Ettevõtliku ülikooli tulemusnäitajad 2020
2020. aasta tõi Tartu Ülikoolile kaasa palju kiireid arenguid ettevõtluskoostöö ja rakendusuuringute teemadel. Me käivitasime ise mitmeid uusi algatusi ja keskkond meie ümber on kiiresti muutumas.
Olulisemad trendid, mis kujundavad meie tegemisi on järgmised:
- Investeerimiskeskkond tervikuna Eestis ja lähiregioonis keskendub järk järgult kõrgtehnoloogia (deep-tech) ettevõtetele, milles nähakse Euroopa suurt konkurentsi võimalust.
- Eesti riik on võtnud eesmärgiks läbi aktiivse sekkumise innovatsioonipoliitikasse toetada olemasolevate ettevõtete teadusmahukust.
- Tartu Ülikooli uus arengukava sõnastab ülikooli aktiivsema rolli riigi majanduse kujundamisel.
TA teenuslepingute maht ettevõtete ja avaliku sektoriga kasvas 2,4 miljoni euro võrra
Kokku osutasid TÜ teadlased avalikule ja erasektorile lepingulisi teenuseid 13,8 miljoni euro väärtuses. Erasektori tellitud arendustööde summa moodustas sellest 53% ehk 7,3 miljonit eurot.
Lisaks tellitud TA teenustele kasvas eelmisel aastal oluliselt ka koostöös ettevõtetega taotletud grantide maht. Kui 2019. aastal oli see 3,9 miljonit eurot, siis 2020 juba 11,2 miljonit. Enamik neist on H2020 programmi meetmetest taotletud toetused.
Aastal 2020 on sõlmitud viimase kolme aasta kaks kõige mahukamat lepingut – Milremi Rakendusuuring metsauuendussüsteemi Robotic Forester juhtimisautonoomia suurendamiseks summas 2 miljonit eurot ja Keskkonnaministeeriumi riigihange Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.–2021. aastal summas 1,8 miljonit eurot.
Üle miljoni eurosed lepingud on viimase kolme aasta jooksul olnud veel TFTAK tellitud Platvormtehnoloogia mikroorganismide kasvu optimeerimiseks summas 1,5 miljonit eurot ja 2019 aastal Taxify Nutikas isejuhtivate sõidukite labori arendamine 4. taseme autonoomsuse tehnoloogia rakendusuuringuteks summas 1,2 miljonit eurot. Kolm neljast miljon eurot ületanud lepingust on rahastatud NUTIKA meetmest.
Partnerlusprogrammi kuulub 2020. aasta lõpuga üle 60 ettevõtte. Lisaks on TÜ partnerlusprogrammi kliendiportfellis mitmed ettevõtete liidud ja riigiasutused.
Partnerlusprogrammi ettevõtete koostöö TÜga on väga mitmekülgne. Eelmisel aastal tellisid partnerlusprogrammi ettevõtted TÜlt TA teenuseid poole miljoni euro väärtuses. Lisaks pakkusid tudengitele ja kraadiõppuritele vähemalt 60 praktikakohta, mille hulgas oli ka mitmeid projektipraktika pakkumisi. Samuti on need ettevõtted aktiivsed osalemaks õppetöö korraldamisel. Üle 50 praktiku erinevatest eluvaldkondadest käis TÜ loengutes oma kogemusi jagamas. Partnerlusprogrammi ettevõtted aitavad TÜl panustada aktiivselt ka ühiskonna teenimisse. Nii näiteks jätkasid mitmed ettevõtted TÜ Teaduskooli toetamist. Partnerlusprogrammi ettevõtted ja ka ettevõtete liidud on loonud oma stipendiumifondid TÜ tudengitele. Teiste hulgas näiteks Swedbank ja Rootsi kaubanduskoda Eestis.
Täiendkoolituste tellimisel näitas 2020. aastal eeskuju Mainor Ülemiste, kes seadis TÜs sisse oma töötajatele ja ettevõtetele vajaduspõhise koolituskrediidi. Partnerlusprogrammi ettevõtjad on kujunenud meie teadlastele ka partneriteks teadusgrantide taotlemisel aidates kaasa näiteks omapoolsete soovituskirjadega.
Graafikul on eraldi välja toodud Eesti riigi kaks põhilist innovatsioonimeedet NUTIKAS ja RITA, mille toel TA tellimused era- ja avalikust sektorist TÜsse jõuavad. Kategooria “muud” sisaldab endas riigieelarvest ministeeriumite ja nende allasutuste kaudu tellitavaid teenuseid, eraettevõtete enda rahalisi vahendeid ja vähesel osal ka väiksemaid riiklike innovatsioonimeetmeid nagu EASi innovatsiooni- ja arendusosak.
NUTIKAS
2020. aastal lõppes viis aastat kestnud NUTIKA meede, mis võimaldas ettevõtetel riigi toel tellida TA asutustest teadus-arendus ja tootearendus töid.
Eelmisel aastal osalesid TÜ teadlased kokku 20 Nutika projekti taotluses, millest rahastati 11 kogumahus 2,98 miljonit eurot.
Kokku on NUTIKA meetme kestvuse jooksul TÜ osalenud 36 projektis.
RITA
Avaliku sektori TA tellimusi toetab RITA meede, mis 2020. aastal tõi avaliku sektori tellimusi TÜsse 0,8 miljoni euro väärtuses. Sama näitaja aasta varem oli 3,1 miljonit eurot.
Rakendusuuringute programm (RUP)
2021. aastal käivitub EASi haldusalas RUP, mis ettevõtjate jaoks hakkabosaliselt asendama seni kasutatud NUTIKA meedet. RUPis on samas mõned olulised erisused, mis meie hinnangul mõjutavad ettevõtete tellimusi TÜle negatiivselt.
Nimelt, ei ole RUPis TA asutuste ekslusiivsusklauslit. Kui NUTIKA meetme raames oli TA teenuste pakkujate ring piiritletud ning see seadis ülikoolid eelisseisu, siis RUPis see nii ei ole. Seega tekib ettevõtetel võimalus tellida vastavaid uuringuid välisülikoolidest või värvata vajalikud eksperdid oma ettevõttesse.
Sektorite vaheline mobiilsus (SekMo)
Riigi tugiteenuste keskus käivitas SekMo 2020. aasta novembris. See võimaldab avalikul ja erasektoril palgata doktorikraadiga spetsialisti asutuse jaoks vajalike rakendusuuringute ja tootearenduprojektide läbiviimiseks.
Ülikooli ettevõtlussuhetele on ka sellel meetmel lühiajaliselt negatiivne mõju viies mitmed doktorikraadiga teadlased ülikoolist era- ja avalikku sektorisse tööle. Samuti mõjutab see ülikooli rahavoogusid, mis nüüd liiguvad otse riigi ja ettevõtete vahel. Pikemas perspektiivis näeme selles meetmes aga kasvavat TA tellimuste mahtu ülikooli suunal, sest suuremate ja mahukamate rakendusuuringute läbi viimiseks ühest-kahest doktorikraadiga spetsialistist ettevõttes ei piisa. Positiivse mõju toob kaasa ka ettevõtetesse liikuvate spetsialistide teadmiste pagas TÜ võimalustest alus- ja rakendusuuringute läbiviimiseks.
Avaliku sektori TA tellimused
Kokku oli avaliku sektori tellimusi 7,1 miljoni euro väärtuses. Suuremad sõlmitud lepingud aastal 2020 olid seotud TÜ mereinstituudi uuringutega Keskkonnaministreeiumile ja selle allasutusetele.
Eesti teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustikku Adapter esitati 2020.aastal 260 päringut, nendest 66 konkreetsele teadusteenusele. Alates võrgustiku algusest on ettevõtete ning avaliku ja kolmanda sektori poolt esitatud pea 1000 päringut.
Aasta jooksul jõuti 81 koostööepisoodini, nendest 40 Tartu Ülikooliga.
Adapteriga liitus 3 asutust: Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Kokku on Adapteris nüüd 15 ülikooli ning teadus- ja arendusasutust.
Adapteri teenuste andmebaasis on kirjeldatud 606 eestikeelset ja 413 inglisekeelset teadusteenust, mida Adapteri partnerid ettevõtetele pakuvad.
Adapterit tutvustati rohkem kui 35 erineval seminaril ja infopäeval.
Toimus kolm Adapteri seminari teemadel ettevõtlus ja intellektuaalomand ning taimsete jääkide väärindamine.
Intellektuaalomandi kaitse
2020. aasta lõpuks oli TÜl jõus olevate patenditaotluste ja patentide arv 69. Neist 26 patenditaotlust ja 43 juba välja antud patenti. Nimetatud patendid ja patenditaotlused on esitatud kokku 27 leiutise kaitseks. Lisaks on meie intellektuaalomandi portfellis 2 tarkvaralist lahendust.
29st objektist viiele otsime litsentsi ostjat ja arendajat (sh 3-le rahvusvaheliste farmaatsiafirmade hulgast), kaheksa osas käivad litsentseerimise läbirääkimised hargettevõtetega, kaheksa on litsentseeritud, kuus on teaduse ja arendustöö projektide aluseks ning kahe objekti leiutise kaitse on lõppemas.
Kokku on TÜ viimasel kolmel aastal investeerinud intellektuaalomandi kaitsmisesse 284 000 eurot (2018 – 65 tuh€, 2019 – 75 tuh€, 2020 – 144 tuh€).
Lactobacillus fermentum ME-3 on jätkuvalt kõige edukam TÜ IO objekt. 2020. aastal võeti bakter kasutusele juustus, jäätises ja šokolaadis.
Hargettevõtete programm
Investeerimiskeskkond tervikuna Eestis ja lähiregioonis keskendub järk järgult kõrgtehnoloogia (deep-tech) ettevõtetele, milles nähakse Euroopa suurt konkurentsi võimalust. Seda nimetavad nii Euroopa Investeerimisfondi strateegiad tulevaseks perioodiks kui ka riigi ettevalmistavad toetusmeetmed. See trend on seadnud ka meie hargettevõtete programmile suuremad ootused.
Sügisest 2020 käivitasime hargettevõtete programmi uuel kujul. Jagasime programmi kuuekuulisteks arendustsükliteks ning standardiseerisime rohkem programmis pakutavad teenused. Meie programmi lisandus kohustusliku osana intellektuaalomandi audit ja huvide konflikti kaardistus. Tänu investorkogukondade kasvavale huvile TÜs tehtava rakendusteaduse vastu on meil võimalik pakkuda nüüdsest ka põhjalikumat ja mitmekülgsemat investorite poolset mentorlust. Oluliste koostööpartneritena on viimase aasta jooksul lisandunud hargettevõtete programmi Tartu Teaduspark, Prototron, SEB kasvuprogramm, EST VCA, ESTBAN, Health Founders, SPM Advisory ja Superangel.
2020. aasta septembris võtsime uuenenud programmi vastu 15 uut kõrgtehnoloogilise ettevõtte loomise algatust.
Põhjanael on kahe ülikooli ja kahe teaduspargi loodud konsortsium, mille esimeseks koostööprojektiks on ühine kõrgtehnoloogiliste (deep-tech) ettevõtete arendussprindi programm. TÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Teaduspark ja Tehnopol leidsid kevadel 2020, et suurem osa kõrgtehnoloogilisi alustavaid ettevõtteid vajavad teistsugust lähenemist kui IT valdkonna idufirmad, kus tootearenduse kulud ja ärimudeli skaleerimine on odavam ja kiirem. Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengukõverad on pikemad, mis tähendab seda, et vajame nende toetamiseks pikema tasuvusootusega investeerimisfonde.
Kredexi allasutus SmartCap kuulutas 2020. aasta lõpus välja hanke kõrgtehnoloogiliste ettevõtete investeerimisfondi halduri leidmiseks. Riik soovib loodava fondi kaudu investeerida 15 miljonit eurot.
Lisaks on riigil plaanis läbi SmartCapi hankid kiirendiprogramm, mis toetaks kõrgtehnoloogiliste alustavate ettevõtete arengut. Selle hanke välja kuulutamist on oodata 2021. aastal. Üks võimalikke kiirendihankel osalejaid võiks meie nägemuses olla nn Põhjanaela konsortsium. See tugevdaks ressursidega meie püüdlusi ülikooli teadusest kiiremini ja ladusamalt uute teaduspõhiste ettevõtete loomist.
TÜ osaluste haldusettevõtte loomine tõi meie tehnoloogiasiirde tööriistakasti juurde olulise võimaluse. Lisaks intellektuaalomandi loovutamisele ja litsentseerimisele saame nüüd konverteerida TÜ teadmised ja tehnoloogia ka osaluseks alustavates ettevõtetes. Sellega muutuvad meie läbirääkimised IO õiguste kasutamiseks palju paindlikumaks. Vajadust selle võimaluse järele näeme just seotult kõrgtehnoloogiliste ettevõtete asutamisega seotud tegevuste intensiivistumisel, kus alustaval ettevõttel ei ole algusfaasis tihti ressursse muid lahendusi kasutada.
Füüsikalise optika kaasprofessori Heli Valtna ettevõte LightCode Photonics jõudis aastaga esimeste investeeringuteni. Heli Valtna arendas tehnoloogiat alguses oma laboris kasutades selleks TÜ eksperimentaalarenduse granti. Seejärel osales ta hargettevõtete programmis ja Tartu Teaduspargi inkubaatoris S2B. Tema loodud tehnoloogia on nüüd litsentseeritud tema ettevõttele.
Äripäev nimetas TBD-Biodiscovery 2020. aasta edukaimaks keemiatööstuse ettevõtteks.
TÜ eksperimentaalarenduse grant
Eksperimentaalarenduse grant on TÜ sisene toetusmeede teadlastele, kes soovivad arendada oma teadustöö baasil tekkinud rakenduslikku ideed edasi tooteks või teenuseks.
Esmakordselt andsime TÜ eksperimentaalarenduse granti välja 2019. aasta alguses. Siis oli taotlemine piiratud vaid loodus- ja täppsiteaduste valdkonnaga. Kokku rahastasime tol hetkel kuute projekti kogusummas 175 000 eurot. Aasta hiljem saime juba kindlustundega väita, et see toetusmeede viib kiiresti (ühe aastaga) projektid alusteadusest toote või teenuse esimese prototüübini. Esimesed kuus rahastatud projekti olid kõik jõudnud kas valmis lahenduse (näiteks Rohemeeter ja süütetablett) või siis katsetusteni tööstuspartnerite juures (levaan ja biotoormest polümeerkate).
2020. aasta taotlusvoor oli avatud kõigi valdkondade teadlastele. Kokku otsustasime toetada 10 projekti kogusummas 263 000 euroga. Kõikide projektide tulemustest on veel vara rääkida, aga nende hulgas on mõned, mis on arenenud päris kiiresti. Ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessori Madis Kiisa poolt loodav müoonkiirgusel baseeruva skanneerimismasina laboriprototüüp on valmis ja tänaseks on ta koos ettevõttega GScan saanud täismõõtmetes tolliprotseduurides kasutava prototüübi loomiseks H2020 meetmetest 7,5 miljoni euro suuruse grandi.
