Laura Elise Arvisto on Tartu Ülikooli hargettevõtte GaltTec kaasasutaja, juhatuse liige ning kaastegevjuht müügi ja suhete alal. Sel sügisel pääses ta Berliinis toimunud välkkõnevõistlusel parimate hulka ja pälvis publiku lemmiku auhinna.
Uuringud näitavad, et keskmine normaalkaalus naine tajub end tegelikkusest umbes 20% suuremana ja keskmine söömishäirega inimene lausa kaks korda suuremana.
17. detsembril kell 16.15 pidas infosüsteemide professor Kuldar Taveter ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Emotsionaalselt intelligentsete ja nutikate infosüsteemide poole“
Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev pälvis Narva kolledži kuldmärgi pühendunud töö eest nii Narva kolledži kui ka Ida-Virumaa kõrghariduse teema järjepideval kajastamisel.
Tartu Ülikool osaleb 6.–7. detsembril Tallinnas Unibet Arenal rahvusvahelisel robootikaüritusel Robotex International 2024, mille käigus toimuvad nii võistlused kui ka tipptehnoloogia mess.
2024/2025. õppeaasta kevadsemestril pakub Tartu Ülikool 27 mikrokraadiprogrammi ettevõtluse, majanduse, turunduse, juhtimise, infotehnoloogia, hariduse, kultuuri, psühholoogia, kestliku arengu, õiguse ja ühiskonnateaduste vallas.
Füüsikalise keemia nooremteadur Kenneth Tuul arutles Tartu Ülikooli taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ akutehnoloogiate arenemise keskkonnamõju ja energiavajaduse üle.
Kandideeri stipendiumiprogrammile „Sina ja Euroopa“ ja omanda magistrikraad Saksamaal. Nomineerimise tähtaeg on 15. märts ja kandideerimine kuni 31. märtsini 2025.
3. detsembril toimusid 2024. aasta annetamistalgud, mille raames kutsus Tartu Ülikooli Sihtasutus toetama Ukraina üliõpilasi ja kindlustama Tartu Ülikooli akadeemilist järelkasvu.
Laur Kanger pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et uurida, miks võivad tulevikutehnoloogiad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada.
5. detsembril kl 16.00–17.30 toimus Tartu Ülikooli raamatukogu muusikaosakonnas ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Milleks kriisiajal kunstid?“.
Teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel on teada, et tehnoloogiliste muutustega kohanemiseks on eriti tähtis tööjõuturu paindlikkus ja koostöö seda kujundavate osaliste vahel.
Euroopa riigid ja teadusasutused ühendavad oma jõud, et luua personaalmeditsiini rakenduste laialdasemat kasutust võimaldav üleeuroopaline genoomiandmete andmebaas. Projekti „Euroopa genoom“ käigus plaanitakse järgmise kolme ja poole aasta jooksul järjestada vähemalt 100 000 Euroopa elaniku täisgenoomiandmed. Eestist on projekti kaasatud Tartu Ülikooli genoomika instituut.
1. detsembril anti rahvusülikooli aastapäeva aktusel üle väliseesti külalisprofessori stipendium, mille laureaadiks kuulutati Helsingi Ülikooli maateaduste ja geograafia osakonna inimgeograafia dotsent, Soome Akadeemia teadur Olle Järv.