Tere! Oled jõudnud Tartu Ülikooli uuele veebilehele. Kuna see on alles väga värske, võib ette tulla tõrkeid. Tegeleme nendega esimesel võimalusel. Tagasisidet ning teateid tõrgetest ootame tagasisidevormi kaudu. Aitäh!
Muutuste juhtimine ühiskonnas
1. veebruar
29. juuni
12. juuli
29. august
Ainulaadses valdkondi ühendavas õppekavas on ühendatud ühiskonna muutuste mõtestamise, psühholoogia-, majandus-, poliitika-, õigus-, juhtimis- ja kommunikatsiooniteadmised, sest nii õpid sa analüüsima muutusi terviklikult. Sinu õpingukaaslased on eri valdkondade eestvedajad ja spetsialistid, kellega saad teha koostööd ka pärast õpingute lõpetamist. Paindlik, kogemusõpet ja praktilisi töid sisaldav sessioonõpe võimaldab sul ühildada õpingud tööga ning omandada magistrikraadi ilma karjääri katkestamata.
„Magistriõpingud on mind heas mõttes sundinud analüüsima probleeme süvitsi, andnud tegevusele hea teoreetilise raamistiku ning aidanud mind tohutult oma järgmiste professionaalsete sammude planeerimisel.“
Õppetöö
Õppekohtumised Tartus on peamiselt kahel korral kuus neljapäevast pühapäevani.
Oleme selles mitmekülgses õppekavas ühendanud kuue Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üksuse pädevuse. Koostööd teevad ühiskonnateaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond, psühholoogia instituut, Skytte poliitikauuringute instituut ja Pärnu kolledž (teenusedisaini suund). Samuti oleme pidanud silmas Tartu Ülikooli Ideelabori ja Demos Helsinki kogemusi koostööst ülikooliväliste partneritega ning üliõpilaste praktiliste rühmatööde korraldamisel.
Ainulaadne valdkonnaülene õpe ja koostöö partneritega annab sulle võimaluse n-ö tõlkida parasjagu käsitletav probleem eri distsipliinide keelde ning rakendada komplekssete probleemide lahendamisel erinevate valdkondade teadmust.
Sa õpid kasutama mitmesuguseid andmestikke ja tehnikaid, et analüüsida ja tõlgendada muutusi majanduses, rahvastikus, kogukonnas, institutsioonides ja elustiilis. Psühholoogiaainete toel arendad sa oskust motiveerida inimesi koostööle ja kujundada muutuste otsuseid. Samuti lihvid sa oma avaliku suhtluse oskusi tänapäeva killustunud meediakeskkonnas ja õpid tundma poliitilise juhtimise viise.
Õppetöös on tähtsal kohal praktilised tööd teadlaste, üliõpilaste ja partnerorganisatsioonide meeskondades. Nii saad harjutada arengustrateegiate koostamise, koosloome ning disainmõtlemise ja -juhtimise meetodite rakendamist.
Me kasutame uudseid kogemusõppe vorme, mille tulemusena sünnib näiteks uue teenuse või toote prototüüp koos äriplaaniga, sotsiaalne idufirma, ühiskondliku arengusuundumuse või probleemi analüüs. Õpet toetavad individuaalsed arenguvestlused, arendustööde mess ja õppekäigud välisriikidesse.
Õppekava osa aineid ja mooduleid hakkame pakkuma ka täienduskoolitusena.
Õppekeskkonna kirjeldus
Kuna õpe toimub sessioonidena, siis on see enamikule meie magistrantidele võimalus tulla välja igapäevarutiinist ja veeta sisukas nädalavahetus Tartu akadeemilises õhkkonnas. Tänu sellele saad luua tiheda suhtevõrgustiku, kellega jätkub koostöö ka õpingute järel.
Sa hakkad õppima Tartu Ülikooli nüüdisaegse sisu ja tehnikaga, ent ajaloohõngulistes õppehoonetes. Kasutame palju e-õppe vahendeid, et toetada iseseisvalt õppimist. Nii saad tehtule operatiivset tagasisidet ja sul on võimalus teha rühmatöid ka õppesessioonide välisel ajal.
Peale lõpetamist
Ootame õppima tegevaid poliitikakujundajaid, nõunikke, organisatsioonide (sh kohalike omavalitsuste) arendusjuhte, vabaühenduste, rahvusvaheliste ja arengukoostöö organisatsioonide eestvedajaid, (virtuaalsete) kogukondade juhte, sotsiaalsete idufirmade juhte ning kõiki teisi, kellel on ambitsioon algatada ja juhtida ühiskondlikke uuendusi.
Pärast õppekava läbimist suudad sa vedada tõhusalt eest valdkonnaüleseid koostöövõrgustikke, motiveerida inimesi tegema muudatusi, orienteeruda andmekülluses ja kasutada otsustamisel andmeid.
Vastuvõtutingimused
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase.
-
Eeldusaineid ei ole õppekaval kehtestatud.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada sisseastumisintervjuu.
Motivatsioonikiri esitatakse SAISis koos teiste dokumentidega.
Sisseastumiskatse eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppimiseks õppekaval. Sisseastumiskatse koosneb kahest osast: kirjalik motivatsioonikiri ja suuline erialakatse (vestlus).
Motivatsioonikirja pikkus on kuni 1400 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel teemadel:
- ülevaade kandidaadi õpingutest ning kokkupuutest ühiskonna analüüsiga (maht 200 sõna);
- ülevaade kandidaadi töökogemusest ning kokkupuutest muutuste juhtimisega (maht 300 sõna);
- eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (nt kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jt), mis toetavad õpinguid sellel õppekaval (maht 300 sõna);
- arutelu ühe õppijakandidaadile huvipakkuva ühiskonna probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle (maht 400 sõna);
- analüüs õppekaval õppimise olulisusest õppijakandidaadi jaoks tulevikus (maht 200 sõna).
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- kokkupuude ühiskonnaprobleemide analüüsi ja nende praktilise muutmise teemadega – 15 punkti
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 30 punkti
- orienteerumine kandidaadi poolt valitud ühiskonna probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 40 punkti.
- võimalused ja väljavaated õppekaval omandatud teadmiste rakendamiseks tulevikus -15 punkti
Kirjaliku erialakatse eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse vestlusele.
Sisseastumisintervjuu toimub 7. juulil 2022 Zoom keskkonnas.
Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Vestlusel arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi kandidaadi motivatsioonikirjas toodud mõttearenduse kohta.
Vestluse oluline osa on inglise keele oskuse kontroll.
Tudengikanditaatidele antakse lugeda umbes 100-150 sõna pikkune inglisekeelne sotsiaalteaduslik tekstilõik ning esitatakse loetu kohta küsimusi, eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest. Kandidaadile esitatakse ka küsimusi tema meediatarbimise harjumuste ning meedias aktuaalsete ühiskonna muutusi puudutavate teemade kohta.
Hindamine
Suulist osa ehk vestlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel 100-punkti süsteemis:
- orienteerumine ühiskonna probleemides ja nende lahendamise võimalustes – 30 punkti
- inglisekeelsest sotsiaalteaduslikust tekstist arusaamise oskus – 10 punkti
- suuline eneseväljenduse ja argumenteerimiseoskus – 30 punkti
- motiveeritus õppimiseks antud kaval – 20 punkti
- informeeritus õppekaval õppimise väljakutsetest ning võimekus õpingutes tekkivaid probleeme lahendada – 10 punkti
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Lisalugemist
Tutvu õppekava ja õppejõududega õppekava veebilehel
Vaata õppekava infotunni videot
Vaata videoid sarjast „Muutuste juhtimise ABC“, mis tutvustavad õppekava ainekursusi
Riuklike probleemide lahendaja 5 küsimust
Margit Kelleri artikkel „Kuidas kujutleda argielu aastal 2050?“ Postimehes
