Kehaline kasvatus ja sport
Bakalaureuseõpe
16. juuni
1. juuli
18. juuli
1. september
Õppekava iseloomustab aktiivne ja praktiline õpe, kus spordialasid õpitakse väikestes rühmades. Oma teadmisi ja oskusi annavad edasi tunnustatud õppejõud, kellest paljud on endised tippsportlased. Bakalaureuseõppes saad hea ettevalmistuse selleks, et asuda tööle (personaal)treeneri või spordipedagoogina.
„Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis õppides saab sporti armastav inimene ühendada meeldiva kasulikuga. Õpe on nüüdisaegses keskkonnas ja õppejõud on hinnatud spetsialistid. Omandatud akadeemilised teadmised ja põhjalik praktika ning saadud treeneri kutsetunnistus andsid mulle soodsa stardipositsiooni tööturule minekuks.“
Kehalist kasvatust kui õppeainet uuendatakse liikumisõpetuseks, et õpilased saaksid peale mitmekülgsete liikumisoskuste kaasa ka harjumuse liikuda regulaarselt.
Kehalise kasvatuse ja spordi kolmeaastane bakalaureuseõpe annab ainealase pädevuse kõrval võimaluse mõista spordi erinevaid rolle ning ühiskonna ootusi spordile ja inimeste tervisekäitumisele. Ühel pool on tulemusele orienteeritud ja detailideni läbimõeldud tippsport ning teisel pool tervisesport koos selle kasuliku mõjuga inimese arengule ja tervisele.
Esimesel aastal omandad sa teadmised inimese tugiliikumisaparaadist ja selle talitlusest ning kehalise kasvatuse kooliprogrammi kuuluvatest spordialadest.
Teisel õppeaastal lisanduvad õppeained võimaldavad omandada treeneritööks ja spordijuhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Samuti algavad sportliku eriala praktika ja treeneripraktika, mis vältavad kuni stuudiumi lõpuni. Suur osa meie üliõpilasi kaasatakse spordiklubidesse tööle juba praktika käigus ja töösuhe jätkub pärast õpingute lõpetamist.
Kolmandal õppeaastal kinnistad sa oma spordipedagoogilisi oskusi ja omandad esmased oskused teadusliku uurimistöö kirjutamiseks.
Õpingud lõpevad kogu õppekava kokkuvõtva kaheosalise lõpueksamiga.
Praktikat juhendavad ja akadeemilises õppes toetavad sind tunnustatud õppejõud, kellest paljud on endised tippsportlased ja tegevtreenerid Eesti klubide juures. Nende seas on kergejõustikutreener Mehis Viru, korvpallitreener Toomas Kandimaa, jõutõstmistreener Peep Päll, suusatamistreener Allar Kivil, sõudmistreener Priit Purge ja võrkpallitreener Kristjan Kais.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Meie õppekeskkond on nüüdisaegne ja kompaktne. Kogu õpe toimub 2019. aastal valminud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoones. Siinsetes õppelaborites saab testida sportlase töövõimet, füsiokeskuses tegeleda taastumise ja füsioteraapiaga ning kliima- ja mäestikulaboris manipuleerida õhutemperatuuri ja -niiskusega.
Samas hoones asub vast renoveeritud Tartu suurim spordikeskus praktilise õppetöö ja treeningute jaoks: Tartu Ülikooli spordihoone. Seal on neli pallisaali, võimlemissaal, avar kergejõustikuhall koos läbi kolme korruse ulatuva jõusaaliga ja maadlussaal. See on koduks paljudele spordiklubidele, kelle juures on sul stuudiumi vältel võimalik läbida treeneripraktika.
Suusaspordikursus ja suvelaager toimuvad traditsiooniliselt maalilises Kääriku spordibaasis.
Tänu läbitud mahukale ja mitmetasandilisele treeneripraktikale saad sa bakalaureuseõppe lõpetajana koos lõputunnistusega treeneri 5. taseme kutsetunnistuse.
Sa oled omandanud oskused, et tulla toime treeneritöös, aga ka selleks, et tegutseda ettevõtja, spordiklubi või vabaühenduse asutaja, juhi või mänedžerina.
Enamikul juhtudel on meie lõpetajate tööandja spordi- ja terviseklubi, kus nad töötatavad eelkõige treenerite, projektijuhtide ja administraatoritena. Projektijuhitööd tehakse ka spordialaliitudes ja omavalitsustes.
Peale haridus- ja spordivaldkonna leiab meie instituudi vilistlasi muudeltki elualadelt. Nende tööhõive on püsivalt suur ja töötasu on kasvavas trendis.
Meie vilistlaste hulgas on näiteks tippsõudjad Tõnu Endrekson ja Allar Raja, kindralleitnant Johannes Kert, olümpiasportlane ja treener Pavel Loskutov, olümpiasportlane Tiidrek Nurme, judotreener Aavo Põhjala, korvpallitreener Heiko Rannula, Eesti Olümpiaakadeemia president, poliitik ja ärimees Neinar Seli, spordikommentaator Anu Säärits ning võrkpallitreener Rainer Vassiljev.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- kehalised katsed (50%),
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam või erialakatse (valida tuleb kahest üks) (50%).
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Kehalised katsed
7. juulil 2025 kell 13.00 Tartus aadressil Ujula 4 (Tartu Ülikooli kergejõustikuhall)
Kehalised katsed selgitavad üliõpilaskandidaatide kiiruslikke, vastupidavus- ja jõualaseid võimeid. Kõikides loetletud valdkondades toimub hindamine 100 punkti süsteemis. Saadud punktid liidetakse ning koondhinde saamiseks jagatakse saadud punktide summa neljaga. Positiivne koondtulemus on vähemalt 51 punkti.
Nõuded ja normatiivid naiskandidaatidele
Kehalised katsed koosnevad neljas alast:
- kätekõverdamine toenglamangus
- istessetõus
- 60m jooks
- 500m jooks
Kätekõverdamine toenglamangus 1 minuti jooksul:
- 0-5 kordust 0 punkti
- 6 kordust annab 4 punkti ning iga järgnev kordus annab 4 punkti.
- 30 ja rohkem kordust annab 100 punkti
Istessetõus 1 minuti jooksul
- 0-5 kordust 0 punkti
- 6 kordust annab 2 punkti ning iga järgnev kordus annab 2 punkti.
- 55 ja rohkem kordust annab 100 punkti
60 m ja 500 m jooks
| Punkte | 60m jooks | 500m jooks |
| 100 | 8,90 | 1,39 |
| 90 | 9,05 | 1,42 |
| 80 | 9,20 | 1,45 |
| 70 | 9,35 | 1,48 |
| 60 | 9,50 | 1,51 |
| 50 | 9,65 | 1,54 |
| 40 | 9,80 | 1,57 |
| 30 | 9,95 | 2,00 |
| 20 | 10,10 | 2,03 |
| 10 | 10,25 | 2,07 |
| 0 | >10,25 | >2,07 |
Nõuded ja normatiivid meeskandidaatidele
Kehalised katsed koosnevad neljas alast:
- kätekõverdamine toenglamangus
- istessetõus
- 60m jooks
- 1000m jooks
Kätekõverdamine toenglamangus 1 minuti jooksul:
- 0-12 kordust 0 punkti
- 13 kordust annab 4 punkti ning iga järgnev kordus annab 3 punkti
- 45 ja rohkem kordust annab 100 punkti
Istessetõus 1 minuti jooksul
- 0-10 kordust 0 punkti
- 11 kordust annab 2 punkti ning iga järgnev kordus annab 2 punkti
- 60 ja rohkem kordust annab 100 punkti
60 m ja 1000 m jooks
| Punkte | 60m jooks | 1000m jooks |
| 100 | 7,90 | 3,10 |
| 90 | 8,05 | 3,15 |
| 80 | 8,20 | 3,20 |
| 70 | 8,35 | 3,25 |
| 60 | 8,50 | 3,30 |
| 50 | 8,65 | 3,35 |
| 40 | 8,75 | 3,40 |
| 30 | 8,85 | 3,45 |
| 20 | 8,95 | 3,50 |
| 10 | 9,05 | 3,55 |
| 0 | >9,05 | >3,55 |
Kehaliste katsete lisapunktid
Kehalistel katsetel arvestatakse lisapunkte üliõpilaskandidaadile järgmiselt:
- 30 punkti – viimase kolme aasta jooksul Eesti või muu riigi rahvuskoondisesse kuulumine mis tahes vanuseklassis olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel või Euroopa meistrivõistlustel ning kandidaatidele, kes on viimase kolme aasta jooksul saavutanud Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel 1. koha.
- 20 punkti – viimase kolme aasta jooksul saavutatud 2. koht Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel;
- 10 punkti – viimase kolme aasta jooksul saavutatud 3. koht Eesti või muu riigi täiskasvanute, juunioride või noorte meistrivõistlustel.
NB! Lisapunktide saamiseks tuleb lisada spordialaliidu esindaja digitaalallkirjastatud kinnitus sportlike saavutuste kohta avaldusele SAIS-is. Vt soovituslikku vormi.
Erialakatse
7. juulil 2025 kell 10.00 Tartus aadressil Ujula 4 ruumis 3026 (A. M. Viru auditoorium)
Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele riigieksami tulemus või kes soovivad erialakatsega tulemust parandada.
Erialakatse eesmärk on hinnata mõistete, faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist ning rakendamist; lisaks analüüsi-, ja hinnangu andmise oskust kehalise kasvatuse ja üldbioloogia valdkondades vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale.
Erialakatse on kirjalik eksam ning koosneb 50 valikvastustega küsimusest (25 küsimust kehalisest kasvatusest ja 25 küsimust üldbioloogiast). Eksamitöö valmistatakse ette eesti ja inglise keeles ning selle sooritamiseks on aega 90 minutit. Abivahendite kasutamine eksamil on keelatud!
Materjalid erialakatseks ettevalmistumiseks
- Bioloogia küsimused põhinevad põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpikutel
- Kehalise kasvatuse küsimuste aluseks on Kehaline kasvatus. Põhikooli valdkonnaraamat
Hindamine
Erialakatse tulemus esitatakse 100 punkti süsteemis. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Kehalise kasvatuse ja spordi õppekavale võetakse eritingimusel vastu kandidaadid, kes on
- jõudnud täiskasvanute Euroopa karika- või meistrivõistlustel, maailmakarika- või meistrivõistlustel või olümpiamängudel esimese kolme hulka;
- viimase kolme aasta jooksul jõudnud juunioride või noorte Euroopa karika- või meistrivõistlustel, maailmakarika- või meistrivõistlustel või Euroopa noorte olümpiapäevadel esimese kolme hulka.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Avaldusele tuleb lisada ka spordialaliidu esindaja digitaalallkirjastatud kinnitus sportlike saavutuste kohta. Vt soovituslikku vormi.
Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
