Skip to main content

Muutuste juhtimine ühiskonnas

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

29. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

29. august

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat, 120 EAP
Õppevorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
20
Õppetasu
tasuta

Ainulaadses valdkondi ühendavas õppekavas on ühendatud ühiskonna muutuste mõtestamise, psühholoogia-, majandus-, poliitika-, õigus-, juhtimis- ja kommunikatsiooniteadmised, sest nii õpid sa analüüsima muutusi terviklikult. Sinu õpingukaaslased on eri valdkondade eestvedajad ja spetsialistid, kellega saad teha koostööd ka pärast õpingute lõpetamist. Paindlik, kogemusõpet ja praktilisi töid sisaldav sessioonõpe võimaldab sul ühildada õpingud tööga ning omandada magistrikraadi ilma karjääri katkestamata. 

„Magistriõpingud on mind heas mõttes sundinud analüüsima probleeme süvitsi, andnud tegevusele hea teoreetilise raamistiku ning aidanud mind tohutult oma järgmiste professionaalsete sammude planeerimisel.“ 

Anneli Ohvril, üleilmse keskkonnaaktsiooni Let’s Do It! Worldi tegevjuht

Õppekohtumised Tartus on peamiselt kahel korral kuus neljapäevast pühapäevani.  

Oleme selles mitmekülgses õppekavas ühendanud kuue Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üksuse pädevuse. Koostööd teevad ühiskonnateaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond, psühholoogia instituut, Skytte poliitikauuringute instituut ja Pärnu kolledž (teenusedisaini suund). Samuti oleme pidanud silmas Tartu Ülikooli Ideelabori ja Demos Helsinki kogemusi koostööst ülikooliväliste partneritega ning üliõpilaste praktiliste rühmatööde korraldamisel. 

Ainulaadne valdkonnaülene õpe ja koostöö partneritega annab sulle võimaluse n-ö tõlkida parasjagu käsitletav probleem eri distsipliinide keelde ning rakendada komplekssete probleemide lahendamisel erinevate valdkondade teadmust. 

Sa õpid kasutama mitmesuguseid andmestikke ja tehnikaid, et analüüsida ja tõlgendada muutusi majanduses, rahvastikus, kogukonnas, institutsioonides ja elustiilis. Psühholoogiaainete toel arendad sa oskust motiveerida inimesi koostööle ja kujundada muutuste otsuseid. Samuti lihvid sa oma avaliku suhtluse oskusi tänapäeva killustunud meediakeskkonnas ja õpid tundma poliitilise juhtimise viise.  

Õppetöös on tähtsal kohal praktilised tööd teadlaste, üliõpilaste ja partnerorganisatsioonide meeskondades. Nii saad harjutada arengustrateegiate koostamise, koosloome ning disainmõtlemise ja -juhtimise meetodite rakendamist.  

Me kasutame uudseid kogemusõppe vorme, mille tulemusena sünnib näiteks uue teenuse või toote prototüüp koos äriplaaniga, sotsiaalne idufirma, ühiskondliku arengusuundumuse või probleemi analüüs. Õpet toetavad individuaalsed arenguvestlused, arendustööde mess ja õppekäigud välisriikidesse. 

Õppekava osa aineid ja mooduleid hakkame pakkuma ka täienduskoolitusena.   

Image

 

Kuna õpe toimub sessioonidena, siis on see enamikule meie magistrantidele võimalus tulla välja igapäevarutiinist ja veeta sisukas nädalavahetus Tartu akadeemilises õhkkonnas. Tänu sellele saad luua tiheda suhtevõrgustiku, kellega jätkub koostöö ka õpingute järel.  

Sa hakkad õppima Tartu Ülikooli nüüdisaegse sisu ja tehnikaga, ent ajaloohõngulistes õppehoonetes. Kasutame palju e-õppe vahendeid, et toetada iseseisvalt õppimist. Nii saad tehtule operatiivset tagasisidet ja sul on võimalus teha rühmatöid ka õppesessioonide välisel ajal. 

Image

 

Ootame õppima tegevaid poliitikakujundajaid, nõunikke, organisatsioonide (sh kohalike omavalitsuste) arendusjuhte, vabaühenduste, rahvusvaheliste ja arengukoostöö organisatsioonide eestvedajaid, (virtuaalsete) kogukondade juhte, sotsiaalsete idufirmade juhte ning kõiki teisi, kellel on ambitsioon algatada ja juhtida ühiskondlikke uuendusi.  

Pärast õppekava läbimist suudad sa vedada tõhusalt eest valdkonnaüleseid koostöövõrgustikke, motiveerida inimesi tegema muudatusi, orienteeruda andmekülluses ja kasutada otsustamisel andmeid.  

Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
 

  • bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid pole õppekaval kehtestatud).

Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada sisseastumisintervjuu.

Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.

Motivatsioonikirja pikkus on kuni 1400 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel teemadel:

  1. Kirjelda oma seniseid õpinguid. Millised ühiskonnaprobleeme käsitlevaid iseseisvaid praktilisi või uurimislikke töid oled õpingute käigus teinud? Millised on sinu tugevad küljed õppijana? Maht kuni 200 sõna.

  2. Kirjelda oma senist töökogemust. Kus ja kellena oled töötanud, mis on olnud Sinu ülesanded? Millega tööalaselt tehtust sa ise kõige rohkem rahul oled ja miks? Millistes muutuseprotsessides sa oled oma töövaldkonnas osalenud? Kas oled ise mingeid muutuseprotsesse juhtinud? Millised on sinu tööalased tulevikuplaanid? Maht kuni 300 sõna.

  3. Analüüsi, millised kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, võõrkeelte oskus, eneseväljenduse oskus jt, mis toetavad sinu õpinguid muutuste juhtimise õppekaval ning selgita, kuidas? Kui detailselt oled kaalunud täisajaga õppe (igas kuus 2 korral neljapäevast laupäevani õppetöö Tartus, lisaks arvukad ja ajamahukad iseseisvad rühmatööd sessioonidevahelisel ajal) sobivust oma praegusse elukorraldusse? Mis Sind toetab? Millised on võimalikud lahendused probleemide tekkides? Maht kuni 300 sõna.

  4. Analüüsi üht ühiskonna probleemi, millega Sul on ka isiklik puutumus. Millised on Sinu arvates selle probleemi tekkimise, püsimise põhjused? Kuidas seda on püütud lahendada? Millised on, võiks olla probleemi uuenduslikud lahendusvõimalused?  Lisapunkte annavad eri allikate (sh valdkonna teaduskirjanduse) kasutamine, konkreetsed näited, lahenduse originaalsus, oskus näha probleemi seoseid teiste valdkondadega. Maht kuni 400 sõna.

  5. Miks on muutuste juhtimise õppekaval õppimine Sinu tuleviku jaoks oluline? Milliseid teadmisi, kogemusi, oskusi saad Sina oma kaastudengitele rühmatöödes ja aruteludes pakkuda ? Kui sul on mingi konkreetne projekt või idee, mida tahaksid õpingute jooksul teostada, siis kirjelda ka seda lühidalt. Maht kuni 200 sõna.
     

Hindamine

Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest: 

  1. kokkupuude ühiskonnaprobleemide analüüsi ja nende praktilise muutmise teemadega – 15 punkti
  2. analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 30 punkti
  3. orienteerumine kandidaadi poolt valitud ühiskonna probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 40 punkti.
  4. võimalused ja väljavaated õppekaval omandatud teadmiste rakendamiseks tulevikus -15 punkti


Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.

Sisseastumisintervjuu toimub 7. juulil 2022 Zoomi keskkonnas. Intervjuule kutsutakse ainult need kandidaadid, kes said motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.

Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi kandidaadi motivatsioonikirjas toodud mõttearenduse kohta.

Intervjuu oluline osa on inglise keele oskuse kontroll.

Tudengikanditaatidele antakse lugeda umbes 100–150 sõna pikkune inglisekeelne sotsiaalteaduslik tekstilõik ning esitatakse loetu kohta küsimusi, eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest. Kandidaadile esitatakse ka küsimusi tema meediatarbimise harjumuste ning meedias aktuaalsete ühiskonna muutusi puudutavate teemade kohta.

 

Hindamine

Intervjuul hinnatakse kandidaati järgmiste kriteeriumite alusel 100 punkti süsteemis:

  1. orienteerumine ühiskonna probleemides ja nende lahendamise võimalustes – 30 punkti
  2. inglisekeelsest sotsiaalteaduslikust tekstist arusaamise oskus – 10 punkti
  3. suuline eneseväljenduse ja argumenteerimiseoskus – 30 punkti
  4. motiveeritus õppimiseks antud kaval – 20 punkti
  5. informeeritus õppekaval õppimise väljakutsetest ning võimekus õpingutes tekkivaid probleeme lahendada – 10 punkti

 

Kandidaadi hindamine
 

Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame 

  • motivatsioonikirja 50% ulatuses
  • sisseastumisintervjuud 50% ulatuses

Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine magistriõppesse

Triin Vihalemm
programmijuht
Kristi Juurik
Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnateaduste instituut
õppekoordinaator
Lossi 36–217

Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat
Õppekorraldustalitus
õppekoordinaator
Lossi 36–217
ühiskonnateaduste instituut
+372 737 5355
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Teadusvõistluse „Rakett 69“ finaalis seisid vastamisi kaks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast: abiturient Grete Paat ja sama kooli 11. klassi õpilane Mattias Timm Rast.  Loe Postimehe v…
Jaga
16.05.2022
#kooliõpilasele #sisseastumine #täiendusõpe
Tartu Ülikool pakub ka sel kevadsemestril gümnaasiumiõpilastele riigieksamiteks ettevalmistavaid ja õppimist toetavaid kursusi. Oma teadmisi on oodatud täiendama ka põhikooliõpilased. Keem…
Jaga
12.02.2022
#sisseastumine
Sellel lehel on selgitatud, milliseid hindeid ja tulemusi Tartu Ülikooli magistriõppesse sisseastumisel arvestatakse. Samuti on kirjeldatud, kuidas kujuneb kandideerimise lõplik punkti…
Jaga
09.02.2022
#sisseastumine
Tartu Ülikooli saad kandideerida, kui oled lõpetanud organisatsiooni International Baccalaureate'i (IB) diplomiõppekava ja saanud diplomi, millel on märge Diploma Awarded (märge Course Awarded p…
Jaga
18.01.2022