Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat
120 EAP
Õppevorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
20
Õppetasu
tasuta
Õppekava „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ loomisel on arvestatud täiskasvanud õppija vajadusi. Sa omandad laiapõhjalised sotsiaalteaduslikud teadmised kogukonna mõtestamise nüüdisaegsetest käsitlustest ja praktilised oskused nende teadmiste rakendamiseks. Õpingute lõpetamise järel oskad juhtida heaolu toetavaid muutusi, et vähendada Eesti inimeste ebavõrdsust.
Demokraatia allakäigu ja tehnoloogia ülekülluse ajastul on eriti oluline soodustada inimeste kokkusaamisi ja suhteid, tähenduslikku koos tegutsemist ja kuuluvust kogukonda. Mis on teaduspõhine vaade kogukonnale ning mida on vaja, et kogukonnad saaksid kerkida ja oleksid tugevad? Seda ma Tartu Ülikoolis õppisingi. Lisaks teadmistele sain tugeva kuulumistunde (KASH-klubi) ning võimaluse olla koos mõttekaaslastega Eesti kogukondade arendamise eestkõnelejad ja praktikud.
Kairi Tilga, vilistlane, SA Eesti Koostöö Kogu juhataja
See õppekava on mulle andnud vundamendi, kuidas toetada eetiliselt ja teadmispõhiselt, ent praktiliselt eri kogukondi nii, et nad suudavad oma tugevatele külgedele tuginedes iseendale heaolu luua. Konsultandina viin sedasama teadmist ettevõtete ja organisatsioonideni, kellel on järjest pakilisem soov ja vajadus anda kaasamise ja koostöö kaudu panus kogukondade käekäiku.
Hanna Mari Villsaar, vilistlane, kogukonna arendaja, avalike ja - kogukonnasuhete nõustaja Skia Consulti nõustamisagentuuris
Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava on aidanud mul palju paremini mõista, kuidas saame mõtestada kogukonda ja kuidas kaasata inimesi ning mis mõjutab meid kogukondlikus tegevuses.
Eha Paas, vilistlane, kogukonna teema koolitaja ja nõustaja, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu liige, Põhja-Eesti kohaliku toiduvõrgustiku projektijuht
Meil on sessioonõpe: õppekohtumised Tartus toimuvad kaks korda kuus, tavaliselt neljapäevast laupäevani. Tänu sellele saad end täiendada töö ja muude kohustuste kõrvalt. Iseseisvaks õppimiseks tuleb sul leida aega ka õppesessioonide vahel. Õpingute ajal on võimalik osaleda välismaal nii lühiajalistel erialastel kursustel kui ka minna mujale õppima terveks semestriks.
Kui oled seda meelt, et inimestes ja kogukondades võib olla võimalusi oodatust rohkem ning sageli on need silmale nähtamatud, ning kui oled valmis otsima harjumuspärasest erinevaid viise inimeste heaolu toetamiseks, siis on kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava sinu jaoks.
Sa saad magistriõppest tuleviku tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused ning õpid kestlike lahenduste abil arendama kogukondi. Selle tulemusel suudad kogukondades ellu kutsuda ja toetada muutusi, mis toetavad heaolu.
Meie magistrantide ja vilistlaste seas saad kogeda kogukonna arenemist ja kujunemist praktikas. Instituudi õppejõud on meie üliõpilaste partnerid, kes loovad neile õpingute ajal toetava keskkonna.
Õppes tugineme nüüdisaegsele õpikäsitusele ja lähtume probleemõppe põhimõtetest. Õpe on praktikaga tihedalt seotud: teeme kogukondade arendamisel ning sotsiaalsetele probleemidele uuenduslike lahenduste leidmisel koostööd tööandjate ja vilistlastega.
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on õppimiseks suurepärane koht. Meie hubane ja pika ajalooga õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Peale loenguruumide on siin üliõpilastoad ja hästi varustatud erialaraamatukogu.
Üliõpilasi abistavad õppeküsimustes kogenud õppekorralduse spetsialistid. Meie õppejõud on tegevteadlased ning õppetöösse kaasame ka erialapraktikuid ja vilistlasi.
Kord kuus kohtuvad õppekava eri kursuste üliõpilased ja õppejõud kogukonna hommikukohvile, et arutleda teemadel, mis on parasjagu olulised. Sealt on alguse saanud hulk ideid õppetöö ümberkorraldamiseks ja mitmesugusteks ettevõtmisteks. Lisaks annab see sulle võimaluse kohtuda sarnaste huvidega üliõpilastega, kellega sa õppetöös regulaarselt kokku ei puutu.
Selle õppekava magistrantidel on lühikese ajaga tekkinud palju traditsiooniks kujunenud koosolemise võimalusi. Sellised on näiteks sügisene uute üliõpilaste tervitamise festival, kogukonna arendamise väljasõidud, talvine mittekonverents huvitavatel teemadel arutlemiseks ning kevadine lõpetajate teele saatmine. Instituut toetab üliõpilasi ürituste korraldamisel.
Toimuvad ka õppekavaülesed ühisüritused, näiteks Kevadgrill. Samuti on sul võimalus osaleda üliõpilasorganisatsioonide tegevuses ning saada muul viisil osa Tartu elavast kultuuri- ja üliõpilaselust.
Sul on võimalus omandada ülekantavad oskused, et arendada kogukondi kestlikult, arvestades nii kogukonnaliikmete ja keskkonna ressursside kui ka ühiskondlike ja üleilmsete suundumustega. Koos kogukonnaliikmetega saad kavandada ja viia ellu ettevõtmisi, milles lähtud inimeste heaolust ja keskkonnahoidlikkusest.
Kõiki omandatud pädevusi saad paindlikult rakendada paljudes eluvaldkondades. Meie vilistlasi ootab tänu sellele ees suur valik töökohti alates avalikust sektorist (kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja ministeeriumid) kuni kodanikuühendusteni. Samuti oskavad meie õppekava läbinud luua endale ise töökoha ja tulla toime muutuval tööturul.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- motivatsioonikiri (50%),
- sisseastumisintervjuu (50%).
Iga vastuvõtutingimuse täitmise eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Koondtulemuse arvutamiseks korrutatakse iga vastuvõtutingimuse täitmise eest saadud punktid selle protsentuaalse osakaaluga ja seejärel punktid summeeritakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude omandanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsused teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is hiljemalt 1. juulil 2025.
Eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppimiseks õppekaval.
Motivatsioonikirja pikkus on 800 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel etteantud teemadel.
- Kirjeldus senistest kokkupuudetest kogukondadega (liikmena või lähedal olijana) ja/või senisest kogemusest kogukonna arendajana (maht 150 sõna).
- Eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jm), mis toetavad õpinguid selle õppekava alusel (maht 250 sõna).
- Arutelu ühe kandidaadile huvipakkuva probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle kogukonna arendamise valdkonnas (maht 400 sõna).
Motivatsioonikirja vorm on siin.
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse saja punkti süsteemis järgmiste kriteeriumide alusel:
- kokkupuude kogukondade ja nende arendamisega, huvi valdkonna vastu, varasemad teadmised (20 punkti);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (35 punkti);
- orienteerumine kogukonna arendamise aktuaalsetes probleemides ja pakutud lahenduste uuenduslikkus (45 punkti).
Motivatsioonikiri on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisintervjuu
11. juulil 2025 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom
Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid seatakse paremuse järgi ritta. Sisseastumisintervjuule kutsutakse neist kuni 50 kandidaati, mis on 2,5-kordne õppekohtade arv.
Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Intervjuul arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja mõttekäikude üle. Komisjon võib küsida täpsustusi ühe või teise mõttearenduse kohta ning kandidaadi arusaamade ja tõekspidamiste kohta seoses inimõiguste ja inimliku mitmekesisuse aktsepteerimisega.
Intervjuu oluline osa on inglise keele lugemise ja arusaamise oskuse kontroll. Kandidaadile antakse lugeda umbes 100–150 sõna pikkune ingliskeelne tekstilõik erialakirjandusest ja esitatakse loetu kohta küsimusi.
Eraldi võidakse kandidaadil paluda defineerida olulisi mõisteid (kogukond, kogukondade arendamine, heaolu, kestlikkus, toimevõimekus jms).
Hindamine
Sisseastumisintervjuud hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel saja punkti süsteemis:
- orienteerumine kogukondade arendamise olulistes mõistetes (20 punkti),
- ingliskeelsest erialatekstist arusaamise oskus (5 punkti),
- suulise eneseväljenduse ja argumenteerimisoskus (30 punkti),
- motiveeritus õppida selle õppekava alusel (30 punkti),
- informeeritus õppekavast ja selle alusel õppimise võimalustest (15 punkti).
Intervjuu on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
19.03.2025
03.03.2025
