Kehaline kasvatus ja sport
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Õppekava iseloomustab aktiivne ja praktiline õpe, kus spordialasid õpitakse väikestes rühmades. Oma teadmisi ja oskusi annavad edasi tunnustatud õppejõud, kellest paljud on endised tippsportlased. Bakalaureuseõppes saad hea ettevalmistuse selleks, et asuda tööle (personaal)treeneri või spordipedagoogina.
„Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis õppides saab sporti armastav inimene ühendada meeldiva kasulikuga. Õpe on nüüdisaegses keskkonnas ja õppejõud on hinnatud spetsialistid. Omandatud akadeemilised teadmised ja põhjalik praktika ning saadud treeneri kutsetunnistus andsid mulle soodsa stardipositsiooni tööturule minekuks.“
Kehalist kasvatust kui õppeainet uuendatakse liikumisõpetuseks, et õpilased saaksid peale mitmekülgsete liikumisoskuste kaasa ka harjumuse liikuda regulaarselt.
Kehalise kasvatuse ja spordi kolmeaastane bakalaureuseõpe annab ainealase pädevuse kõrval võimaluse mõista spordi erinevaid rolle ning ühiskonna ootusi spordile ja inimeste tervisekäitumisele. Ühel pool on tulemusele orienteeritud ja detailideni läbimõeldud tippsport ning teisel pool tervisesport koos selle kasuliku mõjuga inimese arengule ja tervisele.
Esimesel aastal omandad sa teadmised inimese tugiliikumisaparaadist ja selle talitlusest ning kehalise kasvatuse kooliprogrammi kuuluvatest spordialadest.
Teisel õppeaastal lisanduvad õppeained võimaldavad omandada treeneritööks ja spordijuhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Samuti algavad sportliku eriala praktika ja treeneripraktika, mis vältavad kuni stuudiumi lõpuni. Suur osa meie üliõpilasi kaasatakse spordiklubidesse tööle juba praktika käigus ja töösuhe jätkub pärast õpingute lõpetamist.
Kolmandal õppeaastal kinnistad sa oma spordipedagoogilisi oskusi ja omandad esmased oskused teadusliku uurimistöö kirjutamiseks.
Õpingud lõpevad kogu õppekava kokkuvõtva kaheosalise lõpueksamiga.
Praktikat juhendavad ja akadeemilises õppes toetavad sind tunnustatud õppejõud, kellest paljud on endised tippsportlased ja tegevtreenerid Eesti klubide juures. Nende seas on kergejõustikutreener Mehis Viru, korvpallitreener Toomas Kandimaa, jõutõstmistreener Peep Päll, suusatamistreener Allar Kivil, sõudmistreener Priit Purge ja võrkpallitreener Kristjan Kais.
Meie õppekeskkond on nüüdisaegne ja kompaktne. Kogu õpe toimub 2019. aastal valminud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoones. Siinsetes õppelaborites saab testida sportlase töövõimet, füsiokeskuses tegeleda taastumise ja füsioteraapiaga ning kliima- ja mäestikulaboris manipuleerida õhutemperatuuri ja -niiskusega.
Samas hoones asub vast renoveeritud Tartu suurim spordikeskus praktilise õppetöö ja treeningute jaoks: Tartu Ülikooli spordihoone. Seal on neli pallisaali, võimlemissaal, avar kergejõustikuhall koos läbi kolme korruse ulatuva jõusaaliga ja maadlussaal. See on koduks paljudele spordiklubidele, kelle juures on sul stuudiumi vältel võimalik läbida treeneripraktika.
Suusaspordikursus ja suvelaager toimuvad traditsiooniliselt maalilises Kääriku spordibaasis.
Tänu läbitud mahukale ja mitmetasandilisele treeneripraktikale saad sa bakalaureuseõppe lõpetajana koos lõputunnistusega treeneri 5. taseme kutsetunnistuse.
Sa oled omandanud oskused, et tulla toime treeneritöös, aga ka selleks, et tegutseda ettevõtja, spordiklubi või vabaühenduse asutaja, juhi või mänedžerina.
Enamikul juhtudel on meie lõpetajate tööandja spordi- ja terviseklubi, kus nad töötatavad eelkõige treenerite, projektijuhtide ja administraatoritena. Projektijuhitööd tehakse ka spordialaliitudes ja omavalitsustes.
Peale haridus- ja spordivaldkonna leiab meie instituudi vilistlasi muudeltki elualadelt. Nende tööhõive on püsivalt suur ja töötasu on kasvavas trendis.
Meie vilistlaste hulgas on näiteks tippsõudjad Tõnu Endrekson ja Allar Raja, kindralleitnant Johannes Kert, olümpiasportlane ja treener Pavel Loskutov, olümpiasportlane Tiidrek Nurme, judotreener Aavo Põhjala, korvpallitreener Heiko Rannula, Eesti Olümpiaakadeemia president, poliitik ja ärimees Neinar Seli, spordikommentaator Anu Säärits ning võrkpallitreener Rainer Vassiljev.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam, mida saab asendada erialakatsega (valida tuleb kahest üks)
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada kehalised katsed.
Erialakatse toimub 04. juulil 2023 kell 10.00 aadressil Ujula 4, ruum 3026 (A. M. Viru auditoorium), Tartu.
Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele riigieksami tulemus või kes soovivad erialakatsega tulemust parandada.
Erialakatse eesmärk on hinnata mõistete, faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist ning rakendamist; lisaks analüüsi-, ja hinnangu andmise oskust kehalise kasvatuse ja üldbioloogia valdkondades vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale.
Erialakatse on kirjalik eksam ning koosneb 50 valikvastustega küsimusest (25 küsimust kehalisest kasvatusest ja 25 küsimust üldbioloogiast). Eksamitöö valmistatakse ette eesti ja inglise keeles ning selle sooritamiseks on aega 90 minutit. Mobiiltelefoni ja muude abivahendite kasutamine eksamil on keelatud!
Erialakatse tulemus esitatakse 100 punkti süsteemis. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Materjalid erialakatseks ettevalmistumiseks
- Bioloogia küsimused põhinevad põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpikutel
- Kehalise kasvatuse küsimuste aluseks on Kehaline kasvatus. Põhikooli valdkonnaraamat
Hindamine
Erialakatse tulemus esitatakse 100 punkti süsteemis. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kehalised katsed toimuvad 04. juulil 2023 kell 13.00 aadressil Staadioni 21, Tartu (Tartu Ülikooli staadion).
Kehalised katsed selgitavad üliõpilaskandidaatide kiiruslikke, vastupidavus- ja jõualaseid võimeid. Kõikides loetletud valdkondades toimub hindamine 100 punkti süsteemis. Saadud punktid liidetakse ning koondhinde saamiseks jagatakse saadud punktide summa neljaga. Positiivne koondtulemus on vähemalt 51 punkti.
Nõuded ja normatiivid naiskandidaatidele
Eksam koosneb neljas alast:
- kätekõverdamine toenglamangus
- istessetõus
- 100m jooks
- 500m jooks
Kätekõverdamine toenglamangus 1 minuti jooksul:
- 0-5 kordust 0 punkti
- 6 kordust annab 4 punkti ning iga järgnev kordus annab 4 punkti.
- 30 ja rohkem kordust annab 100 punkti
Istessetõus 1 minuti jooksul
- 0-5 kordust 0 punkti
- 6 kordust annab 2 punkti ning iga järgnev kordus annab 2 punkti.
- 55 ja rohkem kordust annab 100 punkti
100 m ja 500 m jooks
| Punkte | 100m jooks | 500m jooks |
| 100 | 14,8 | 1,39 |
| 90 | 15,1 | 1,42 |
| 80 | 15,4 | 1,45 |
| 70 | 15,7 | 1,48 |
| 60 | 16,0 | 1,51 |
| 50 | 16,3 | 1,54 |
| 40 | 16,6 | 1,57 |
| 30 | 16,9 | 2,00 |
| 20 | 17,2 | 2,03 |
| 10 | 17,5 | 2,07 |
| 0 | >17,5 | >2,07 |
Nõuded ja normatiivid meeskandidaatidele
Eksam koosneb neljas alast:
- kätekõverdamine toenglamangus
- istessetõus
- 100m jooks
- 1000m jooks
Kätekõverdamine toenglamangus 1 minuti jooksul:
- 0-12 kordust 0 punkti
- 13 kordust annab 4 punkti ning iga järgnev kordus annab 3 punkti
- 45 ja rohkem kordust annab 100 punkti
Istessetõus 1 minuti jooksul
- 0-10 kordust 0 punkti
- 11 kordust annab 2 punkti ning iga järgnev kordus annab 2 punkti
- 60 ja rohkem kordust annab 100 punkti
100 m ja 1000 m jooks
| Punkte | 100m jooks | 1000m jooks |
| 100 | 12,8 | 3,10 |
| 90 | 13,1 | 3,15 |
| 80 | 13,4 | 3,20 |
| 70 | 13,7 | 3,25 |
| 60 | 14,0 | 3,30 |
| 50 | 14,3 | 3,35 |
| 40 | 14,4 | 3,40 |
| 30 | 14,7 | 3,45 |
| 20 | 15,0 | 3,50 |
| 10 | 15,3 | 3,55 |
| 0 | >15,3 | >3,55 |
Kehaliste katsete lisapunktid
Kehalistel katsetel arvestatakse lisapunkte üliõpilaskandidaadile järgmiselt:
- 30 punkti – aastatel 2021–2023 Eesti või muu riigi rahvuskoondisesse kuulumine mis tahes vanuseklassis olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel või Euroopa meistrivõistlustel ning kandidaadid, kes on aastatel 2021–2023 saavutanud Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel 1. koha.
- 20 punkti – aastatel 2021–2023 saavutatud 2. koht Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel;
- 10 punkti – aastatel 2021–2023 saavutatud 3. koht Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel.
NB! Lisapunktide saamiseks tuleb lisada spordialaliidu esindaja digitaalallkirjastatud kinnitus sportlike saavutuste kohta avaldusele SAIS-is. Vt soovituslikku vormi.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- kehalisi katseid 50% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust või erialakatset (valida tuleb kahest üks) 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Kehalise kasvatuse ja spordi õppekavale võetakse eritingimusel vastu üliõpilaskandidaat, kes on saavutanud
- 1.–3. koha täiskasvanute Euroopa karika- või meistrivõistlustel, maailma karika- või meistrivõistlustel või olümpiamängudel;
- 1.–3. koha aastatel 2021–2023 juunioride või noorte Euroopa karika- või meistrivõistlustel, maailma karika- või meistrivõistlustel või Euroopa noorte olümpiapäevadel.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
