Muutuste juhtimine ühiskonnas
1. veebruar
28. juuni
11. juuli
4. september
2024. aasta vastuvõtutingimused ja tähtajad lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Õppekavas on ühendatud sotsioloogia, psühholoogia-, majandus-, ökoloogia, linnageograafia-, poliitika-, õigus- ja kommunikatsiooniteadused. Olulisel kohal on kestlikkuse käsitlused. Õpinguid läbib ainulaadne, järk-järgult sooritatav magistrieksam. Sinu õpingukaaslased on eri valdkondade eestvedajad ja spetsialistid, kellega saad teha koostööd ka pärast õpingute lõpetamist.
„Magistriõpingud on mind heas mõttes sundinud analüüsima probleeme süvitsi, andnud tegevusele hea teoreetilise raamistiku ning aidanud mind tohutult oma järgmiste professionaalsete sammude planeerimisel.“
Õppekohtumised Tartus on peamiselt kahel korral kuus neljapäevast laupäevani.
Oleme selles mitmekülgses õppekavas ühendanud seitsme Tartu Ülikooli üksuse pädevuse. Koostööd teevad ühiskonnateaduste instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, majandusteaduskond, õigusteaduskond, psühholoogia instituut, Skytte poliitikauuringute instituut ja Pärnu kolledži teenusedisaini suund.
Õppijana on võimalik rakendada huvipakkuva probleemi analüüsil ja lahendamisel erinevate valdkondade teadmust. Olulisel kohal on kestlikkuse käsitlused ning praktilised lahendused majanduses, linnakeskkonnas, avalikus ruumis, institutsioonides ja elustiilis. Õpid end ja teisi paremini motiveerima, korraldama koostööd, ümber kujundama harjumusi. Õpid koostama sotsiaalse muutuse programmi, planeerima suhtlust killustunud meedia-auditooriumidega, ära tundma avaliku poliitikakujunduse eri vorme ning neid rakendama. Saad harjutada kirjutuslaua-uuringut, disainmõtlemise ja koosloome meetodeid ning arvamusartikli publitseerimist.
Õpet toetavad individuaalsed arenguvestlused. Soovijail on paindlikud võimalused teha välisõpingute-ampse.
Kuna õpe toimub sessioonidena, siis on see enamikule meie magistrantidele võimalus tulla välja igapäevarutiinist ja veeta sisukas nädalavahetus Tartu akadeemilises õhkkonnas. Tänu sellele saad luua tiheda suhtevõrgustiku, kellega jätkub koostöö ka õpingute järel.
Sa hakkad õppima Tartu Ülikooli nüüdisaegse sisu ja tehnikaga, ent ajaloohõngulistes õppehoonetes. Kasutame palju e-õppe vahendeid, et toetada iseseisvalt õppimist. Nii saad tehtule operatiivset tagasisidet ja sul on võimalus teha rühmatöid ka õppesessioonide välisel ajal.
Ootame õppima tegevaid poliitikakujundajaid, nõunikke, organisatsioonide (sh kohalike omavalitsuste) arendusjuhte, vabaühenduste, rahvusvaheliste ja arengukoostöö organisatsioonide eestvedajaid, (virtuaalsete) kogukondade juhte, sotsiaalsete idufirmade juhte ning kõiki teisi, kellel on ambitsioon algatada ja juhtida ühiskondlikke uuendusi.
Pärast õppekava läbimist suudad sa vedada tõhusalt eest valdkonnaüleseid koostöövõrgustikke, motiveerida inimesi tegema muudatusi, orienteeruda andmekülluses ja kasutada otsustamisel andmeid.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud).
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada sisseastumisintervjuu.
Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppekaval õppimiseks.
Motivatsioonikirja kostamisel tuleb lähtuda etteantud struktuurist ja küsimustest. Motivatsioonikirja pikkus on kuni 1100 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel teemadel:
-
ülevaade kandidaadi õpingutest ning kokkupuutest ühiskonna analüüsiga;
-
ülevaade kandidaadi töökogemusest ning kokkupuutest muutuste juhtimisega;
-
eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (nt kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jt), mis toetavad õpinguid sellel õppekaval;
-
arutelu ühe kandidaadile huvipakkuva ühiskonna probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle;
-
analüüs õppekaval õppimise olulisusest õppijakandidaadi jaoks tulevikus.
Motivatsioonikirja vorm on leitav siit
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- kokkupuude ühiskonnaprobleemide analüüsi ja nende praktilise muutmise teemadega – 15 punkti
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus – 30 punkti
- orienteerumine kandidaadi poolt valitud ühiskonna probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus – 40 punkti.
- võimalused ja väljavaated õppekaval omandatud teadmiste rakendamiseks tulevikus -15 punkti
Sisseastumisintervjuule kutsutakse kandidaadid, kes saavad motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.
Sisseastumisintervjuu toimub 5. juulil 2023 veebikeskkonnas Zoomi. Intervjuule kutsutakse ainult need kandidaadid, kes said motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.
Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi kandidaadi motivatsioonikirjas toodud mõttearenduse kohta.
Intervjuu oluline osa on inglise keele oskuse kontroll.
Tudengikanditaatidele antakse lugeda umbes 100–150 sõna pikkune inglisekeelne sotsiaalteaduslik tekstilõik ning esitatakse loetu kohta küsimusi, eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest.
Sisseastumisintervjuud hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Tutvu õppekava ja õppejõududega õppekava veebilehel
Vaata õppekava infotunni videot
Vaata videoid sarjast „Muutuste juhtimise ABC“, mis tutvustavad õppekava ainekursusi
Riuklike probleemide lahendaja 5 küsimust
Margit Kelleri artikkel „Kuidas kujutleda argielu aastal 2050?“ Postimehes
