Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu
1. veebruar
26. juuni
12. juuli
2. september
Õppekavas „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ on arvestatud täiskasvanud õppija vajadusi. Õpingute käigus on võimalik omandada laiapõhjalisi sotsiaalteaduslikke teadmisi kogukonna mõtestamiseks ja praktilisi oskusi nende teadmiste rakendamiseks. Õpingud lõpetanu oskab juhtida heaolu toetavaid muutusi, et vähendada Eesti inimeste ebavõrdsust.
"Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava on aidanud palju paremini mõista, kuidas saame mõtestada kogukonda, kuidas kaasata inimesi ning mis meid kogukondlikus tegemises mõjutab."
Meil on sessioonõpe: õppekohtumised toimuvad kaks korda kuus, tavaliselt neljapäevast laupäevani. Tänu sellele saad end täiendada töö ja muude kohustuste kõrvalt. Iseseisvaks õppimiseks tuleb sul leida aega ka õppesessioonide vahel. Tasub kaaluda ka vahetussemestriks välismaale õppima minekut.
Kas sa oled mõelnud, kas anda abivajajale kala või õng? Mida teha siis, kui õngede valik on piiratud ja raha uue õnge ostmiseks samuti? Kas oled mõelnud, et mõnikord saab kala püüda ka ilma õngeta või et ressursid kala püüdmiseks on inimestel tegelikult olemas? Kui oled seda meelt, et võimalusi võib olla oodatust rohkem ja sageli on need silmale nähtamatud ning oled valmis otsima lahendusi harjumuspärasest teisel viisil, siis on kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava sinu jaoks.
Õppekaval õppides saad tuleviku tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused ning oskad arvestada selliste üleilmsete suundumustega nagu kiiresti muutuv ühiskond, rahvastiku vananemine ja tööturu üleilmastumine. Õpid kestlike lahenduste abil looma ja arendama kogukondi ning suudad ellu kutsuda ja eest vedada kogukondlikke muutusi.
Meie magistrantide ja vilistlaste kogukonnas saab kogukonna arendamiseks praktilise kogemuse ja oskused, mis toetavad õppija heaolu ja mida saab hiljem töös rakendada. Õppejõud on üliõpilaste partnerid, kes loovad õpingute ajal toetava keskkonna.
Õppes tugineme nüüdisaegsele õpikäsitusele ja lähtume probleemõppe põhimõtetest. Õpe on praktikaga tihedalt seotud: teeme kogukondade arendamisel ning sotsiaalsetele probleemidele uuenduslike lahenduste leidmisel koostööd tööandjate ja vilistlastega.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on suurepärane koht õppimiseks. Meie hubane ja pika ajalooga õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Peale loenguruumide on siin üliõpilastoad ja hästi varustatud erialaraamatukogu.
Üliõpilasi abistavad õppega seotud küsimustes kogenud õppekorralduse spetsialistid. Meie õppejõud on tegevteadlased ning õppetöösse kaasame ka erialapraktikuid ja vilistlasi.
Kord semestris kohtuvad kogukonna hommikukohvil eri kursuste üliõpilased ja õppejõud, et käsitleda teemasid, mis vajavad parasjagu ühiselt arutamist. Sealt on alguse saanud hulk ideid õppetöö ümberkorraldamiseks ja mitmesugusteks ettevõtmisteks. Lisaks annab see võimaluse kohtuda sarnaste huvidega üliõpilastega, kellega õppetöö käigus regulaarselt kokku ei puutu.
Õppekava läbijatel on lühikese ajaga tekkinud palju traditsioonilisi koosolemise võimalusi, näiteks sügisene festival uute üliõpilaste tervitamiseks, ühised väljasõidud kogukonna arendamiseks, talveseminar huvitavatel teemadel arutlemiseks ning kevadine lõpetajate teelesaatmine. Instituut toetab üliõpilasi ürituste korraldamisel.
Toimuvad ka õppekavaülesed ühisüritused, näiteks kevadgrill. Samuti on sul võimalus osaleda üliõpilasorganisatsioonide tegevuses ja saada muul viisil osa Tartu elavast kultuuri- ja üliõpilaselust.
Sul on võimalus omandada ülekantavad oskused, et arendada kogukondi kestlikult, arvestades nii kogukonnaliikmete ja keskkonna ressursside kui ka ühiskondlike ja üleilmsete suundumustega. Koos kogukonnaliikmetega saad kavandada ja viia ellu ettevõtmisi, milles lähtud inimeste heaolust ja keskkonnahoidlikkusest.
Kõiki omandatud pädevusi on võimalik paindlikult rakendada paljudes eluvaldkondades. Meie vilistlasi ootab tänu sellele ees suur valik töökohti alates avalikust sektorist (kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja ministeeriumid) kuni kodanikuühendusteni. Samuti on õppekava lõpetanud võimelised looma endale ise töökoha ja tulema toime muutuval tööturul.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekaval kehtestatud).
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada sisseastumisintervjuu.
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppekaval õppimiseks.
Motivatsioonikirja pikkus on 800 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel etteantud teemadel:
- Kirjeldus senistest kokkupuudetest kogukondadega (liikmena või lähedal olijana) ja/või senisest kogemusest kogukonna arendajana (maht 150 sõna).
- Eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (nt kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jt), mis toetavad õpinguid sellel õppekaval (maht 250 sõna).
- Arutelu ühe õppijakandidaadile huvipakkuva probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle kogukonna arendamise valdkonnas (maht 400 sõna)
Motivatsioonikirja vorm on leitav siit
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- kokkupuude kogukondadega, kogukondade arendamisega, huvi valdkonna vastu, varasemad teadmised – 20 punkti
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 35 punkti
- orienteerumine kogukonna arendamise aktuaalsetes probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 45 punkti.
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis. Motivatsioonikiri on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisintervjuu toimub 5. juulil 2024 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoomi.
Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaatidest moodustatakse paremusjärjestus ja sisseastumisintervjuule kutsututele määratakse piirarv, mis on 2,5 kordne õppekohtade arv (ehk 50 kandidaati).
Vestlus komisjoniga kestab 15 minutit. Vestlusel arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi ühe või teise mõttearenduse kohta ning kandidaadi isiklike arusaamade ja tõekspidamiste kohta seoses inimõiguste ja inimliku mitmekesisuse aktsepteerimisega.
Vestluse oluline osa on inglise keele oskuse kontroll. Tudengikandidaatidele antakse lugeda umbes 100-150 sõna pikkune inglisekeelne tekstilõik erialakirjandusest ning esitatakse loetu kohta küsimusi, eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest. Eraldi võidakse kandidaadilt paluda defineerida olulisi mõisteid (kogukond, kogukondade arendamine, heaolu, kestlikkus, toimevõimekus jms).
Vestlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel 100-punkti süsteemis:
- orienteerumine kogukondade arendamise olulistes mõistetes – 20 punkti
- inglise keelsest erialasest tekstis arusaamise oskus – 5 punkti
- suuline eneseväljendus- ja argumenteerimiseoskus – 30 punkti
- motiveeritus õppimiseks antud kaval – 30 punkti
- informeeritus õppekavast ning sellel õppimise võimalustest – 15 punkti
Sisseastumisintervjuu on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
