Muutuste juhtimine ühiskonnas
1. veebruar
29. juuni
12. juuli
29. august
Ainulaadses valdkondi ühendavas õppekavas on ühendatud ühiskonna muutuste mõtestamise, psühholoogia-, majandus-, poliitika-, õigus-, juhtimis- ja kommunikatsiooniteadmised, sest nii õpid sa analüüsima muutusi terviklikult. Sinu õpingukaaslased on eri valdkondade eestvedajad ja spetsialistid, kellega saad teha koostööd ka pärast õpingute lõpetamist. Paindlik, kogemusõpet ja praktilisi töid sisaldav sessioonõpe võimaldab sul ühildada õpingud tööga ning omandada magistrikraadi ilma karjääri katkestamata.
„Magistriõpingud on mind heas mõttes sundinud analüüsima probleeme süvitsi, andnud tegevusele hea teoreetilise raamistiku ning aidanud mind tohutult oma järgmiste professionaalsete sammude planeerimisel.“
Õppekohtumised Tartus on peamiselt kahel korral kuus neljapäevast pühapäevani.
Oleme selles mitmekülgses õppekavas ühendanud kuue Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üksuse pädevuse. Koostööd teevad ühiskonnateaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond, psühholoogia instituut, Skytte poliitikauuringute instituut ja Pärnu kolledž (teenusedisaini suund). Samuti oleme pidanud silmas Tartu Ülikooli Ideelabori ja Demos Helsinki kogemusi koostööst ülikooliväliste partneritega ning üliõpilaste praktiliste rühmatööde korraldamisel.
Ainulaadne valdkonnaülene õpe ja koostöö partneritega annab sulle võimaluse n-ö tõlkida parasjagu käsitletav probleem eri distsipliinide keelde ning rakendada komplekssete probleemide lahendamisel erinevate valdkondade teadmust.
Sa õpid kasutama mitmesuguseid andmestikke ja tehnikaid, et analüüsida ja tõlgendada muutusi majanduses, rahvastikus, kogukonnas, institutsioonides ja elustiilis. Psühholoogiaainete toel arendad sa oskust motiveerida inimesi koostööle ja kujundada muutuste otsuseid. Samuti lihvid sa oma avaliku suhtluse oskusi tänapäeva killustunud meediakeskkonnas ja õpid tundma poliitilise juhtimise viise.
Õppetöös on tähtsal kohal praktilised tööd teadlaste, üliõpilaste ja partnerorganisatsioonide meeskondades. Nii saad harjutada arengustrateegiate koostamise, koosloome ning disainmõtlemise ja -juhtimise meetodite rakendamist.
Me kasutame uudseid kogemusõppe vorme, mille tulemusena sünnib näiteks uue teenuse või toote prototüüp koos äriplaaniga, sotsiaalne idufirma, ühiskondliku arengusuundumuse või probleemi analüüs. Õpet toetavad individuaalsed arenguvestlused, arendustööde mess ja õppekäigud välisriikidesse.
Õppekava osa aineid ja mooduleid hakkame pakkuma ka täienduskoolitusena.
Kuna õpe toimub sessioonidena, siis on see enamikule meie magistrantidele võimalus tulla välja igapäevarutiinist ja veeta sisukas nädalavahetus Tartu akadeemilises õhkkonnas. Tänu sellele saad luua tiheda suhtevõrgustiku, kellega jätkub koostöö ka õpingute järel.
Sa hakkad õppima Tartu Ülikooli nüüdisaegse sisu ja tehnikaga, ent ajaloohõngulistes õppehoonetes. Kasutame palju e-õppe vahendeid, et toetada iseseisvalt õppimist. Nii saad tehtule operatiivset tagasisidet ja sul on võimalus teha rühmatöid ka õppesessioonide välisel ajal.
Ootame õppima tegevaid poliitikakujundajaid, nõunikke, organisatsioonide (sh kohalike omavalitsuste) arendusjuhte, vabaühenduste, rahvusvaheliste ja arengukoostöö organisatsioonide eestvedajaid, (virtuaalsete) kogukondade juhte, sotsiaalsete idufirmade juhte ning kõiki teisi, kellel on ambitsioon algatada ja juhtida ühiskondlikke uuendusi.
Pärast õppekava läbimist suudad sa vedada tõhusalt eest valdkonnaüleseid koostöövõrgustikke, motiveerida inimesi tegema muudatusi, orienteeruda andmekülluses ja kasutada otsustamisel andmeid.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid pole õppekaval kehtestatud).
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada sisseastumisintervjuu.
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Motivatsioonikirja pikkus on kuni 1400 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel teemadel:
-
Kirjelda oma seniseid õpinguid. Millised ühiskonnaprobleeme käsitlevaid iseseisvaid praktilisi või uurimislikke töid oled õpingute käigus teinud? Millised on sinu tugevad küljed õppijana? Maht kuni 200 sõna.
-
Kirjelda oma senist töökogemust. Kus ja kellena oled töötanud, mis on olnud Sinu ülesanded? Millega tööalaselt tehtust sa ise kõige rohkem rahul oled ja miks? Millistes muutuseprotsessides sa oled oma töövaldkonnas osalenud? Kas oled ise mingeid muutuseprotsesse juhtinud? Millised on sinu tööalased tulevikuplaanid? Maht kuni 300 sõna.
-
Analüüsi, millised kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, võõrkeelte oskus, eneseväljenduse oskus jt, mis toetavad sinu õpinguid muutuste juhtimise õppekaval ning selgita, kuidas? Kui detailselt oled kaalunud täisajaga õppe (igas kuus 2 korral neljapäevast laupäevani õppetöö Tartus, lisaks arvukad ja ajamahukad iseseisvad rühmatööd sessioonidevahelisel ajal) sobivust oma praegusse elukorraldusse? Mis Sind toetab? Millised on võimalikud lahendused probleemide tekkides? Maht kuni 300 sõna.
-
Analüüsi üht ühiskonna probleemi, millega Sul on ka isiklik puutumus. Millised on Sinu arvates selle probleemi tekkimise, püsimise põhjused? Kuidas seda on püütud lahendada? Millised on, võiks olla probleemi uuenduslikud lahendusvõimalused? Lisapunkte annavad eri allikate (sh valdkonna teaduskirjanduse) kasutamine, konkreetsed näited, lahenduse originaalsus, oskus näha probleemi seoseid teiste valdkondadega. Maht kuni 400 sõna.
-
Miks on muutuste juhtimise õppekaval õppimine Sinu tuleviku jaoks oluline? Milliseid teadmisi, kogemusi, oskusi saad Sina oma kaastudengitele rühmatöödes ja aruteludes pakkuda ? Kui sul on mingi konkreetne projekt või idee, mida tahaksid õpingute jooksul teostada, siis kirjelda ka seda lühidalt. Maht kuni 200 sõna.
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- kokkupuude ühiskonnaprobleemide analüüsi ja nende praktilise muutmise teemadega – 15 punkti
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 30 punkti
- orienteerumine kandidaadi poolt valitud ühiskonna probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 40 punkti.
- võimalused ja väljavaated õppekaval omandatud teadmiste rakendamiseks tulevikus -15 punkti
Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisintervjuu toimub 7. juulil 2022 Zoomi keskkonnas. Intervjuule kutsutakse ainult need kandidaadid, kes said motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.
Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi kandidaadi motivatsioonikirjas toodud mõttearenduse kohta.
Intervjuu oluline osa on inglise keele oskuse kontroll.
Tudengikanditaatidele antakse lugeda umbes 100–150 sõna pikkune inglisekeelne sotsiaalteaduslik tekstilõik ning esitatakse loetu kohta küsimusi, eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest. Kandidaadile esitatakse ka küsimusi tema meediatarbimise harjumuste ning meedias aktuaalsete ühiskonna muutusi puudutavate teemade kohta.
Hindamine
Intervjuul hinnatakse kandidaati järgmiste kriteeriumite alusel 100 punkti süsteemis:
- orienteerumine ühiskonna probleemides ja nende lahendamise võimalustes – 30 punkti
- inglisekeelsest sotsiaalteaduslikust tekstist arusaamise oskus – 10 punkti
- suuline eneseväljenduse ja argumenteerimiseoskus – 30 punkti
- motiveeritus õppimiseks antud kaval – 20 punkti
- informeeritus õppekaval õppimise väljakutsetest ning võimekus õpingutes tekkivaid probleeme lahendada – 10 punkti
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Tutvu õppekava ja õppejõududega õppekava veebilehel
Vaata õppekava infotunni videot
Vaata videoid sarjast „Muutuste juhtimise ABC“, mis tutvustavad õppekava ainekursusi
Riuklike probleemide lahendaja 5 küsimust
Margit Kelleri artikkel „Kuidas kujutleda argielu aastal 2050?“ Postimehes
