Kehaline kasvatus ja sport

Bakalaureuseõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus

2024/2025. õppeaasta sisseastumiseksamite info selgub hiljemalt detsembris.

 

Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
45
Õppetasu
tasuta

Õppekava iseloomustab aktiivne ja praktiline õpe, kus spordialasid õpitakse väikestes rühmades. Oma teadmisi ja oskusi annavad edasi tunnustatud õppejõud, kellest paljud on endised tippsportlased. Bakalaureuseõppes saad hea ettevalmistuse selleks, et asuda tööle (personaal)treeneri või spordipedagoogina. 

„Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis õppides saab sporti armastav inimene ühendada meeldiva kasulikuga. Õpe on nüüdisaegses keskkonnas ja õppejõud on hinnatud spetsialistid. Omandatud akadeemilised teadmised ja põhjalik praktika ning saadud treeneri kutsetunnistus andsid mulle soodsa stardipositsiooni tööturule minekuks.“ 

Kristjan Kais, endine tippsportlane, treener ja õppejõud

Kehalist kasvatust kui õppeainet uuendatakse liikumisõpetuseks, et õpilased saaksid peale mitmekülgsete liikumisoskuste kaasa ka harjumuse liikuda regulaarselt. 

Kehalise kasvatuse ja spordi kolmeaastane bakalaureuseõpe annab ainealase pädevuse kõrval võimaluse mõista spordi erinevaid rolle ning ühiskonna ootusi spordile ja inimeste tervisekäitumisele. Ühel pool on tulemusele orienteeritud ja detailideni läbimõeldud tippsport ning teisel pool tervisesport koos selle kasuliku mõjuga inimese arengule ja tervisele. 

Esimesel aastal omandad sa teadmised inimese tugiliikumisaparaadist ja selle talitlusest ning kehalise kasvatuse kooliprogrammi kuuluvatest spordialadest. 

Teisel õppeaastal lisanduvad õppeained võimaldavad omandada treeneritööks ja spordijuhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Samuti algavad sportliku eriala praktika ja treeneripraktika, mis vältavad kuni stuudiumi lõpuni. Suur osa meie üliõpilasi kaasatakse spordiklubidesse tööle juba praktika käigus ja töösuhe jätkub pärast õpingute lõpetamist. 

Kolmandal õppeaastal kinnistad sa oma spordipedagoogilisi oskusi ja omandad esmased oskused teadusliku uurimistöö kirjutamiseks.  

Õpingud lõpevad kogu õppekava kokkuvõtva kaheosalise lõpueksamiga. 

Praktikat juhendavad ja akadeemilises õppes toetavad sind tunnustatud õppejõud, kellest paljud on endised tippsportlased ja tegevtreenerid Eesti klubide juures. Nende seas on kergejõustikutreener Mehis Viru, korvpallitreener Toomas Kandimaa, jõutõstmistreener Peep Päll, suusatamistreener Allar Kivil, sõudmistreener Priit Purge ja võrkpallitreener Kristjan Kais. 

Image
Õppetöö

Meie õppekeskkond on nüüdisaegne ja kompaktne. Kogu õpe toimub 2019. aastal valminud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoones. Siinsetes õppelaborites saab testida sportlase töövõimet, füsiokeskuses tegeleda taastumise ja füsioteraapiaga ning kliima- ja mäestikulaboris manipuleerida õhutemperatuuri ja -niiskusega. 

Samas hoones asub vast renoveeritud Tartu suurim spordikeskus praktilise õppetöö ja treeningute jaoks: Tartu Ülikooli spordihoone. Seal on neli pallisaali, võimlemissaal, avar kergejõustikuhall koos läbi kolme korruse ulatuva jõusaaliga ja maadlussaal. See on koduks paljudele spordiklubidele, kelle juures on sul stuudiumi vältel võimalik läbida treeneripraktika. 

Suusaspordikursus ja suvelaager toimuvad traditsiooniliselt maalilises Kääriku spordibaasis. 

Image
tudengid õppeklassis

Tänu läbitud mahukale ja mitmetasandilisele treeneripraktikale saad sa bakalaureuseõppe lõpetajana koos lõputunnistusega treeneri 5. taseme kutsetunnistuse. 

Sa oled omandanud oskused, et tulla toime treeneritöös, aga ka selleks, et tegutseda ettevõtja, spordiklubi või vabaühenduse asutaja, juhi või mänedžerina. 

Enamikul juhtudel on meie lõpetajate tööandja spordi- ja terviseklubi, kus nad töötatavad eelkõige treenerite, projektijuhtide ja administraatoritena. Projektijuhitööd tehakse ka spordialaliitudes ja omavalitsustes. 

Peale haridus- ja spordivaldkonna leiab meie instituudi vilistlasi muudeltki elualadelt. Nende tööhõive on püsivalt suur ja töötasu on kasvavas trendis. 

Meie vilistlaste hulgas on näiteks tippsõudjad Tõnu Endrekson ja Allar Raja, kindralleitnant Johannes Kert, olümpiasportlane ja treener Pavel Loskutov, olümpiasportlane Tiidrek Nurme, judotreener Aavo Põhjala, korvpallitreener Heiko Rannula, Eesti Olümpiaakadeemia president, poliitik ja ärimees Neinar Seli, spordikommentaator Anu Säärits ning võrkpallitreener Rainer Vassiljev. 

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

Kandideerimisel tuleb sooritada kehalised katsed.


Erialakatse kirjeldus lisatakse veebi detsembris.
 

Erialakatse toimub 04. juulil 2023 kell 10.00 aadressil Ujula 4, ruum 3026 (A. M. Viru auditoorium), Tartu.

Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele riigieksami tulemus või kes soovivad erialakatsega tulemust parandada.

Erialakatse eesmärk on hinnata mõistete, faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist ning rakendamist; lisaks analüüsi-, ja hinnangu andmise oskust kehalise kasvatuse ja üldbioloogia valdkondades vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale.

Erialakatse on kirjalik eksam ning koosneb 50 valikvastustega küsimusest (25 küsimust kehalisest kasvatusest ja 25 küsimust üldbioloogiast). Eksamitöö valmistatakse ette eesti ja inglise keeles ning selle sooritamiseks on aega 90 minutit. Mobiiltelefoni ja muude abivahendite kasutamine eksamil on keelatud!

Erialakatse tulemus esitatakse 100 punkti süsteemis. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
 

Materjalid erialakatseks ettevalmistumiseks

Hindamine

Erialakatse tulemus esitatakse 100 punkti süsteemis. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.


Katsete kirjeldus lisatakse veebi detsembris.
 

Kehalised katsed toimuvad 04. juulil 2023 kell 13.00 aadressil Staadioni 21, Tartu (Tartu Ülikooli staadion).

Kehalised katsed selgitavad üliõpilaskandidaatide kiiruslikke, vastupidavus- ja jõualaseid võimeid. Kõikides loetletud valdkondades toimub hindamine 100 punkti süsteemis. Saadud punktid liidetakse ning koondhinde saamiseks jagatakse saadud punktide summa neljaga. Positiivne koondtulemus on vähemalt 51 punkti.
 

Nõuded ja normatiivid naiskandidaatidele

Eksam koosneb neljas alast:

  • kätekõverdamine toenglamangus
  • istessetõus
  • 100m jooks
  • 500m jooks

Kätekõverdamine toenglamangus 1 minuti jooksul:

  • 0-5 kordust 0 punkti
  • 6 kordust annab 4 punkti ning iga järgnev kordus annab 4 punkti.
  • 30 ja rohkem kordust annab 100 punkti

Istessetõus 1 minuti jooksul

  • 0-5 kordust 0 punkti
  • 6 kordust annab 2 punkti ning iga järgnev kordus annab 2 punkti.
  • 55 ja rohkem kordust annab 100 punkti

100 m ja 500 m jooks

Punkte 100m jooks 500m jooks
100 14,8 1,39
90 15,1 1,42
80 15,4 1,45
70 15,7 1,48
60 16,0 1,51
50 16,3 1,54
40 16,6 1,57
30 16,9 2,00
20 17,2 2,03
10 17,5 2,07
0 >17,5 >2,07

 

Nõuded ja normatiivid meeskandidaatidele

Eksam koosneb neljas alast:

  • kätekõverdamine toenglamangus
  • istessetõus
  • 100m jooks
  • 1000m jooks

Kätekõverdamine toenglamangus 1 minuti jooksul:

  • 0-12 kordust 0 punkti
  • 13 kordust annab 4 punkti ning iga järgnev kordus annab 3 punkti
  • 45 ja rohkem kordust annab 100 punkti

Istessetõus 1 minuti jooksul

  • 0-10 kordust 0 punkti
  • 11 kordust annab 2 punkti ning iga järgnev kordus annab 2 punkti
  • 60 ja rohkem kordust annab 100 punkti

100 m ja 1000 m jooks

Punkte 100m jooks 1000m jooks
100 12,8 3,10
90 13,1 3,15
80 13,4 3,20
70 13,7 3,25
60 14,0 3,30
50 14,3 3,35
40 14,4 3,40
30 14,7 3,45
20 15,0 3,50
10 15,3 3,55
0 >15,3 >3,55

 

Kehaliste katsete lisapunktid

Kehalistel katsetel arvestatakse lisapunkte üliõpilaskandidaadile järgmiselt:

  • 30 punkti – aastatel 2021–2023 Eesti või muu riigi rahvuskoondisesse kuulumine mis tahes vanuseklassis olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel või Euroopa meistrivõistlustel ning kandidaadid, kes on aastatel 2021–2023 saavutanud Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel 1. koha.
  • 20 punkti – aastatel 2021–2023 saavutatud 2. koht Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel;
  • 10 punkti – aastatel 2021–2023 saavutatud 3. koht Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel.

NB! Lisapunktide saamiseks tuleb lisada spordialaliidu esindaja digitaalallkirjastatud kinnitus sportlike saavutuste kohta avaldusele SAIS-is. Vt soovituslikku vormi.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

  • kehalisi katseid 50% ulatuses
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust või erialakatset (valida tuleb kahest üks) 50% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

    Kehalise kasvatuse ja spordi õppekavale võetakse eritingimusel vastu kandidaadid, kes on

    • jõudnud täiskasvanute Euroopa karika- või meistrivõistlustel, maailmakarika- või meistrivõistlustel või olümpiamängudel esimese kolme hulka;
    • viimase kolme aasta jooksul jõudnud juunioride või noorte Euroopa karika- või meistrivõistlustel, maailmakarika- või meistrivõistlustel või Euroopa noorte olümpiapäevadel esimese kolme hulka.
       

    NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Avaldusele tuleb lisada ka spordialaliidu esindaja digitaalallkirjastatud kinnitus sportlike saavutuste kohta. Vt soovituslikku vormi.

    Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

    Tule tudengivarjuks

    Sisseastumine bakalaureuseõppesse

    Kristjan Kais
    Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakond
    sportmängude didaktika lektor, kehalise kasvatuse ja spordi õppekavade programmijuht
    Ujula 4-2019
    +372 737 6284
    Margit Mägimets
    Meditsiiniteaduste valdkond
    Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    õppekorralduse spetsialist
    Ujula 4-3008
    +372 737 5360
    Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
    737 5625
    #tudengile #õppimine #rahvusvaheline #sisseastumine #esmakursuslane
    Toetav vestlusring, mida viivad läbi tudengid ja mida koordineerib Nõustamiskeskus, et pakkuda tudengitele võimalust jagada rõõme, raskusi ja leida sõpru teistelt erialadelt!
    15.11.2023
    #sisseastumine
    Kas soovid olla eeskuju ja jagada väärtuslikke kogemusi?
    17.11.2021
    #sisseastumine
    Tudengivarjuprojekti käigus veedavad tudeng ja tema erialast huvitatud õpilane või üliõpilane koos ühe päeva, et tulevane sisseastuja saaks ettekujutuse selle eriala õppetööst ja tudengielust.
    17.11.2021
    #sisseastumine
    Tudengivarju projekti käigus veedavad tudeng ja tema erialast huvitatud õpilane või üliõpilane koos ühe päeva, et tulevane sisseastuja saaks ettekujutuse selle eriala õppetööst ja tudengielust.
    01.11.2021