ungari keele suvekursustel.
Üldkeeleteaduse ja keelekasutuse suunal on põhirõhk inimkeele üldiste seaduspärasuste mõistmisel ning õpid ka analüüsima keelt kasutuses. Eriala sobib esmajoones neile, kes soovivad hiljem teha keeleteaduslikku uurimistööd, sest see annab teadustööks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast.
Arvutilingvistika on keeleteaduse, informaatika, andmeteaduse ja tehisintellekti kokkupuutepunktis asuv teadusala ning rakenduslik distsipliin. Väljaõppinud arvutilingvistid loovad eesti keele jaoks seni puuduvaid rakendusi, näiteks masintõlkeprogramme ning eestikeelse kõne abil suhtlevaid seadmeid ja süsteeme.
Digihumanitaaria kõrvaleriala aitab täiendada su tehnilisi infotehnoloogiaoskusi ning seostada neid humanitaarteaduste uurimisküsimuste ja andmetega. Õpid programmeerimist, digiteerimist, andmebaaside põhialuseid ja kasutajakogemuse disaini ning käsitlema infoajastu aktuaalseid teemasid. See kõrvaleriala annab sulle praktilised lisapädevused, et asuda töötama tänapäeva infoküllases maailmas.
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Loengud, seminarid ja praktikumid toimuvad mugavalt Tartu kesklinna õppehoonetes. Oma teadmisi ja keeleoskust saad täiendada välisülikoolides ja suvekursustel. Õppetööle lisaks osalevad meie üliõpilased keelekorpuste koostamises ning konverentside ja olümpiaadide korraldamises. Nii on sul juba õpingute käigus võimalus kaasa lüüa teadustöös.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis tegutseb mitu keskust, näiteks digihumanitaaria keskus, mitmekeelsuse keskus, eesti keele õppe ja keeleteadlikkuse keskus ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Lisaks on instituudis foneetikalabor, kus saad osaleda keelekatsetes.
Oled alati oodatud Filmo-Ugri filmiõhtutele, KeeleKohtingutele, TÜlingu loengutele, instituudi teaduspäevale ning teistele eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üritustele ja väljasõitudele. Hoia meie tegemistel pilk peal Facebookis, Instagramis ja keeleblogis.
Meie vilistlased väärtustavad omandatud erialaseid teadmisi ning analüüsi- ja eneseväljendusoskust. Nad töötavad keelespetsialistide, õpetajate, keeletoimetajate, keeleandmete spetsialistide, aga ka tõlkijate ja ajakirjanikena. Meie vilistlasi leiab kultuuri-, haridus-, meedia- ja teadusasutustest, kus on vajalik keeleteadlikkus ja hea analüüsioskus.
Õpinguid saad jätkata magistriõppes nii keeleteaduse õppekava kui ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava alusel.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Info ja ajakava välistudengitele eestikeelsetele õppekavadele kandideerimiseks.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (25%),
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (75%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 1. juulil 2025 või väliskandidaatidel Dreamapply’s hiljemalt 1. juunil 2025
Erialakatseks on motivatsioonikiri.
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja motivatsiooni ning eeldusi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval (erialamoodulid: eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ja keelekasutus, arvutilingvistika).
Motivatsioonikirjas tuleb kandidaadil kirjutada neil teemadel:
- miks soovid õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval;
- milline õppija oled, millised on sinu õpiharjumused ja kuidas need võiks sind toetada ülikooliõpingutes;
- kuidas sinu senised õpingud on toetanud keeleteaduse kasuks otsustamist, milline on olnud su senine kokkupuude keelte või keeleteadusega (nt keelteoskus, uurimistöö tegemine, olümpiaadidel osalemine jm) ning mis sulle eesti keele või keelte juures enim huvi pakub;
- millised on sinu ootused ülikooliõpingute eel, millisest õppekava erialast, erialamoodulist ja millistest õppekava õppeainetest oled enim huvitunud ning miks;
- mida lisaks eelpool toodule veel oluliseks pead.
Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi kontaktandmeid, selle pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki koos tühikutega) ja see tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is (väliskandidaatidel Dreamapply’s).
Erialakatset hindab komisjon järgmiste kriteeriumite järgi:
- motivatsioonikirjas on käsitletud kõiki ülal nimetatud teemasid;
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus.
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise eesti keele teise keelena, soome keele, emakeele- või lingvistikaolümpiaadi lõppvoorust;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Lisapunktide taotlemine
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada lisapunkte. Lisapunkte andev kursus:
- Keeleteaduse alused (P2TP.TK.030) 3 EAP
NB! Kursuse eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
