Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu on Eestis uus ainulaadne õppekava, mis põhineb pädevustel ning milles on arvestatud täiskasvanud õppija vajadusi. Sa omandad teadmisi sotsioloogiast, (sotsiaal)psühholoogiast, sotsiaaltööst ja -poliitikast, aga ka inimgeograafiast ning sotsiaalsest ettevõtlusest. Kokkuvõttes tead sa pärast sessioonõppe läbimist, kuidas olla Eesti inimeste sotsiaalse heaolu toetamisel ja ebavõrdsuse vähendamisel muutuste eestvedaja, ning oskad sel alal tegutseda.
„Kui vaadata sotsiaalvaldkonnas toimuvat, on selge, et ei ole kestlik keskenduda spetsiifiliste teenuste arendamisele, millest saavad kasu ainult kitsad abivajajate rühmad. Õppekava annabki teadmised selle kohta, kuidas disainida jätkusuutlikke lahendusi kogukondade arendamiseks nii, et inimeste heaolu oleks tagatud.“
Meil on sessioonõpe. Õppekohtumised toimuvad kaks korda kuus, tavaliselt neljapäevast laupäevani – tänu sellele saad end täiendada töö ja muude kohustuste kõrvalt. Arvesta kindlasti sellega, et iseseisvalt õppimiseks tuleb sul leida aega ka õppesessioonide vahel. Et kohandada õppetöö endale sobivaks, võid valida e-õppena loetavad ained. Samuti tasub kaaluda vahetussemestriks välismaale õppima minekut.
Oled sa mõelnud, kas anda abivajajale kala või õng? Aga kui õngede valik on piiratud ja ressursid uute õngede ostmiseks samuti? Oled sa mõelnud, et mõnikord saab kala ka teistmoodi kui õngega? Kui oled seda meelt, et võimalusi võib olla rohkem, kui me ette kujutame, ning kui sa oled valmis otsima ja leidma lahendusi väljastpoolt harjumuspärast, siis on kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava sinu jaoks.
Õppekava annab sulle teadmised ja oskused, mis vastavad tuleviku tööturu vajadustele ning arvestavad selliseid üleilmseid suundumusi nagu kiiresti muutuv ühiskond, rahvastiku vananemine ja tööturu üleilmastumine. Sa õpid kestlike lahenduste abil looma ja arendama kogukondi ning suudad seejärel olla nii sotsiaalsete kui ka kogukondlike muutuste ellukutsuja ja eestvedaja.
Meie magistrandid moodustavad õppijate kogukonna, mis annab kogemuse selles osalemisest ja praktilised oskused kogukonna arendamise viisidest. Need oskused toetavad sotsiaalset heaolu õppijana ja on hiljem töös rakendatavad. Õppejõud on üliõpilastele suunavad partnerid, kes toetavad neid juhendades ning andes nii kollektiivset kui ka personaalset tagasisidet. See loob õppimist toetava keskkonna.
Õpe tugineb nüüdisaegsele õpikäsitusele. Õpe lähtub probleemõppe põhimõtetest ja on praktikaga tihedalt seotud, sest me teeme kogukondade arendamisel ning sotsiaalsetele probleemidele uuenduslike lahenduste leidmisel koostööd tööandjatega. Nende seas on näiteks MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja NULA ühiskondlike algatuste inkubaator.
Õppimiseks on raske leida paremat kohta kui Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut. Meie hubane ja pika ajalooga õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Peale loenguruumide on siin üliõpilastoad ja hästi varustatud erialaraamatukogu.
Üliõpilasi abistavad õppega seotud küsimustes kogenud õppekorraldajad. Meie õppejõud on tegevteadlased ja õppetöösse kaasame ka eriala praktikuid.
Kord semestris kohtuvad kogukonna hommikukohvil võrdsetena eri õppetasemete üliõpilased ja õppejõud, et käsitleda teemasid, mis vajavad parasjagu ühiselt arutamist. Sealt on alguse saanud hulk ideid õppetöö ümberkorraldamiseks ja mitmesugusteks ettevõtmisteks. Lisaks on see võimalus kohtuda sarnaste huvidega üliõpilastega, kellega sa õppetöös regulaarselt kokku ei puutu.
Instituudi õhkkond peegeldub populaarsetes ühisüritustes, nagu kevadgrill ja tööandjate mess. Samuti on sul võimalus osaleda üliõpilasorganisatsioonide tegevuses ning saada muul viisil osa Tartu elavast kultuuri- ja üliõpilaselust.
Sa omandad ülekantavad oskused, mis võimaldavad sul arendada kogukondi kestlikult, arvestades nii kogukonnaliikmete ja keskkonna ressursse kui ka ühiskondlikke ja üleilmseid trende. Sinu ainulaadsed pädevused on oskus kavandada ja viia ellu sekkumisi, milles on lähtutud inimeste heaolust ja keskkonna jätkusuutlikkusest.
Kõiki omandatud pädevusi saad sa paindlikult rakendada paljudes valdkondades. Meie vilistlaste töökohtade valik on tänu sellele lai alates avalikust sektorist (kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja ministeeriumid) kuni kodanikuühendusteni.
Õppekava läbinud on võimelised ka endale ise töökoha looma ja tulema toime muutuval tööturul.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekaval kehtestatud).
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada sisseastumisintervjuu.
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppekaval õppimiseks.
Motivatsioonikirja pikkus on 800 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel etteantud teemadel:
- Kirjeldus senistest kokkupuudetest kogukondadega (liikmena või lähedal olijana) ja/või senisest kogemusest kogukonna arendajana (maht 150 sõna).
- Eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (nt kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jt), mis toetavad õpinguid sellel õppekaval (maht 250 sõna).
- Arutelu ühe õppijakandidaadile huvipakkuva probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle kogukonna arendamise valdkonnas (maht 400 sõna)
Motivatsioonikirja vorm on leitav siit
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- kokkupuude kogukondadega, kogukondade arendamisega, huvi valdkonna vastu, varasemad teadmised – 20 punkti
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 35 punkti
- orienteerumine kogukonna arendamise aktuaalsetes probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 45 punkti.
Kirjaliku erialakatse eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse vestlusele.
Sisseastumisintervjuu toimub 7. juulil 2023 ja 8. juulil 2023 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoomi.
Vestlus komisjoniga kestab 15 minutit. Vestlusel arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi ühe või teise mõttearenduse kohta ning kandidaadi isiklike arusaamade ja tõekspidamiste kohta seoses inimõiguste ja inimliku mitmekesisuse aktsepteerimisega.
Vestluse oluline osa on inglise keele oskuse kontroll. Tudengikanditaatidele antakse lugeda umbes 100-150 sõna pikkune inglisekeelne tekstilõik erialakirjandusest ning esitatakse loetu kohta küsimusi, eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest. Eraldi võidakse kandidaadilt paluda defineerida olulisi mõisteid (kogukond, kogukondade arendamine, heaolu, kestlikkus, toimevõimekus jms).
Vestlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel 100-punkti süsteemis:
- orienteerumine kogukondade arendamise olulistes mõistetes – 20 punkti
- inglise keelsest erialasest tekstis arusaamise oskus – 5 punkti
- suuline eneseväljenduse ja argumenteerimiseoskus – 30 punkti
- motiveeritus õppimiseks antud kaval – 30 punkti
- informeeritus õppekavast ning sellel õppimise võimalustest – 15 punkti
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
