Skip to main content

Alisa Krasnova kaitseb doktoritööd „Greenhouse gas fluxes in hemiboreal forest ecosystems"

22. juunil kell 10.15 kaitseb Alisa Krasnova maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal doktoritööd „Greenhouse gas fluxes in hemiboreal forest ecosystems“ („Kasvuhoonegaaside vood hemiboreaalsetes metsaökosüsteemides“).

Juhendajad:
kaasprofessor Kaido Soosaar, Tartu Ülikool
professor Ülo Mander, Tartu Ülikool
professor Steffen M. Noe, Eesti Maaülikool

Oponent:
professor Asko Noormets, Texas A&M University (USA)

Kokkuvõte
Metsad on olulised kasvuhoonegaaside (KHG) voogude reguleerijad. Käesolevas doktoritöös keskenduti hemiboreaalsetele metsadele, mis paiknevad boreaalse (põhjala) ning parasvöötme vahevööndis, sh Eestis. Töö eesmärgiks oli analüüsida KHG emissioonide ning neid reguleerivate keskkonnatingimuste dünaamikat hemiboreaalsetes metsades. Töös pööratakse tähelepanu uuritud metsade süsihappegaasi (CO2) kui peamise KHG sidumisele, Euroopa 2018.a. kuumalaine mõjule CO2 sidumisel, samuti metaani (CH4) ja naerugaasi (N2O) kui tähtsuselt järgmiste kasvuhoonegaaside rollile üldises kliimamuutuses. Uuritud segamets (kuusk/kask), põlismännik ning veekoguäärne hall-lepik osutusid aastase bilansi alusel selgelt CO2 sidujateks, seejuures oli põlismännikus C02 sidumine mõnevõrra nõrgem. CH4 ja N2O emissioonid hall-lepikus olid periooditi märkimisväärsed, kuid üldises kliima mõjutamise kontekstis oli nende osakaal väike. Mitmed CH4 ja N2O emissiooniga seotud protsessid vajavad aga täiendavat selgitamist. Kaks uuritud lageraielanki ning lageraietega segamets (mänd/kuusk/kask) olid CO2 emiteerijad, seega kliima soojendajad. Peamisteks teguriteks CO2 lendumisel olid mullatemperatuur ja –niiskus. 2018.a. kuumalaine mõju erinevates metsades oli erinev. Suurimat mõju täheldati raielankidel ning lageraietega segametsas, kus CO2 lendumine oluliselt tõusis. Kuival liivasel mullal kasvavas sügava põhjaveega põlismännikus põua mõju CO2 sidumisele puudus, kusjuures veekoguäärses hall-lepikus CO2 sidumine põuaperioodil isegi veidi tõusis. Raielangid olid põua suhtes kõige tundlikumad, neis põua tõttu CO2 emiteerumine suurenes. Seda asjaolu on vaja arvestada lageraiete planeerimisel, vähendamaks metsaga kaetud alade muutumist kliima soojendajaks, eeskätt ekstreemsete ilmastikutingimuste ajal. Järgnevatel aastakümnetel on prognoositud globaalses ulatuses ekstreemsete ilmastikutingimuste ning nendega kaasnevate häiringute sagenemist. See ohustab üha enam maismaaökosüsteemide KHG bilanssi ning kiirendab kliima soojenemist. Selle leevendamiseks on väga oluline selgitada võimalikke mõjusid erinevates metsades, sh hemiboreaalses vööndis.

#ettevõtlus #teadus
Kuvatõmmis GScan skannerit tutvustavast videost

Tartu Ülikooli hargettevõte GScan kaasas 1,4 miljonit eurot investeeringuid

Jaga
26.05.2022
#teadus
lapsed võimlemas tunni ajal

Värske teadus: headest tülidest, ühiskonna kihistumisest, aktiivsetest ainetundidest ja soogaasidest

Jaga
24.05.2022
#teadus

Tartu Ülikooli promoveerib audoktoriks neli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast

27. mail promoveeritakse Tartu Ülikooli audoktoriteks neli tunnustatud teadlast, kes on toetanud Tartu Ülikooli käekäiku eri valkdondades.
Jaga
24.05.2022