Kehaline kasvatus ja sport

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus

2023. aasta vastuvõtutingimused ja tähtajad lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.

Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat, 120 EAP
Õppevorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
20
Õppetasu
tasuta

Magistriõppes on valida kaks suunda. Kehalise kasvatuse õpetaja kutseõpingute suuna vilistlasena ootab sind kindel töökoht koos pika suvepuhkusega ning huvitav töö laste ja noortega. Treener-spordijuhi suunal õppides saad teadmised ja oskused selleks, et õpetada ja treenida sportlasi algajatest maailma tipptasemeni välja. Meie vilistlasena on sul erakordne võimalus anda panus noorte ja täiskasvanute kehalise aktiivsuse suurendamisse, süstida lastesse liikumisrõõmu ja sellega parandada kogu Eesti tervisekäitumist. 

„Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi magistriõpe annab laiapõhjalised teadmised spordivaldkonnas töötamiseks erinevatel erialadel. Minu puhul oli oluline tõuge treeneriks saamisel treeneripraktika. Õpingud on andnud mulle oskuse ennekõike ise evida eluterveid hoiakuid ja teha eeskuju andes oma tööd pühendunult.“ 

Norbert Hurt, vilistlane, FC Flora spordidirektor, Eesti A-koondise abitreener:

Kehalist kasvatust kui õppeainet uuendatakse liikumisõpetuseks, et õpilased saaksid peale mitmekülgsete liikumisoskuste kaasa ka harjumuse liikuda regulaarselt.  

Magistriõpe toimub sessioonõppena. Teoreetiliste erialateadmiste ja praktiliste kutseoskuste omandamise kõrval õpivad üliõpilased laiemalt analüüsima ja lahendama kehalise kasvatuse ja spordivaldkonna probleeme. Magistritöö kirjutamise käigus suureneb iseseisva uurimistöö koostamise oskus, sealhulgas andmete süsteemse kogumise ja analüüsi oskus.  

Teoreetilist õpet toetavad õpetajakoolituse suunal kehalise kasvatuse ja pedagoogiline praktika ning treener-spordijuhi suunal spordijuhtimise ja treeneripraktika.  

Osa õppeaineid aitab mõista organismi talitlust ajal, mil ta on kehaliselt aktiivne. Psühholoogilised ja kasvatusteaduste ained annavad oskused ja teadmised tööks koolis, sealhulgas õppeprotsessi korraldamise ja õpetaja rolli kohta laiemalt.  

Treener-spordijuhi suunal omandad põhjalikud teadmised spordijuhtimisest ja -psühholoogiast. Erialaainetes käsitletakse treeninguteooriaid, spordijuhtimist ja -psühholoogiat. 

Meie õppejõudude seas on kogenud professorid Priit Kaasik, Vahur Ööpik, Mati Pääsuke ja Jaak Järimäe ning kaasprofessorid Ando Pehme, Jarek Mäestu ja Andre Koka.  

Image

Meie 2019. aastal valminud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoone on nüüdisaegne ja kompaktne. Õppelaborites saab testida sportlase töövõimet, olemas on füsiokeskus taastumise ja füsioteraapiaga tegelemiseks ning tänapäevane kliima- ja mäestikulabor, kus on võimalik manipuleerida õhutemperatuuri ja -niiskusega.  

Kehalise kasvatuse praktikale lähevad meie üliõpilased koolidesse ja treeneripraktikat nõustavad instituudi kõrgelt hinnatud spordialade spetsialistid. Teaduslikke uurimistöid juhendavad tunnustatud teadlased, professorid ja kaasprofessorid. 

Tänapäevased võimalused uurimistöö tegemiseks tagavad põhjaliku hariduse nii õpetaja- kui ka treeneritööks, samuti õpingute jätkamiseks doktoriõppes. 

Image

Meie vilistlased on tööturul kõrgelt hinnatud, töötades kõige sagedamini kehalise kasvatuse õpetaja, treeneri või spordijuhina. Õpetajasuuna lõpetanu võib peale õpetajaameti leida ka õppealajuhataja või koolidirektori ametist. Treener-spordijuhi suuna läbinu tuleb toime treeneritöö katsumusrohke tööga.  

Vilistlaste hulgas on näiteks emeriitprofessor ja treener Ants Nurmekivi, treener ja õppejõud Mehis Viru, treener ja õppejõud Harry Lemberg, jalgpallitreener Norbert Hurt, käsipallitreener Martin Noodla, korvpallitreener Toomas Kandimaa, treener ja õppejõud Peep Päll, treener ja õppejõud Martin Mooses ning õpetajad Marek Pihlak ja Raido Rebane.  

Omandatud haridusele toetudes saab meie vilistlane asutada spordiklubi või (muu) vabaühenduse ning töötada juhi või mänedžerina. Paljud on leidnud rakendust spordialaliitude juures ja kohalikes omavalitsustes.  

Meie vilistlased on saanud hea ettevalmistuse õpingute jätkamiseks Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktoriõppes või mõnel muul lähedasel erialal doktoriõppes. Samuti on võimalik õpinguid jätkata välismaa ülikoolides ja teadusasutustes.  

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase

  • läbitud nõutud eeldusained 

    Saad kandideerida, kui oled lõpetanud ühe järgmistest eeldusainete nõuetele vastavatest õppekavadest:
    Tartu Ülikool: kehaline kasvatus ja sport
    Tallinna Ülikool: kehakultuur

    Muu õppekava lõpetajana saad kandideerida, kui oled läbinud järgmised eeldusained: anatoomia 6 EAP, füsioloogia 6 EAP ning TÜ kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppekavast kohustuslik suunamoodul ja erialamoodul või anatoomia 6 EAP, füsioloogia 6 EAP ning Tartu Ülikooli haridusteaduse bakalaureuseõppekavast kehalise kasvatuse aineblokk (48 EAP) või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides. Ainete sobivuse üle otsustab hindamiskomisjon.

Kandideerimisel tuleb sooritatada erialakatse.

Erialakatse toimub 5. juulil 2022 kell 11:00 aadressil Ujula 4, 3027 (F. Kudu auditoorium).


NB! Erialakatse peavad sooritama need, kes ei ole teinud Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi eriala bakalaureuseõppe lõpueksami kirjalikku testi või soovivad oma tulemust parandada. Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppe lõpueksami kirjaliku testi sooritanutel arvestatakse kandideerimisel erialakatse tulemusena lõpueksami kirjaliku testi tulemust (100 punkti skaalal).


Erialakatse on Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega kirjalik test. Erialakatsel hinnatakse erinevate mõistete, treeninguteooriate, seaduspärasuste ja organismi funktsioneerimise ning kohanemise teadmist ja mõistmist. Samuti hinnatakse erinevate spordialade algõpet puudutavaid teadmisi. Katse koosneb 100 küsimusest, mis hõlmavad järgmisi valdkondi (sulgudes on toodud küsimuste arv):

  • kehalise kasvatuse ja spordi alused (10)
  • liigutusõpetus (5)
  • spordipsühholoogia ja -sotsioloogia (10)
  • toit, toitumine ja sportlik töövõime (7)
  • kehaliste harjutuste bioloogia (10)
  • treeninguõpetuse alused (10)
  • kergejõustiku algõpetus (8)
  • sportmängude algõpetus (8)
  • veespordi algõpetus (8)
  • võimlemise algõpetus (8)
  • talispordi algõpetus (8)
  • raskejõustiku algõpetus (8)

Testi sooritamiseks on planeeritud aega kuni 90 minutit. Test valmistatakse ette eesti keeles. Abimaterjalid kasutamine ei ole lubatud. Samuti on keelatud mobiiltelefoni kasutamine. Testi koondtulemus esitatakse 100 punkti skaalal ning test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

 

Õppematerjalid

Kehalise kasvatuse ja spordi alused
Lumpkin, A. Physical education and sport: a contemporary introduction. Boston (Mass.): WCB/McGraw-Hill, 1998, lk. 27-43; 51-69; 146-187.
Hein, V. Kehalise kasvatuse õpetamisest. TÜ, Spordipedagoogika instituut. TÜ Kirjastus, 1999, lk. 20-23.
Lenk, V. Kehaline kasvatus IV-VIII klassile: käsiraamat õpetajale. Tallinn: Valgus, 1973, lk. 1-57; 190-295.
Isop, E. Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. TPedI, 1983.
Zapletal, M. 1000 mängu: Võimlas, mänguväljakul, aasal, linnas, ruumis. Tallinn: Valgus, 1984.
Hein, V. Spordipedagoogika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.

Liigutusõpetus
Õppeaine Liigutusõpetus (KKSP.03.025) õppematerjalid TÜ õppeinfosüsteemis

Spordipsühholoogia ja -sotsioloogia
Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi J., Koka, A. Spordipsühholoogia õpik. Tartu: Kirjastus “Atlex”, 2010.
Perens, A. Projektide juhtimine. Tallinn: Külim, 1999.

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer, M., Pulges, A. Inimtoidu looduslikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996.
Ööpik, V., Medijainen, L., Timpmann, S. Toit, toitumine ja kehaline töövõime. Tartu, 2001.

Kehaliste harjutuste bioloogia
Seene, T., Lehmann, M., Foster, C., Kaasik, P., Umnova, M. Koormustaluvus ja ületreenituse sündroom. TÜ, 2000.
Seene, T., Umnova, M., Kaasik, P. Skeletilihaste tsütoarhitektoonika. TÜ, 2001.
Seene, T. Termoregulatsioon ning vee ja elektrolüütide kadu kehalisel treeningul. TÜ, 2001.
Schmidt, R.F.,Thews, G., Inimese füsioloogia. Tartu,1997. Lk. 2-16; 380-420; 422-440; 633-647; 650-680; 683-703; 837-840.

Treeninguõpetuse alused
Loko, J. Sporditeooria. Tartu, 1996.
Viru, A-M. Sportlik treening. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
Jürimäe, J., Mäestu, J. Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.

Võimlemise algõpetus
Võimlemine II. Tartu,1992. Lk. 3-36.
Võimlemisharjutuste stenografeerimine. Tallinn, 1983. Lk. 3-35.
Võimlemisharjutuste tehnika ja õpetamise metoodika. Tartu, 1973. Lk.3-5.

Sportmängude algõpetus
Rogalski, N. Jalgpalliaabits. Eesti Raamat, 1984.
Jalgpalliõpik. Kirjastus Koge, 2001.
Võistlusmäärused. http://www.jalgpall.ee/
Laos, A. Korvpalliõpik.Tartu, 2001.
Vahtra, P. Võrkpall, see võrratu... Ühendus Sport Kõigile, Tallinn, 2007.
Visnapuu, M. Minikäsipall.7:7 käsipall. EKL, Tallinn, 2001.
Clanton, R.E., Dwight, M.P. Team Handball, Steps to Success. 1997.

Veespordi algõpetus
Eesti Ujumisliit. Laste ujumisõpetus. Tallinn, 1996.
Selts Eesti Vetelpääste. Laste ujuma õpetamine. Tartu, 2001.
ETÜ, Eesti Ujumisliit. Õpime ujuma. Tallinn, 2002.
Haljaste, K., Siigur, T. Veelõbud. Tartu, 1997.

Kergejõustiku algõpetus
Carr, G. Kergejõustiku alused. EKJL, 2001.

Talispordi algõpetus
Gross, H. Klassikaline suusatamine. Tallinn, 1994.
Murdmaasuusatamise võistlusmäärused. Eesti Suusaliit, 2001.
Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused. FIS, Eesti Suusaliit, 1997.
Kivistik, A. Suusaspordi oskussõnad. Tartu, 1990.

Raskejõustiku algõpetus
Loko, J. Tõstesport. Tallinn, 1999.
Sikkut, T. Maadlejate kehalised võimed. Tartu, TÜ, 1990.
Bonfranchi, R., Klocke, U. Väike judoõpik. Elmatar, 2002.

Sportlik eriala (valikul)
Võimlemine:
Martis, L., Kudu, E., Tidriksaar, H., Uustal, L. Naisvõimlemine. Tallinn,”Valgus” 1982.
Brick, L. Fitness Aerobics. Human Kinetics, 1996.
Hall, J. The exercise bible. London, 2002.

Sportmängud:
Rogalski, N. Jalgpalliaabits. Eesti Raamat, 1984.
Jalgpalliõpik. Kirjastus Koge, 2001.
Luxbacher, J.A. Soccer. Steps to success. Illinois, 1991.
Võistlusmäärused. http://www.jalgpall.ee
Jalgpall - http://www.bettersoccermorefun.com
Laos, A. Korvpalliõpik. Tartu, 2001.
Vahtra, P. Võrkpall, see võrratu... Ühendus Sport Kõigile, Tallinn, 2007.
Visnapuu, M. Minikäsipall. 7:7 käsipall. EKL. Tallinn, 2001.
Clanton, R.E., Dwight, M.P. Team Handball, Steps to Success. 1997.

Kergejõustik:
Carr, G. Kergejõustiku alused. EKJL, 2001.
Torim, H. Kiir- ja tõkkejooksust. EKJL. 2002 Lk. 5-58.
Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R. Kestvusjooksu tarkvara. Trt. 1996.

Raskejõustik:
Loko, J. Tõstesport. Tallinn, 1999.
Loko, J. Kulturism I. Tartu, TÜ, 1993.
Loko, J. Kulturism II. Tartu, 1995.
Sikkut, T. Maadlejate kehalised võimed. Tartu, TÜ, 1990.
Bonfranchi, R., Klocke, U. Väike judoõpik. Elmatar, 2002.

Veesport:
Tölp, Ü. Akadeemilise sõudmise tehnika. TÜ Kirjastus, 1990.
Jürimäe, J. Akadeemilise sõudmise bioloogilised alused. TÜ Kirjastus, 2001.
Haljand, R., Tamp, T., Kaal, R. Sportlike ujumisviiside tehnika mudelid. Õpetamise metoodika ja kontroll. Tallinn, 1986.
Haljand, R., Tamp, T., Soosaar, T. Startide ja pöörete tehnika mudelid sportlikus ujumises. Tallinn, 1989.

Talisport:
Rusko, H. Cross Country Skiing. Jyväskylä, 2003.
Gross, H. Klassikaline suusatamine. Tallinn, 1994.
Murdmaasuusatamise võistlusmäärused. Eesti Suusaliit, 2001.
Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused. FIS; Eesti Suusaliit, 1997.
Kivistik, A. Suusaspordi oskussõnad. Tartu, 1990.
Kivistik, A., Alev, M., Teppan, T. Suusatamise õpiraamat. Tartu, 1991.
Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R. Kestvusjooksja tarkvara. Tartu, 1996.
Loko, J. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu, 2004.

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame 

  • erialakatset 50% ulatuses
  • eelmise õppeastme keskmist hinnet 50% ulatuses

NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann. 

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Kristjan Kais
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakond
sportmängude didaktika lektor, kehalise kasvatuse ja spordi õppekavade programmijuht
Ujula 4-2019
+372 737 6284
Margit Mägimets
Meditsiiniteaduste valdkond
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
õppekorralduse spetsialist
Ujula 4-3008
+372 737 5360
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Koolipsühholoogidest on Eesti koolides viimastel aastakümnetel olnud ülisuur puudus.
19.08.2022
#sisseastumine
Kuna mitme koduse keelega perede hulk on viimastel aastatel suurenenud, kasvab ka vajadus mitmekeelses õpikeskkonnas töötavate õpetajate järele.
29.06.2022
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast. Loe andekate noorte kohta lähemalt!
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Riigieksamiteks ettevalmistavad ja õppimist toetavad kursused.
12.02.2022