Autor:
Andres Tennus

Erik Abner: Eesti vajab majandus- ja teadusministeeriumit

Euroopa innovatsioonilõhe USA ja Hiinaga viitab, kuidas eurooplased ei suuda oma teadmisi piisavalt hästi rakendada. Eestist võiks saada siinkohal uute mõttemallide katsetamiseks mudelorganism, kuid puudu on tarkadest tellijatest ja teadlaste edu mõõdetakse valede mõõdikutega, leiab Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner Novaatori arvamusloos.

Kas Eestil võiks hoopis olla majandus- ja teadusministeerium? See mõte võib tunduda võõras, aga tegelikult oleks loogiline. Majandus ja teadus on ju sama mündi kaks poolt.

Euroopa on teadvustanud, et meil on innovatsioonilõhe USA ja Hiinaga. Hiina ja USA teenivad kasumit eurooplaste loodud teadmistest, samal ajal kui Euroopale jäävad vaid kõrged elektriarved ja majanduse taandumine.

Samas näitab Euroopa konkurentsivõime raport, et Euroopa Liit hakkab panustama rohkem teadus- ja arendustöösse. Siinkohal tekib Eestile ka võimalus. Meie väiksus on meie eelis – suudame katsetada kiiresti ja paindlikult. Oleme suurepärane mudelorganism.

Meil on aga kaks suurt takistust: targa tellija puudus ja valed mõõdikud.

Esiteks, targa tellija küsimus. Teadlased võitlesid mitu aastat selle nimel, et Eesti riiklik teadusrahastus jõuaks ühe protsendi SKP-st. See eesmärk saavutati, kuni saabusid kärpekäärid. Teadlaste jaoks möödus see kärbe suhteliselt valutult, sest suur osa sellest rahast ei jõudnudki teadlasteni – see jäi lihtsalt riigil kasutamata. Siinkohal peab riik leidma viisi, kuidas teadlasi tõhusamalt kaasata.

Teiseks, mõõdikud. Praegu mõõdetakse teadlase edu publikatsioonide arvuga, milles meie teadlased on tublid. Kuid pelgalt teadusartikkel ei loo ettevõttele ega riigile otsest kasumit. Lisaks on vaja ka rakendusteadust, mida mõõdetakse ettevõtluskoostöö alusel. Sest majandusliku mõju annavad teadmised, mis jõuavad teadusmahukatesse ettevõtetesse. Kuidas saaks riik toetada selliste ettevõtete kasvu?

Riik peab olema tark tellija, kes mõistab, mis loob väärtust. Kui poliitikud ja ametnikud ei suuda ise hinnata, mis loob pikaajalist kasu, tuleb kaasata teadlased ja ettevõtted, kes oskaksid pakkuda praktilisi lahendusi. Samuti tuleks hinnata teadlasi mitte ainult artiklite, vaid ka nende töö rakendatavuse järgi. Kui me praegu vastust ei tea, siis otsime lahendust koos. Paneme majanduse ja teaduse kokku, alustuseks kasvõi mõttes, ühte ministeeriumi.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga koostöös valminud vaheklipp üheteistkümnendal Eesti Teadusagentuuri korraldataval teaduspoliitika konverentsil „Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“ Riigikogus 16. oktoobril 2024. Teaduse ja majanduse omavahelistest seostest räägib Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner.


Vaata ka