Kehaline kasvatus ja sport

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

28. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

11. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

4. september

Õppeaasta algus

Esita avaldus SAIS-is

Õppeaste

magistriõpe

Õppekeel

eesti keel

Õpingute kestus ja maht

2 aastat , 120 EAP

Õppevorm

sessioonõpe

Toimumiskoht

Tartu

Õppekohtade arv

20

Õppetasu

tasuta

Magistriõppes on valida kaks suunda. Kehalise kasvatuse õpetaja kutseõpingute suuna vilistlasena ootab sind kindel töökoht koos pika suvepuhkusega ning huvitav töö laste ja noortega. Treener-spordijuhi suunal õppides saad teadmised ja oskused selleks, et õpetada ja treenida sportlasi algajatest maailma tipptasemeni välja. Meie vilistlasena on sul erakordne võimalus anda panus noorte ja täiskasvanute kehalise aktiivsuse suurendamisse, süstida lastesse liikumisrõõmu ja sellega parandada kogu Eesti tervisekäitumist.

„Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi magistriõpe annab laiapõhjalised teadmised spordivaldkonnas töötamiseks erinevatel erialadel. Minu puhul oli oluline tõuge treeneriks saamisel treeneripraktika. Õpingud on andnud mulle oskuse ennekõike ise evida eluterveid hoiakuid ja teha eeskuju andes oma tööd pühendunult.“

Norbert Hurt, vilistlane, FC Flora spordidirektor, Eesti A-koondise abitreener:

Õppetöö

Kehalist kasvatust kui õppeainet uuendatakse liikumisõpetuseks, et õpilased saaksid peale mitmekülgsete liikumisoskuste kaasa ka harjumuse liikuda regulaarselt.

Magistriõpe toimub sessioonõppena. Teoreetiliste erialateadmiste ja praktiliste kutseoskuste omandamise kõrval õpivad üliõpilased laiemalt analüüsima ja lahendama kehalise kasvatuse ja spordivaldkonna probleeme. Magistritöö kirjutamise käigus suureneb iseseisva uurimistöö koostamise oskus, sealhulgas andmete süsteemse kogumise ja analüüsi oskus.

Teoreetilist õpet toetavad õpetajakoolituse suunal kehalise kasvatuse ja pedagoogiline praktika ning treener-spordijuhi suunal spordijuhtimise ja treeneripraktika.

Osa õppeaineid aitab mõista organismi talitlust ajal, mil ta on kehaliselt aktiivne. Psühholoogilised ja kasvatusteaduste ained annavad oskused ja teadmised tööks koolis, sealhulgas õppeprotsessi korraldamise ja õpetaja rolli kohta laiemalt.

Treener-spordijuhi suunal omandad põhjalikud teadmised spordijuhtimisest ja -psühholoogiast. Erialaainetes käsitletakse treeninguteooriaid, spordijuhtimist ja -psühholoogiat.

Meie õppejõudude seas on kogenud professorid Priit Kaasik, Vahur Ööpik, Mati Pääsuke ja Jaak Järimäe ning kaasprofessorid Ando Pehme, Jarek Mäestu ja Andre Koka.

Õppeained

Õppekeskkond

Meie 2019. aastal valminud Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi hoone on nüüdisaegne ja kompaktne. Õppelaborites saab testida sportlase töövõimet, olemas on füsiokeskus taastumise ja füsioteraapiaga tegelemiseks ning tänapäevane kliima- ja mäestikulabor, kus on võimalik manipuleerida õhutemperatuuri ja -niiskusega.

Kehalise kasvatuse praktikale lähevad meie üliõpilased koolidesse ja treeneripraktikat nõustavad instituudi kõrgelt hinnatud spordialade spetsialistid. Teaduslikke uurimistöid juhendavad tunnustatud teadlased, professorid ja kaasprofessorid.

Tänapäevased võimalused uurimistöö tegemiseks tagavad põhjaliku hariduse nii õpetaja- kui ka treeneritööks, samuti õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Pärast lõpetamist

Meie vilistlased on tööturul kõrgelt hinnatud, töötades kõige sagedamini kehalise kasvatuse õpetaja, treeneri või spordijuhina. Õpetajasuuna lõpetanu võib peale õpetajaameti leida ka õppealajuhataja või koolidirektori ametist. Treener-spordijuhi suuna läbinu tuleb toime treeneritöö katsumusrohke tööga.

Vilistlaste hulgas on näiteks emeriitprofessor ja treener Ants Nurmekivi, treener ja õppejõud Mehis Viru, treener ja õppejõud Harry Lemberg, jalgpallitreener Norbert Hurt, käsipallitreener Martin Noodla, korvpallitreener Toomas Kandimaa, treener ja õppejõud Peep Päll, treener ja õppejõud Martin Mooses ning õpetajad Marek Pihlak ja Raido Rebane.

Omandatud haridusele toetudes saab meie vilistlane asutada spordiklubi või (muu) vabaühenduse ning töötada juhi või mänedžerina. Paljud on leidnud rakendust spordialaliitude juures ja kohalikes omavalitsustes.

Meie vilistlased on saanud hea ettevalmistuse õpingute jätkamiseks Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktoriõppes või mõnel muul lähedasel erialal doktoriõppes. Samuti on võimalik õpinguid jätkata välismaa ülikoolides ja teadusasutustes.

Vastuvõtutingimused

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on

bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase
läbitud nõutud eeldusained

Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad on
- Tartu Ülikool: kehaline kasvatus ja sport
- Tallinna Ülikool: kehakultuur
  
  Muu õppekava lõpetajana saad kandideerida, kui oled läbinud järgmised eeldusained: anatoomia 6 EAP, füsioloogia 6 EAP ning TÜ kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppekavast kohustuslik suunamoodul ja erialamoodul või anatoomia 6 EAP, füsioloogia 6 EAP ning Tartu Ülikooli haridusteaduse bakalaureuseõppekavast kehalise kasvatuse aineblokk (48 EAP) või nendega võrdväärsed ained, mis on omandatud teistes kõrgkoolides. Ainete sobivuse üle otsustab hindamiskomisjon
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.

Kandideerimisel tuleb sooritatada erialakatse.

Erialakatse toimub 5. juulil 2023 kell 11:00 aadressil Ujula 4 ruumis 3027 (F. Kudu auditoorium), Tartu.

Erialakatse on Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega kirjalik test. Erialakatse on kohustuslik neile, kes ei ole teinud bakalaureuseõppe lõpueksami kirjalikku testi kehalise kasvatuse ja spordi erialal Tartu Ülikoolis. Kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppe lõpueksami kirjaliku testi sooritanutel läheb arvesse lõpueksami kirjaliku testi tulemus 100 punkti skaalal.

NB! Lõpueksami tulemus kehtib sisseastumistingimusena kolm aastat ning erialakatset saab alternatiivina sooritada lõpetamisest arvestades 2. ja 3. aastal ehk:

kui lõpetad kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõppe 2023. aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust ning alternatiivina erialakatset sooritada ei saa;
kui lõpetasid kehaline kasvatus ja sport bakalaureuseõppe 2021. või 2022. aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust, kuid soovi korral saad alternatiivina sooritada ka erialakatse;
kui lõpetasid kehaline kasvatus ja sport bakalaureuseõppe 2020. aastal või varem, siis tuleb sul sooritada erialakatse, sest lõpueksami kirjaliku testi tulemus enam ei kehti.

Erialakatsel hinnatakse erinevate mõistete, treeninguteooriate, seaduspärasuste ja organismi funktsioneerimise ning kohanemise teadmist ja mõistmist. Samuti hinnatakse erinevate spordialade algõpet puudutavaid teadmisi. Katse koosneb 100 küsimusest, mis hõlmavad järgmisi valdkondi (sulgudes on toodud küsimuste arv):

kehalise kasvatuse ja spordi alused (10)
liigutusõpetus (5)
spordipsühholoogia ja -sotsioloogia (10)
toit, toitumine ja sportlik töövõime (7)
kehaliste harjutuste bioloogia (10)
treeninguõpetuse alused (10)
kergejõustiku algõpetus (8)
sportmängude algõpetus (8)
veespordi algõpetus (8)
võimlemise algõpetus (8)
talispordi algõpetus (8)
raskejõustiku algõpetus (8)

Testi sooritamiseks on planeeritud aega kuni 90 minutit. Test valmistatakse ette eesti keeles. Abimaterjalid kasutamine ei ole lubatud. Samuti on keelatud mobiiltelefoni kasutamine. Testi koondtulemus esitatakse 100 punkti skaalal ning test on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

Õppematerjalid

Kehalise kasvatuse ja spordi alused

Lumpkin, A. Physical education and sport: a contemporary introduction. Boston (Mass.): WCB/McGraw-Hill, 1998, lk. 27-43; 51-69; 146-187.
Hein, V. Kehalise kasvatuse õpetamisest. TÜ, Spordipedagoogika instituut. TÜ Kirjastus, 1999, lk. 20-23.
Lenk, V. Kehaline kasvatus IV-VIII klassile: käsiraamat õpetajale. Tallinn: Valgus, 1973, lk. 1-57; 190-295.
Isop, E. Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. TPedI, 1983.
Zapletal, M. 1000 mängu: Võimlas, mänguväljakul, aasal, linnas, ruumis. Tallinn: Valgus, 1984.
Hein, V. Spordipedagoogika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.

Liigutusõpetus

Õppeaine Liigutusõpetus (KKSP.03.025) õppematerjalid TÜ õppeinfosüsteemis

Spordipsühholoogia ja -sotsioloogia

Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi J., Koka, A. Spordipsühholoogia õpik. Tartu: Kirjastus “Atlex”, 2010.
Perens, A. Projektide juhtimine. Tallinn: Külim, 1999.

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer, M., Pulges, A. Inimtoidu looduslikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996.
Ööpik, V., Medijainen, L., Timpmann, S. Toit, toitumine ja kehaline töövõime. Tartu, 2001.

Kehaliste harjutuste bioloogia

Seene, T., Lehmann, M., Foster, C., Kaasik, P., Umnova, M. Koormustaluvus ja ületreenituse sündroom. TÜ, 2000.
Seene, T., Umnova, M., Kaasik, P. Skeletilihaste tsütoarhitektoonika. TÜ, 2001.
Seene, T. Termoregulatsioon ning vee ja elektrolüütide kadu kehalisel treeningul. TÜ, 2001.
Schmidt, R.F.,Thews, G., Inimese füsioloogia. Tartu,1997. Lk. 2-16; 380-420; 422-440; 633-647; 650-680; 683-703; 837-840.

Treeninguõpetuse alused

Loko, J. Sporditeooria. Tartu, 1996.
Viru, A-M. Sportlik treening. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
Jürimäe, J., Mäestu, J. Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.

Võimlemise algõpetus

Võimlemine II. Tartu,1992. Lk. 3-36.
Võimlemisharjutuste stenografeerimine. Tallinn, 1983. Lk. 3-35.
Võimlemisharjutuste tehnika ja õpetamise metoodika. Tartu, 1973. Lk.3-5.

Sportmängude algõpetus

Rogalski, N. Jalgpalliaabits. Eesti Raamat, 1984.
Jalgpalliõpik. Kirjastus Koge, 2001.
Võistlusmäärused. http://www.jalgpall.ee/
Laos, A. Korvpalliõpik.Tartu, 2001.
Vahtra, P. Võrkpall, see võrratu... Ühendus Sport Kõigile, Tallinn, 2007.
Visnapuu, M. Minikäsipall.7:7 käsipall. EKL, Tallinn, 2001.
Clanton, R.E., Dwight, M.P. Team Handball, Steps to Success. 1997.

Veespordi algõpetus

Eesti Ujumisliit. Laste ujumisõpetus. Tallinn, 1996.
Selts Eesti Vetelpääste. Laste ujuma õpetamine. Tartu, 2001.
ETÜ, Eesti Ujumisliit. Õpime ujuma. Tallinn, 2002.
Haljaste, K., Siigur, T. Veelõbud. Tartu, 1997.

Kergejõustiku algõpetus

Carr, G. Kergejõustiku alused. EKJL, 2001.

Talispordi algõpetus

Gross, H. Klassikaline suusatamine. Tallinn, 1994.
Murdmaasuusatamise võistlusmäärused. Eesti Suusaliit, 2001.
Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused. FIS, Eesti Suusaliit, 1997.
Kivistik, A. Suusaspordi oskussõnad. Tartu, 1990.

Raskejõustiku algõpetus

Loko, J. Tõstesport. Tallinn, 1999.
Sikkut, T. Maadlejate kehalised võimed. Tartu, TÜ, 1990.
Bonfranchi, R., Klocke, U. Väike judoõpik. Elmatar, 2002.

Sportlik eriala (valikul)

Võimlemine:

Martis, L., Kudu, E., Tidriksaar, H., Uustal, L. Naisvõimlemine. Tallinn,”Valgus” 1982.
Brick, L. Fitness Aerobics. Human Kinetics, 1996.
Hall, J. The exercise bible. London, 2002.

Sportmängud:

Rogalski, N. Jalgpalliaabits. Eesti Raamat, 1984.
Jalgpalliõpik. Kirjastus Koge, 2001.
Luxbacher, J.A. Soccer. Steps to success. Illinois, 1991.
Võistlusmäärused. http://www.jalgpall.ee
Jalgpall - http://www.bettersoccermorefun.com
Laos, A. Korvpalliõpik. Tartu, 2001.
Vahtra, P. Võrkpall, see võrratu... Ühendus Sport Kõigile, Tallinn, 2007.
Visnapuu, M. Minikäsipall. 7:7 käsipall. EKL. Tallinn, 2001.
Clanton, R.E., Dwight, M.P. Team Handball, Steps to Success. 1997.

Kergejõustik:

Carr, G. Kergejõustiku alused. EKJL, 2001.
Torim, H. Kiir- ja tõkkejooksust. EKJL. 2002 Lk. 5-58.
Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R. Kestvusjooksu tarkvara. Trt. 1996.

Raskejõustik:

Loko, J. Tõstesport. Tallinn, 1999.
Loko, J. Kulturism I. Tartu, TÜ, 1993.
Loko, J. Kulturism II. Tartu, 1995.
Sikkut, T. Maadlejate kehalised võimed. Tartu, TÜ, 1990.
Bonfranchi, R., Klocke, U. Väike judoõpik. Elmatar, 2002.

Veesport:

Tölp, Ü. Akadeemilise sõudmise tehnika. TÜ Kirjastus, 1990.
Jürimäe, J. Akadeemilise sõudmise bioloogilised alused. TÜ Kirjastus, 2001.
Haljand, R., Tamp, T., Kaal, R. Sportlike ujumisviiside tehnika mudelid. Õpetamise metoodika ja kontroll. Tallinn, 1986.
Haljand, R., Tamp, T., Soosaar, T. Startide ja pöörete tehnika mudelid sportlikus ujumises. Tallinn, 1989.

Talisport:

Rusko, H. Cross Country Skiing. Jyväskylä, 2003.
Gross, H. Klassikaline suusatamine. Tallinn, 1994.
Murdmaasuusatamise võistlusmäärused. Eesti Suusaliit, 2001.
Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused. FIS; Eesti Suusaliit, 1997.
Kivistik, A. Suusaspordi oskussõnad. Tartu, 1990.
Kivistik, A., Alev, M., Teppan, T. Suusatamise õpiraamat. Tartu, 1991.
Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R. Kestvusjooksja tarkvara. Tartu, 1996.
Loko, J. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu, 2004.

Kandidaadi hindamine

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame

erialakatset 50% ulatuses
eelmise õppeastme keskmist hinnet 50% ulatuses

NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.