Skip to main content

Eesti ja soome-ugri keeleteadus

13. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat, 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Õppetöö asukoht
Tartu
Õppekohtade arv
33
Õppetasu
tasuta

Õppekava annab laiapõhjalise humanitaarhariduse, mis juurutab keeleteadlikkust ja teritab keeletaju, annab üldteadmised eesti ja lähemate sugulaskeelte uurimisest ja analüüsimisest, samuti esmased praktilised oskused keeletoimetamisest ja muust keeletööst. See on eesti keelega tihedalt seotud mitmekeelne õppekava, kuid ühtlasi eesti keele õpetajate kasvulava. Kõrvalerialana saad õppida digihumanitaariat. 

„Tartu Ülikool on justkui soome-ugri Meka, sest siin õpivad koos nii eestlased, soomlased ja ungarlased kui ka tudengid väiksemate sugulasrahvaste juurest. Niisamuti on õppejõududega: loenguid loevad meile komid, ersad, ungarlased, soomlased jne. Lisaks saab siin kõike humanitaarset siduda veidi reaalteaduslikumate aladega, näiteks arvutilingvistikaga, mis hõlmabki nii keele- kui ka arvutiteadust. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava puhul saab valida spetsialiseerumise lausa kuue ala seast. Nii leiab igaüks endale kindlasti just selle südamelähedase valdkonna, millega tegeleda elu lõpuni.“ 

 

Käbi Suvi, vilistlane

Õppetöö

Meil on päevaõpe. 

Õpingute käigus spetsialiseerud ühele kuuest suunast. Valida on arvutilingvistika, eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, üldkeeleteadus ning foneetika. Digihumanitaaria võid valida kõrvalerialaks. 

Esimesel aastal omandad sa filoloogilised põhiteadmised ning õpid kultuuri- ja kirjandusteaduse aineid, aga ka mõnd võõrkeelt. Samuti lihvid sa eesti keeles kirjutamise ja kõnelemise oskust. Teisel aastal ootavad sind eesti keele struktuuri kursused ja sa alustad endale meelepärase suuna ainete omandamist. Viimasel õppeaastal pühendud sa peamiselt erialaõpingutele ja kirjutad sel alal bakalaureusetöö. 

Peale tavaõppe on meil mitmesugused (suve)praktikad ja välislektorite lühikursused. 

Sul on võimalus õppida ja läbida praktika välisülikoolides, näiteks Ungaris ja Soomes, aga ka teistes Euroopa riikides. 

Erialade lühitutvustused eraldi 

Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded, suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel. 

Eesti keel võõrkeelena eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud mitte-eestlastele, aga ka eesti üliõpilastele, keda köidavad mitmekeelse ühiskonna ning eesti keele kui võõrkeele teemad. Süvendatult õpitakse eesti keelega seotud aineid, täiendatakse teadmisi Eesti maast, ajaloost ja kultuurist ning õpitakse nägema eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Traditsioonilisele õppele lisavad värskust näiteks tandemõppe- ja draamakursused, samuti väljasõidud ja osakonna ühised ettevõtmised. 

Arvutilingvistika on hea kompromiss huvist nii keelte kui ka arvutite vastu. Väljaõppinud arvutilingvistid loovad eesti keele jaoks seni puuduvaid rakendusi, näiteks masintõlkeprogramme ning eestikeelse kõne abil suhtlevaid seadmeid ja süsteeme. 

Üldkeeleteadus ja foneetika on teoreetilise kallakuga eriala, mille põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib esmajoones neile, kes soovivad hiljem teha keeleteaduslikku uurimistööd, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast. Eraldi allharu on eksperimentaalne foneetika, mis on tänapäeval väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) arendamisel. 

Soome-ugri keelte suunal õpitakse tundma nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab siin õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes riikides. 

Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe tagab põhiteadmised soome keelest ja kirjandusest ning maast ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk soome keele praktilisel oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui ka praktikas. Vahetusprogrammide kaudu on üliõpilastel mitmesuguseid võimalusi (ülikoolid, kursused, praktika) töötada ja õppida edasi Soomes. 

Ungari keele ja kultuuri suunal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka sellest maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üks osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes sealses ülikoolis. Teiste seas töötab meil ungari keelt emakeelena kõnelev lektor, kes õpetab nii ungari keelt kui ka kultuuri. 

Digihumanitaaria kõrvaleriala on mõeldud neile humanitaarvaldkonna bakalaureuseüliõpilastele, kes soovivad täiendada oma tehnilisi infotehnoloogiaoskusi ning seostada neid humanitaarteaduste uurimisküsimuste ja andmetega. Ühtlasi annab kõrvaleriala lisapädevused, et töötada tänapäeva infoküllases ja andmestunud maailmas. See tähendab, et igaühel on üha rohkem vaja ka ise veidi programmeerida, andmeid töödelda ning andmebaase planeerida ja koostada või vähemalt kõigest sellest paremini aru saada. 

Õppeained

Õppekeskkonna kirjeldus

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut asub otse Tartu kesklinnas peahoone kõrval Jakobi 2 hoone neljandal korrusel. Instituut on kompaktne ja õppetööks hea õhkkonnaga. Meie koridori ilmestavad tihti kultuuriteemalised näitused. 

Meie teadlased ja õppejõud osalevad paljudes teadusprojektides ning töötavad ka instituudi teadustöö uurimisrühmades, näiteks vana kirjakeele uurimisrühmas ja suulise kõne uurimisrühmas. Lisaks tegutsevad instituudis foneetikalabor ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Instituut on osaline digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuses. 

Igal sügisel tutvustavad meie õppejõud üliõpilastele oma uurimissuundi ja seda, millega nad tegelevad siis, kui nad parasjagu ei õpeta. 

Alates 2019. aasta sügisest toimub meil loengusari TÜling. Instituut annab välja eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA ning instituudi keeleblogis kirjutavad nii õppejõud kui ka üliõpilased. 

Õppetööle lisaks osalevad üliõpilased keelekorpuste koostamises ning löövad kaasa konverentside ja olümpiaadide korraldamises, et saada väärt kogemusi ja sõlmida erialaseid kontakte. Nad on oodatud instituudi filmiõhtutele, ekskursioonidele ja väljasõitudele. 

Aktiivsed üliõpilased tegutsevad üliõpilaskogus ja esinduses ning astuvad üliõpilasseltside ja -ühenduste liikmeks. 

Peale lõpetamist

Meie vilistlased töötavad õpetajate ja õppejõududena, keeletoimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes ja tarkvarafirmades, samuti keeleteadlaste, tõlkide ja tõlkijatena, ajakirjanduses ja giididena. Neid leiab ka teadusasutustest ning muudest haridus- ja kultuurivalla ametitest, kus on vajalik loovus, keeleteadlikkus ja analüüsioskus. 

Kõiki erialasid saad edasi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes. 

Samuti saad magistrantuuris õppida eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele võõrkeelena õpetajaks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppes. 

Vastuvõtutingimused

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)

  • tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri.

Erialakatseks on motivatsioonikiri. Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja motivatsiooni ning eeldusi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval.

Motivatsioonikirjas tuleb kandidaadil kirjutada neil teemadel:

  1. miks ta soovib õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval ja milline õppija ta on; 
  2. kuidas senised õpingud on toetanud keeleteaduse kasuks otsustamist, milline on olnud tema senine kokkupuude keelte või keeleteadusega (nt keelteoskus, uurimistöö tegemine, olümpiaadidel osalemine jm) ning mis talle eesti keele või keelte juures enim huvi pakub;
  3. millised on ta ootused õpingutele õppima asumise eel (sealjuures tasub kindlasti tutvuda õppekava andmetega (nt suuna- ja erialamoodulid), et arutleda ka, millisest õppekava erialast või millistest õppeainetest ta on enim huvitunud ning miks);
  4. muu, mida kandidaat veel oluliseks peab.

Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi kontaktandmeid, selle pikkus on 1–2 lehekülge (1800–3600 tähemärki koos tühikutega) ja see tuleb esitada koos avaldusega SAISis.

Erialakatset hindab komisjon järgmiste kriteeriumite järgi:

  • õpimotivatsioon ja ettekujutus valitavast erialast;
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus.

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • erialakatset 25% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 75% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Vastuvõtutingimusi arvestamata võetakse lisaks üldistele eritingimustele vastu üliõpilaskandidaat, kes on

  • gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üle-eestilise emakeele-, eesti keele teise keelena, soome keele või lingvistikaolümpiaadi lõppvoorust.

Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:

  • Keeleteaduse alused (P2TP.TK.030) 3 EAP

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Pire Teras
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Tartu Ülikooli saad kandideerida, kui oled lõpetanud organisatsiooni International Baccalaureate'i (IB) diplomiõppekava ja saanud diplomi, millel on märge Diploma Awarded (märge Course Awarded p…
Jaga
18.01.2022
#sisseastumine
Tartu Ülikooli korraldatava akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiküsimustega ei kontrollita gümnaasiumiastmes omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile loog…
Jaga
12.01.2022
#sisseastumine
Gümnaasiumi lõpp ja karjäärivaliku tegemine on tihtipeale üks stressirohkemaid aegu noore inimese elus. Selleks et oleks kergem otsustada, oleme sinu jaoks siia kogunud kõik viisid, kuidas saad juba …
Jaga
08.11.2021
#õppimine #sisseastumine
Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanud üliõpilased saavad kohe pärast ülikooli astumist parandada oma eesti keele oskust maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimuvatel eesti keele kursustel. Akad…
Jaga
28.12.2021

Sarnased õppekavad


magistriõpe humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 120 EAP 2 aastat päevaõpe inglise keel

magistriõpe humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 120 EAP 2 aastat päevaõpe eesti keel

bakalaureuseõpe humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 180 EAP 3 aastat päevaõpe eesti keel

bakalaureuseõpe humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 180 EAP 3 aastat päevaõpe eesti keel

bakalaureuseõpe humanitaarteaduste ja kunstide valdkond 180 EAP 3 aastat päevaõpe eesti keel