Heldi Marleen Lang filosoofiaõpingutest: loo endale ainuomane õpiteekond

Heldi Marleen Lang on Tartu Ülikooli teise kursuse filosoofiamagistrant. Ta on kasvanud üles koos raamatutega ja olnud suur lugeja. Miina Härma Gümnaasiumis käies mõtles ta esialgu minna ülikooli eesti keelt või kirjandust õppima, kuid siis paelus teda tänu inspireerivale õpetajale ka filosoofia. Kui oli aeg otsustada, langeski valik filosoofiale.

Elulised oskused

Esimesel ülikooliaastal tekkis Heldil idee õppida filosoofiaga paralleelselt ka kirjandust. Mõeldud-tehtud. Ta omandas kolme aastaga bakalaureusekraadi ühtaegu filosoofias ja kirjanduses. „Kirjandus meeldis mulle väga, kuid filosoofias tundsin ennast siiski kodusemalt ja see näis minevat minu tulevikuplaanidega rohkem kokku. Seetõttu otsustasin magistrantuuris just seda edasi õppida. Meeldis ka mõte, et saan Tartu Ülikoolis ise kavandada ja ellu viia seda õppeplaani, mis minu eesmärgiks olevat teadmiste pagasit toetaks,“ kirjeldab Heldi.

Filosoofiaõpingud on Heldile andnud oskuse akadeemiliselt lugeda ja kirjutada ning kasutada oma analüüsi- ja struktureerimisvõimet. „Kogu infomüras on filosoofia tundmise kaudu kergem olulisele keskenduda. Samal ajal on minus tekkinud arusaam, kuidas filosoofia suhestub teiste valdkondadega,“ kirjeldab ta.

Image

Neuroloogiline mitmekesisus

Magistrantuuri astudes soovis Heldi tegeleda meditsiinieetikaga. „Esimeses õppeastmes sain seda natuke nuusutada. Tegin selles valdkonnas praktikat, kõik oli tore, kuid mõistsin, et tahaks enamat. Soovisin keskenduda meditsiinifilosoofiale, eeskätt psühhiaatriale ja psühholoogiale,“ selgitab ta. Nüüd uurib ta, kas käsitleda neurodiversiteeti – eelkõige autismi ja ATH-d – vaimse häirena või pigem kui loomulikku mõtlemiserinevust. Nii nagu inimestel on näiteks soolised või rahvuslikud erinevused, on ka nende olemus ja mõtlemine väga mitmekesine. Heldi arvates on loomulik, et inimesed ei ole ühesugused, vaid igaüks töötab, mõtleb ja keskendub omal moel.

Ta püüab oma töös rõhutada ka seda, et nii-öelda neurovähemused sarnavad teiste vähemustega. „Iga vähemus kogeb mingil määral ebaõiglust. Tahan näidata, et aktivistide seisukoht on ka teaduslikult põhjendatud ja õigustatud, ning esile tõsta asjassepuutuvate inimeste arvamuse,“ räägib filosoofiaüliõpilane.

Paindlik õpe

Filosoofiat õpib väike rahvusvaheline seltskond – lisaks Heldile on tema kursusel veel kaks eestlast, kuid ka kaks ameeriklast, üks ukrainlane ja üks tüdruk Valgevenest. Esimesel kursusel on ka üliõpilasi Hiinast ja Koreast. „See võimaldab näha eri vaateid filosoofiale. Tore on kuulda teistsuguseid arusaamu, sest see avardab maailmapilti,“ kirjeldab Heldi.

Filosoofia magistriõppekava on tema meelest väga paindlik. Üliõpilastel lastakse ise tegutseda ja oma õpiteed planeerida, kui aga keegi vajab tuge, saab ta ka seda.

Õpe on küll ingliskeelne, kuid Heldi on saanud suure osa sellest läbida eesti keeles. „Eesti taustaga tudengitele on see olnud võimalik. Näiteks kirjutavad meil kaks üliõpilast oma lõputöö eesti keeles,“ ütleb ta. Mingil määral saab võtta ka eestikeelseid aineid, kuid kuna tegeletakse enamasti nišiteemadega, ei pruugi nende kohta eesti keeles materjali olla.

„Algul ikka kartsin pisut, et inglise keeles õppimine võib keeruline olla. Eks alati kahtled veidi, kui väljendad end kirjalikult keeles, mis ei ole sinu emakeel. Tunnen, et eesti keeles kirjutamine on toredam ja mõnusam, inglise keeles jookseb aeg-ajalt ikka juhe kokku. Kuid samas on hea keeleoskus miski, mis tuleb mingil hetkel nagunii omandada,“ räägib Heldi.

Õpingute ajal käis ta praktikal Londoni Ülikooli hügieeni ja troopilise meditsiini koolis (School of Hygiene and Tropical Medicine). „Minu jaoks oli praktika uus ja põnev kogemus. Sain töötada täiesti teiste elualade inimestega: arstiteadlaste, statistikute, rahvatervishoiu ekspertidega. Tegelesin teadliku nõusoleku vormidega. Mul oli võimalik näidata teistmoodi keskkonnas enda filosoofilist lähenemist. Olen endiselt selle kooli eetikakomisjoni liige,“ meenutab magistrant.

Ürituste korraldamise kogemus

Filosoofia õppekava võimaldab tegeleda ka põnevate erialaste projektidega. Olles ise aktiivne ja uudishimulik, on Heldi korraldanud koos ülikoolikaaslastega Tartus Põhjamaade filosoofiatudengite konverentsi Nordphil, samuti Unesco maailma filosoofiapäeva. See tegevus on tal õnnestunud siduda ka ainepunktidega.

Image

„Nordphili konverentsi olen korraldanud kaks aastat – esimesel korral olin tiimiliige, teisel aastal oli suurem osa juba mu enda ja ühe mu kursusevenna kanda. Need on olnud täiesti fantastilised nädalavahetused. Tudengid tulevad eri kohtadest kokku, saame arutleda ja ettekandeid pidada. Õhkkond on olnud suurepärane ja seda on ka osalejad oma tagasisides kinnitanud. Unesco maailma filosoofiapäev on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kes on pärit Unesco sõpruskoolidest. Vahetame mõtteid ja pakume neile vaadet sellest, mida filosoofias üldse teha saab,“ selgitab Heldi.

Ürituste korraldamine on andnud Heldile planeerimisoskuse ja arendanud võimet keerulises situatsioonis rahulikuks jääda. Ta leiab, et ehkki korraldamine on suur stress, täidab külaliste tänutunne südame.

Heldi Marleen tunnistab, et praegu, kui magistriõpingud on lõpusirgel, sooviks ta veidi puhata, kuid tulevikus näeb ta ennast siiski edasi õppimas ja teadust tegemas. „Võimalik, et soovin siirduda välismaale. Eks ma ikkagi doktorantuuri peale mõtlen,“ sõnab ta.

Kolm soovitust neile, kes filosoofiat õppima tulevad

1. Ole valmis selleks, et pead palju iseseisvalt õppima ja raamatute seltsis aega veetma. Enesedistsipliin on oluline.
2. Leia omaenda rada ülikoolis, kasuta kõiki võimalusi, mida õppekava pakub. Mina näiteks tegin kaks bakalaureusekraadi korraga, töötasin vahepeal hoopis eetikakeskuses teadusprojekti assistendina ja korraldasin üritusi.
3. Soovitan käia õpingute ajal välismaal. Minagi olin muus riigis praktikal. Variante on mitu – näiteks saab läbida kuskil kas või nädalase kursuse. Õppekava annab võimaluse õpinguid kohandada.