Hanna Pook kaitseb doktoritööd „Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes 'who', mis 'what' and keegi 'someone'“

24. augustil kell 13.00 kaitseb Hanna Pook eesti keele erialal doktoritööd „Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes 'who', mis 'what' and keegi 'someone'" („Pronoomenite kasutus ja varieerumine eesti murretes: kes, mis ja keegi").

Juhendaja:
professor Liina Lindström, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Marja-Liisa Helasvuo, Turu Ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid jne. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Siinne doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist. Esmalt, kui kirjakeeles saab asesõnadega kes ja keegi viidata vaid elusatele olenditele ning asesõnaga mis elututele objektidele, siis teatud eesti murretes on võimalik ka nende asesõnade vastupidine kasutus (Kellest sa leiba teed? Mulle tuli kiri vennalt, mis Saksamaal elab. Poest ei olnud kedagi saada.). Teisalt, kui muude nimisõnade ja asesõnade puhul on osasihitise positsioonis osastava käände kasutamine kohustuslik, siis asesõna mis puhul võib samas positsioonis selle asendada ka nimetava käändega (Mida ~ mis sa teed?). Töö eesmärk on välja selgitada, millised geograafilised ja morfosüntaktilised tunnused neid kaht varieerumist mõjutavad ning mis võis nende teket põhjustada. Töös ilmneb, et uuritud varieerumiste arengus on oluline koht grammatiseerumisel: nähtusel, mille puhul sõnavaralised elemendid keeles muutuvad aja jooksul järjest rohkem grammatilisemaks ja kaotavad sealjuures mitmeid tähendusnüansse. Tihti tuleb just nende asesõnade enim grammatiseerunud positsioonides ja funktsioonides varieerumine kõige rohkem esile. Tulemused näitavad, et uuritud asesõnade kasutuse varieerumine ei ole juhuslik, vaid sõltub mitmetest erinevatest, tihti omavahel seotud keelesisestest ja -välistest tunnustest. Kõnelejad ei pruugi olla neist teguritest isegi teadlikud, kuid need ilmnevad kvantitatiivsete ja statistiliste sageduspõhiste analüüside käigus. Just (murrete) lauseehituse uurimisel on selliste meetodite kasutamine eriti oluline, sest vaid nii on võimalik kindlaks teha ka peenemaid kasutusnüansse, mis kvalitatiivses analüüsis ei pruugi avalduda.

Doktoritöö kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/91870428137?pwd=SnVTMmVBNEo3ZGorcnpxWkhSc3kwZz09 (kohtumise ID: 918 7042 8137, pääsukood 297182).