Kehaline kasvatus ja sport
Magistriõpe
1. veebruar
30. juuni
17. juuli
31. august
2027. aasta vastuvõtu tähtajad, vastuvõtutingimused ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebilehele hiljemalt detsembri lõpuks.
Uuel õppeaastal on õpetajakoolituse erialadel alustavatel üliõpilastel võimalik kandideerida erialastipendiumile, mille suurus on kuni 400 eurot kuus.
Vaata täpsemat stipendiumite infot
Magistriõppes on valida kaks suunda. Kehalise kasvatuse õpetaja kutseõpingute suuna vilistlasena ootab sind kindel töökoht koos pika suvepuhkusega ning huvitav töö laste ja noortega. Treener-spordijuhi suunal õppides saad teadmised ja oskused selleks, et õpetada ja treenida sportlasi algajatest maailma tipptasemeni välja. Meie vilistlasena on sul erakordne võimalus anda panus noorte ja täiskasvanute kehalise aktiivsuse suurendamisse, süstida lastesse liikumisrõõmu ja sellega parandada kogu Eesti tervisekäitumist.
„Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi magistriõpe annab laiapõhjalised teadmised spordivaldkonnas töötamiseks erinevatel erialadel. Minu puhul oli oluline tõuge treeneriks saamisel treeneripraktika. Õpingud on andnud mulle oskuse ennekõike ise evida eluterveid hoiakuid ja teha eeskuju andes oma tööd pühendunult.“
Kehalist kasvatust kui õppeainet uuendatakse liikumisõpetuseks, et õpilased saaksid peale mitmekülgsete liikumisoskuste kaasa ka harjumuse liikuda regulaarselt.
Magistriõpe toimub sessioonõppena. Teoreetiliste erialateadmiste ja praktiliste kutseoskuste omandamise kõrval õpivad üliõpilased laiemalt analüüsima ja lahendama kehalise kasvatuse ja spordivaldkonna probleeme. Magistritöö kirjutamise käigus suureneb iseseisva uurimistöö koostamise oskus, sealhulgas andmete süsteemse kogumise ja analüüsi oskus.
Teoreetilist õpet toetavad õpetajakoolituse suunal kehalise kasvatuse ja pedagoogiline praktika ning treener-spordijuhi suunal spordijuhtimise ja treeneripraktika.
Osa õppeaineid aitab mõista organismi talitlust ajal, mil ta on kehaliselt aktiivne. Psühholoogilised ja kasvatusteaduste ained annavad oskused ja teadmised tööks koolis, sealhulgas õppeprotsessi korraldamise ja õpetaja rolli kohta laiemalt.
Treener-spordijuhi suunal omandad põhjalikud teadmised spordijuhtimisest ja -psühholoogiast. Erialaainetes käsitletakse treeninguteooriaid, spordijuhtimist ja -psühholoogiat.
Meie õppejõudude seas on kogenud professorid Jarek, Mäestu, Priit Kaasik, Vahur Ööpik, Mati Pääsuke ja Jaak Järimäe ning kaasprofessorid Ando Pehme ja Andre Koka.
Õppekava versioon:2026/2027
Rohkem infot: ÕIS
Meie 2019. aastal valminud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoone on nüüdisaegne ja kompaktne. Õppelaborites saab testida sportlase töövõimet, olemas on füsiokeskus taastumise ja füsioteraapiaga tegelemiseks ning tänapäevane kliima- ja mäestikulabor, kus on võimalik manipuleerida õhutemperatuuri ja -niiskusega.
Kehalise kasvatuse praktikale lähevad meie üliõpilased koolidesse ja treeneripraktikat nõustavad instituudi kõrgelt hinnatud spordialade spetsialistid. Teaduslikke uurimistöid juhendavad tunnustatud teadlased, professorid ja kaasprofessorid.
Tänapäevased võimalused uurimistöö tegemiseks tagavad põhjaliku hariduse nii õpetaja- kui ka treeneritööks, samuti õpingute jätkamiseks doktoriõppes.
Tartu on Eestis ainulaadne ülikoolilinn, mis pakub tudengitele rohkesti eneseteostusvõimalusi. Kultuuriline mitmekesisus, aktiivne eluviis, ettevõtlik vaim ja kogukonnatunne teevad Tartust koha, kus üliõpilasest saab tegutseja, korraldaja, looja ning muutuste algataja.
Tartus on üle 60 üliõpilasorganisatsiooni, arvukalt ülikooli kultuurikollektiive ja tudengiprojekte. Vaata lähemalt.
Kevaditi saab kandideerida Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse (TÜÜE), kes esindab üliõpilaste huve ja vajadusi ning toetab neid oma õiguste kaitsmisel.
Sügisel ja kevadel saab osa võtta Tartu Tudengipäevadest, mille raames toimub üle linna palju meeleolukaid üritusi.
Liikumis- ja heaoluprogrammi „Tartu Ülikool liigub“ eesmärk on kutsuda kogu ülikooli leidma oma teed aktiivsema, tervema ja tasakaalukama eluviisini.
Avasta rohkem Tartu Ülikooli üliõpilaselu kohta.
Meie vilistlased on tööturul kõrgelt hinnatud, töötades kõige sagedamini kehalise kasvatuse õpetaja, treeneri või spordijuhina. Õpetajasuuna lõpetanu võib peale õpetajaameti leida ka õppealajuhataja või koolidirektori ametist. Treener-spordijuhi suuna läbinu tuleb toime treeneritöö katsumusrohke tööga.
Vilistlaste hulgas on näiteks emeriitprofessor ja treener Ants Nurmekivi, treener ja õppejõud Harry Lemberg, jalgpallitreener Norbert Hurt, käsipallitreener Martin Noodla, korvpallitreener Toomas Kandimaa, treener ja õppejõud Peep Päll, treener ja õppejõud Martin Mooses ning õpetajad Marek Pihlak ja Raido Rebane.
Omandatud haridusele toetudes saab meie vilistlane asutada spordiklubi või (muu) vabaühenduse ning töötada juhi või mänedžerina. Paljud on leidnud rakendust spordialaliitude juures ja kohalikes omavalitsustes.
Meie vilistlased on saanud hea ettevalmistuse õpingute jätkamiseks Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktoriõppes või mõnel muul lähedasel erialal doktoriõppes. Samuti on võimalik õpinguid jätkata välismaa ülikoolides ja teadusasutustes.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase,
- varasemate õpingute käigus läbitud vähemalt 60 EAP mahus õppeaineid Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppekavast: anatoomia 6 EAP, füsioloogia 6 EAP, kohustuslik suunamoodul ja erialamoodul (48 EAP) või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Eeldusainete nõuetele vastavad bakalaureuseõppekavad on- Tartu Ülikool: „Kehaline kasvatus ja sport”;
- Tallinna Ülikool: „Kehakultuur".
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (50%),
- eelmise õppeastme keskmine hinne (50%).
NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
6. juulil 2026 kell 10.00 Tartus aadressil Ujula 4 ruumis 3027
Erialakatse on Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega kirjalik test. Erialakatse on kohustuslik neile, kes ei ole teinud bakalaureuseõppe lõpueksami kirjalikku testi kehalise kasvatuse ja spordi erialal Tartu Ülikoolis. Kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppe lõpueksami kirjaliku testi sooritanutel läheb arvesse lõpueksami kirjaliku testi tulemus 100 punkti skaalal.
NB! Lõpueksami kirjaliku testi tulemus kehtib sisseastumistingimusena kolm aastat. Erialakatset on võimalik alternatiivina sooritada lõpetamisele järgneval teisel ja kolmandal aastal:
- kui kandidaat lõpetab kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppe sellel aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust ning alternatiivina erialakatset sooritada ei saa;
- kui kandidaat lõpetas kehaline kasvatus ja sport bakalaureuseõppe eelmisel või üleeelmisel aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust, kuid soovi korral saab alternatiivina sooritada ka erialakatse;
- kui kandidaat lõpetas kehaline kasvatus ja sport bakalaureuseõppe veel varem, siis tuleb tal sooritada erialakatse, sest lõpueksami kirjaliku testi tulemus enam ei kehti.
Erialakatsel hinnatakse erinevate mõistete, treeninguteooriate, seaduspärasuste ja organismi funktsioneerimise ning kohanemise teadmist ja mõistmist. Samuti hinnatakse erinevate spordialade algõpet puudutavaid teadmisi. Erialakatse koosneb 100 valikvastustega küsimusest.
Eksamiküsimused on koostatud järgmistes valdkondades:
- kehalise kasvatuse ja spordi alused;
- liigutusõpetus;
- spordipsühholoogia ja –sotsioloogia;
- toit, toitumine ja sportlik töövõime;
- kehaliste harjutuste bioloogia;
- treeninguõpetuse alused;
- kergejõustiku algõpetus;
- sportmängude algõpetus;
- veespordi algõpetus;
- võimlemise algõpetus;
- talispordi algõpetus;
- raskejõustiku algõpetus.
Erialakatse on eesti keeles ning selle sooritamiseks on aega kaks tundi. Abivahendite kasutamine ei ole lubatud.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ja positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
