Tehisaru või tehisintellekt?

Nii ülikoolides, ministeeriumides kui ka muudes asutustes on käimas arutelud selle üle, kas eelistada keelekasutuses tehisaru või tehisintellekti. Tartu Ülikooli eesti terminite komisjon on leidnud, et rööpkasutuses laialt levinud sõnapaari kuidagi tõrjuda ei ole mõttekas, kuid ülikooli asjaajamiskeeles on ühtsuse eesmärgil otstarbekas valida üks termin. Komisjon soovitab eelistada tehisaru.

Uus sõna läbib keelde tulles mitu etappi. Tihti võetakse see kõigepealt üle tsitaat- või võõrsõnana, kuid kui seda pruugitakse keeles palju, luuakse selle kõrvale sageli mitu omasõna. Nii on ka tehisintellekti kõrval levinud tehisaru, tehismõistus, tehistaip, kunstlik mõistus, kunstaru jne.

Sõna tehisaru võib leida juba 1992. aasta Saagpaku eesti-inglise sõnastikust. Siiski saavutas eesti keeles ülekaalu algul tehisintellekt. Nüüd, mil mõiste on saanud tavaliseks, on aga tehisaru kasutusel peaaegu sama suurel määral.

Keeleteadlased on toonitanud, et võrdsete tingimuste korral on omasõnal võõrsõna ees alati eeliseid. Tehisaru nii kiiret levikut soodustavad selle lühidus, selgus, lihtsus, ühetähenduslikkus, iseseletuvus, täpsus, meeldejäävus, kerghääldatavus, keeleline õigsus, aga ka tabavus, ilmekus, kõlavus ja omapära.

Kui sõna sobitub hästi keelesüsteemi, kaasneb sellega ka mängulust. Näiteks on levinud riimuvad sõnapaarid tehis- ja pärisaru ning tehis- ja inimaru, eri kontekstides on kasutusel sõnad tehisarukas ja tehisaru(tu). Meelelahutuslik sõnakasutus kiirendab mõistagi termini levikut.

Arutelus erialaspetsialistidega ja eesti terminite komisjoniga jõuti järeldusele, et rööpkasutus on igati asjakohane ning üld- ja oskuskeeles on õige lasta neil sõnadel koos kulgeda. Ülikooli asjaajamiskeeles – õigusaktides, juhendites, muudes ametlikes dokumentides – on aga pigem otstarbekas jääda ühe sõna kasutuse juurde. Terminikomisjon leidis üksmeelselt, et edaspidi võiks pruukida ülikooli asjaajamiskeeles sõna tehisaru. Lühendit sõna tehisaru ei vaja, sest see on ise juba piisavalt lühike.

Euroopa suuremate keelte hulgas on peale eesti keele omasõna kasutusel ka soome keeles, kus on levinud tekoäly ja keinoäly. Erinevalt eesti keelest soome keeles võõrosisega sõna üldse ei pruugita. Eesti omasõna eelistamine suurendab seega ka soomeugrilikku ühtsust.