Filosoofia ja praktika
Magistriõpe
1. veebruar
Algab avalduste vastuvõtt
15. märts
Lõpeb avalduste vastuvõtt
30. aprill
Esimesed vastuvõtuotsused
31. august
Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
inglise keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat
120 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
14
Õppetasu
4800 € aastas (kolmandate riikide kodanikele)
Tasuta õppekohad
EL/EMP/Šveitsi kodanikele ja alalistele elanikele tasuta
Kui sind köidavad suured küsimused, mis mõjutavad nii tänapäeva maailma kui ka sinu kogukonda, siis on Tartu Ülikooli filosoofia ingliskeelne magistriõpe sinu jaoks. Sa saad siit põhjalikud teadmised ning arendad oma analüüsi-, argumenteerimis- ja suhtlemisoskusi. Need on vajalikud üleilmses ja kohalikus kontekstis keeruliste probleemide lahendamiseks. Teretulnud on nii need õppijad, kes soovivad jätkata õpinguid doktorantuuris, kui ka need, kes näevad end tulevikus töötamas praktilisi probleeme lahendavates organisatsioonides. Ootame õppima ka neid, kes on omandanud bakalaureusekraadi mõnel muul erialal peale filosoofia.
Filosoofia tööriistad on minu igapäevatöös asendamatud, olgu selleks naiste õiguste edendamine või sisutoimetaja töö Feministeeriumis. Filosoofiaharidus on aidanud mul kiiresti süveneda keerulistesse juriidilistesse tekstidesse, et leida nende kesksed argumendid, ja siis veenvalt esitada oma seisukohti nii üldsusele kui ka poliitikakujundajatele. Lisaks on see andnud mulle mõisteid, nagu episteemiline ebaõiglus ja teooriate ühismõõdutus, mis võimaldavad mul kirjeldada ja analüüsida ühiskonna probleeme uuel viisil.
Elise Rohtmets, Feministeeriumi sisutoimetaja ja naisõiguste aktivist
Meie magistrandid saavad põhjaliku hariduse filosoofia rakendamiseks ühiskondlikel ja teaduslikel teemadel.
Meil on ingliskeelne päevaõpe, aga lõputöö võib kirjutada ka eesti keeles.
Esimese semestri stardimoodulit läbides saab iga õppija põhjalikku tagasisidet oma kirjutamisoskuse, suulise argumentatsioonioskuse ja suhtlemisoskuste kohta.
Image
Samuti annab stardimoodul ülevaate filosoofia kolmest valdkonnast:
- eetika ja epistemoloogia,
- vaimufilosoofia ja keelefilosoofia,
- valitud teemad filosoofia ajaloos.
Kursused algavad algtasemest, kuid liiguvad edasi kiiresti. Nii pakutakse piisavalt uut materjali ka neile, kellel on filosoofia alal juba bakalaureusekraad.
Filosoofia rakendamise moodulis keskendud filosoofilistele küsimustele, mille vastused puudutavad tänapäeva maailma poliitikat, tehnoloogia arengut ja demograafilisi muutusi.
Mitmekesistamise moodulis saad
- läbida veel filosoofiakursusi ja/või
- valida mittefilosoofilisi kursusi, mis täiendavad filosoofia õppekava sisu, ja/või
- minna õppima välismaale.
Õpingute lõpuosas rakendad oma teadmisi ja oskusi praktikal ning uurimistöö kirjutamisel. Uuri lähemalt, mis teemadel on varem kaitstud lõputöid.
Meie õppejõud on valdkonna eksperdid. Nad juhendavad üliõpilasi uurimistööde tegemisel, toetavad neid praktikakoha leidmisel ja juhendavad, kuidas kasutada omandatud filosoofiateadmisi ühiskonna mitteakadeemilistes sektorites tegutsedes.
„Enne Tartu Ülikooli magistriõppesse astumist töötasin IT-sektoris ja olin arvutitehnikainsener. Nüüd, filosoofia doktorandina, ühendan Tartus omandatud filosoofiateadmised ja -oskused oma tehnilise taustaga, et uurida tehisintellekti ja süvaõppefilosoofiat. See spetsialiseerumine annab mulle eelise, kui soovin kandideerida akadeemilistele ametikohtadele, ning avab ka mõttekodade ja tehnoloogiaettevõtete uksi.“
Nada Mohamed, doktorant, Minnesota Ülikool
Moodulid
Valiku põhimõtted: See moodul on kohustuslik. Mooduli lõpetamiseks peavad (täiskoormusega õppivad) üliõpilased läbima kõik kolm moodulisse kuuluvat kursust oma õpingute esimesel semestril. Need kursused on eeldusaineteks rakendusliku filosoofia mooduli kursustele.
Eesmärgid: Mooduli eesmärk on tagada, et kõigi üliõpilaste filosoofilise kirjutamise oskused ja teadmised peamistest filosoofilistest diskussioonidest oleksid piisavalt kõrgel tasemel, et neil oleks võimalik magistriõppe hilisemates osades üksteisega tõhusalt suhelda. See protsess on oluline, kuna õppekava on avatud erineva akadeemilise taustaga sisseastujatele.
Õpiväljundid: Mooduli edukalt läbinud üliõpilane:
- suudab kirjutada selget, argumenteerivat teksti, mis püstitab käsitletava küsimuse ja pakub sellele küsimusele veenvalt argumenteeritud lahenduse, tunnistades ka arutluskäigu kõiki võimalikke nõrkusi;
- suudab tulemuslikult osaleda filosoofilistes vestlustes, mille eesmärk on selgitada, kritiseerida ja parandada mõnda filosoofilist teesi ning argumente selle kasuks;
- omab selget arusaama filosoofia põhivaldkondade tänapäevastest debattidest ja klassikalistest tekstidest.
Kursused:
- Süvendatud sissejuhatus eetikasse ja epistemoloogiasse (8 EAP)
- Süvendatud sissejuhatus vaimu- ja keelefilosoofiasse (8 EAP)
- Õppetunde filosoofia ajaloost (8 EAP)
Valiku põhimõtted: See moodul on kohustuslik. Moodul sisaldab 9 kursust, mida õpetatakse üle aasta: ühel aastal 4 kursust, järgmisel aastal 5 kursust ja nii edasi. Üliõpilased peavad mooduli läbimiseks sooritama 9 kursusest 6. Kui üliõpilane soovib, on tal võimalik ülejäänud 3 kursust valida mitmekesistamise mooduli raames.
Eesmärgid: Mooduli eesmärk on varustada üliõpilasi teadmistega erinevatest filosoofia probleemvaldkondadest (piisavalt, et võimaldada üliõpilasel tulemuslikult suhelda nende valdkondade ekspertidega) ning arusaamisega, kus ja kuidas läheb neid teadmisi tarvis päriselu probleemide lahendamiseks.
Õpiväljundid: Mooduli edukalt läbinud üliõpilane:
- suudab tuvastada filosoofilisi küsimusi, mida tuleb käsitleda, et edendada päriselu probleemide lahendamist, ja on võimeline kaitsma lahendusi sellistele filosoofilistele küsimustele;
- on edasi arendanud stardimooduli raames omandatud filosoofia-spetsiifilisi kirjaliku ja suulise suhtluse ja argumenteerimise oskusi;
- on leidnud praktikavõimalused, mis pakuvad hea aluse praktikamooduli õpieesmärkide täitmiseks.
Kursused:
- Eetika ja “teine”: lapsed, eakad, loomad, keskkond (6 EAP)
- Filosoofia kui elulaad: stoitsism kohtub budismiga (6 EAP)
- Heaolu, tervis ja meditsiin: (bio)eetiliste ja interdistsiplinaarsete aspektide uurimine (6 EAP)
- Poliitiline filosoofia ja globaalsed väljakutsed (6 EAP)
- Praktikakeskne teadusfilosoofia (6 EAP)
- Rahvusvahelise korra piirid: riik ja suveräänsus ajaloos ja tänapäeval (6 EAP)
- Rakendusepistemoloogia: valesti uskumine ja mida sellega peale hakata (6 EAP)
- Vaim tulevikus (6 EAP)
- Keelefilosoofia ja õigus (6 EAP)
Valiku põhimõtted: See moodul on kohustuslik. Mooduli läbimiseks peavad üliõpilased valima kokku 30 EAP neljast alammoodulist: Täiendav filosoofia alammoodul (0-18 EAP), Erialadevaheline alammoodul (0-30 EAP), Eesti keele alammoodul (0-6 EAP) ja Välisõpingute alammoodul (kui seda alammoodulit üldse võetakse, siis tuleb vähemalt 15 EAP-d võtta välismaal). Eesti keele alammoodul on kohustuslik üliõpilastele, kellel puudub eesti keele oskus.
Eesmärgid: Mooduli eesmärk on anda üliõpilastele võimalus mitmekesistada oma teadmisi neljal viisil (olenevalt üliõpilase eelistustest ja olukorrast): laiendades filosoofiliste probleemvaldkondade valikut, milles üliõpilane suudab produktiivselt suhelda nende valdkondade ekspertidega; arendades mittefilosoofilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad üliõpilasel rakendada filosoofiat meie ajastu väljakutsete lahendamisel; arendades oskust kasutada eesti keelt lihtsamates argisituatsioonides; ja täites mõnda või kõiki ülalnimetatud eesmärke, õppides välismaal.
Õpiväljundid: Pärast mooduli edukat läbimist on üliõpilane, olenevalt üliõpilase seatud eesmärkidest:
- laiendanud filosoofiliste probleemvaldkondade hulka, milles ta saab produktiivselt suhelda probleemvaldkonna ekspertidega;
ja/või
- omandanud filosoofiaväliseid oskusi ja teadmisi, mis parandavad üliõpilase võimet produktiivselt integreerida filosoofilist teooriat päriselu olukordadesse;
ja/või
- arendanud oskust suhelda eesti keeles argisituatsioonides.
Täiendav filosoofia alammoodul (0-21 EAP)
Valiku põhimõtted: Üliõpilased sooritavad selles moodulis kuni 21 EAP ulatuses aineid, valides (a) kuni 3 rakendusfilosoofia mooduli kursust, mida nad ei ole rakendusfilosoofia mooduli osana varem läbinud ja/või (b) kursuse Teaduseetika humanitaar- ja sotsiaalteadustes. (Teaduseetika kursus on avatud mitmesuguste õppekavade üliõpilastele ja seepärast on selle kursuse kuulajaskond multiditsiplinaarne).
Eesmärgid: Alammooduli eesmärk on anda üliõpilasele võimalus mitmekesistada oma teadmisi, laiendades filosoofiliste probleemvaldkondade valikut, milles üliõpilane suudab produktiivselt suhelda nende probleemvaldkondade ekspertidega.
Õpiväljundid: Pärast alammooduli edukat läbimist on üliõpilane laiendanud filosoofiliste probleemvaldkondade hulka, milles ta suudab produktiivselt suhelda vastava probleemvaldkonna ekspertidega.
Kursused:
Rakendusfilosoofia mooduli kursused:
- Eetika ja “teine”: lapsed, eakad, loomad, keskkond (6 EAP)
- Filosoofia kui elulaad: stoitsism kohtub budismiga (6 EAP)
- Heaolu, tervis ja meditsiin: (bio)eetiliste ja interdistsiplinaarsete aspektide uurimine (6 EAP)
- Keelefilosoofia ja õigus (6 EAP)
- Poliitiline filosoofia ja globaalsed väljakutsed (6 EAP)
- Praktikakeskne teadusfilosoofia (6 EAP)
- Rahvusvahelise korra piirid: riik ja suveräänsus ajaloos ja tänapäeval (6 EAP)
- Rakendusepistemoloogia: valesti uskumine ja mida sellega peale hakata (6 EAP)
- Vaim tulevikus (6 EAP)
Täiendav kursus:
- FLFI.02.179 Teaduseetika humanitaar- ja sotsiaalteadustes (3 EAP)
Erialadevaheline alammoodul (0-30 EAP)
Valiku põhimõtted: Üliõpilased valivad moodulis loetletud kursustest kuni 30 EAP. Üliõpilased võivad selles moodulis lisaks läbida ka nimekirjas loetlemata (sh eesti keeles õpetatavaid) kursusi, juhul kui mooduli juht nõustub, et valitud kursused toetavad alammooduli eesmärke.
Eesmärgid: Alammooduli eesmärk on anda üliõpilastele võimalus mitmekesistada oma haridust, arendades mittefilosoofilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad üliõpilastel rakendada filosoofiat tänapäeva väljakutsete lahendamisel.
Õpiväljundid: Alammooduli edukalt läbinud üliõpilane on omandanud filosoofiaväliseid oskusi ja teadmisi, mis aitavad tal tõhusalt integreerida filosoofilist teooriat päriselu olukordadesse.
Kursused:
Andmeanalüüs: kvantitatiivne
- Corpora and Language Technology Tools for Finno-Ugric Languages (6 EAP) HVEE.03.021, HVEE.03.021
- Data Munging, Visualisation and Communication (6 EAP), SVMJ.04.006
- Digital Data in the Humanities (3 EAP), HVEE.04.008
- Introduction to Data Science and Business Analytics (6 EAP), SVMJ.04.015, SVMJ.04.015
- Introduction to Digital Humanities (3 EAP) HVHV.00.002
- Introduction to R Software (3 EAP), SVMJ.04.011
- Statistical and Econometric Methods (6 EAP), MJRI.01.033
- Statistical Data Science (6 EAP), LTMS.00.025
Andmeanalüüs: kvalitatiivne
- Elements of Argumentation Theory (3 EAP), FLFI.00.079
- Methods of Data Collection and Analysis - Part 1 (6 EAP), HVKU.03.013
- Methods of Data Collection and Analysis - Part 2 (6 EAP), HVKU.03.013
- Narrative Studies (3 EAP), FLKU.05.231
Keskkond
- European Union Green Deal (3 EAP), LTOM.00.016.
- Readings in environmental humanities (3 EAP) (formerly seminar in contemporary ecocritical theory), FLSE.00.340
Meedia ja ühiskond
- Big Data and Society (6 EAP), SVUH.00.199
- Contemporary Media Society and New Publics (6 EAP), SVUH.00.025
- Digital Cultures and Communication (6 EAP) (formerly: Introduction to Internet Studies), SVUH.00.276
- Media in the Era of Disinformation (6 EAP), SVUH.00.153
Programmeerimine
- Introduction to Programming (3 EAP), MTAT.03.236
- Introduction to Programming II (3 EAP), MTAT.03.256
Sotsiaalne mälu
- Heritage and Cultural Policies (6 EAP), HVKU.03.014
- National and Cultural Image Building Through Translation (3 EAP), HVLC.07.007
- Reciprocal Images: Russia and Europe (6 EAP) FLGR.05.380
- Theoretical Conceptualizations of Folklore and Cultural Heritage - Part 1 (6 EAP), HVKU.04.006
- Theoretical Conceptualizations of Folklore and Cultural Heritage - Part 2 (6 EAP), HVKU.04.006
Vaim
- Artificial and Natural Intelligence (6 EAP), LTAT.02.024
- Cross-Cultural Psychology (3 EAP), SOPH.00.309
- Literature and Psychoanalysis (3 EAP) ∙ HVLC.00.011 3 ECTS
Võim
- Communication and Power (6 EAP), FLSE.00.276
- Comparative Politics (6 EAP), SVJS.00.031
- Gender Studies (3 EAP), FLLC.00.004
- Political Folklore and Nationalism (6 EAP), HVKU.04.001
- Political Theory and Ethics (6 EAP), SHRG.02.021
Eesti keele alammoodul (0-6 EAP)
Valiku põhimõtted: Eelneva eesti keele oskuseta üliõpilastel on kohustuslik läbida selle alammooduli kursus (FLLC.09.001) või mõni samaväärne kursus.
Eesmärgid: Alammooduli eesmärk on anda üliõpilastele võimalus mitmekesistada oma teadmisi, arendades oskust suhelda eesti keeles lihtsates argisituatsioonides.
Õpiväljundid: Alammooduli edukalt läbinud üliõpilane on arendanud oskust suhelda eesti keeles lihtsamates argisituatsioonides.
Kursused:
- Eesti keele algkursus I, inglise keele baasil, tase 0 - A1.1 FLLC.09.001
Välisõpingute alammoodul (0-15 EAP)
Valiku põhimõtted: Üliõpilased võivad õpirände käigus välisülikoolis läbitud ainetega osaliselt või täielikult täita mitmekesistamise mooduli eesmärke. Üliõpilane valib välisõpinguid planeerides vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Valitud ained peavad täitma mitmekesistamise mooduli eesmärke. Tegu võib olla filosoofia ainetega, mis teenivad täiendava filosoofia alammooduli eesmärke (kuni 30 EAP), teiste erialade ainetega, mis teenivad erialadevahelise alammooduli eesmärke (kuni 30 EAP), või ka eesti keele kursusega (kuni 6 EAP). NB: maksimumarv ainepunkte, mida üliõpilane saab välismaal õppides koguda, täites täiendava filosoofia alammooduli või erialadevahelise alammooduli eesmärke, on määratud mitmekesistamise mooduli täissuurusega (30 EAP). See annab üliõpilastele võimaluse maksimaalselt ära kasutada välisülikoolis pakutavat õppeainete valikut.
Eesmärgid: Selle alammooduli eesmärk on anda üliõpilastele võimalus laiendada oma teadmisi viisidel, mida kirjeldavad mitmekesistamise mooduli eesmärgid, kogedes samal ajal uue kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga kohanemist välismaal.
Õpiväljundid: Selle alamooduli õpiväljundid vastavad nende mitmekesistamise mooduli alammoodulite õpiväljunditele, mida üliõpilane on otsustanud täita välismaal õppides.
Valiku põhimõtted: Moodul on kohustuslik. Üliõpilased saavad valida, kas sooritada kogu mooduli ulatuses 6 EAP praktikat (või välispraktikat), või siis sooritada 3 EAP praktikat ja valida lisaks 3 EAP mahus mõni allpool loetletud ettevõtluskursusest. Kogu 6 EAP moodulit ei saa täita ettevõtluskursustega. 3 või 6 EAP mahus praktika juurde kuulub tugiseminar, mis toetab üliõpilasi praktikakohtade leidmisel. Üliõpilased võivad soovi korral sooritada praktikat ka rohkem kui 6 EAP mahus (palun arutage see läbi praktikajuhendajaga).
Eesmärgid: Mooduli eesmärk on anda üliõpilasele kogemus oma filosoofiliste teadmiste ja oskuste rakendamisest ja/või arendamisest praktikas: see võib toimuda nii akadeemilises keskkonnas kui ettevõtetes väljaspool ülikooli.
Õpiväljundid: Mooduli edukalt läbinud üliõpilane:
- on õppinud leidma töökohti, kus filosoofilised teadmised ja oskused võivad olla kasulikud, ja sellisele töökohale kandideerima;
- on rakendanud praktikas stardimoodulist ja rakendusfilosoofia moodulist saadud suhtlemis- ja argumenteerimisoskusi;
- on rakendanud praktikas stardimoodulist ja rakendusfilosoofia moodulist saadud filosoofilisi teadmisi ja oskusi probleemide lahendamiseks;
- on arendanud professionaalseid suhteid, koostööoskusi ja saanud kogemusi töökeskkonnast, mida ta võib kaaluda oma tulevastel karjääriteedel.
Kursused:
- Practice (Philosophy in Practice), FLFI.00.097 (6 ECTS)
- Practice Abroad (Philosophy in Practice), FLFI.00.115 (6 ECTS)
- Developing Social Enterprise, MJCV.00.002 (3 ECTS)
- Entrepreneurship, SVMJ.02.013 (6 ECTS)
- Knowledge-Based Start-Up Entrepreneurship, SVMJ.02.005 (3 ECTS)
- Principles of Entrepreneurship I, MJJV.11.001 (3 ECTS)
- Principles of Entrepreneurship II, MJJV.11.002 (3 ECTS)
- Technology Commercialisation and Academic Entrepreneurship (Seminar), SVMJ.02.003 (6 ECTS)
Valiku põhimõtted: See moodul on kohustuslik. Mooduli mõlemad kursused on kohustuslikud.
Eesmärgid: Mooduli eesmärk on arendada üliõpilaste võimet viia läbi algupärast kõrgetasemelist filosoofia-alast uurimistööd ja tutvustada selle uurimistöö tulemusi nii spetsialistidele kui mittespetsialistidele.
Õpiväljundid: Mooduli edukalt läbinud üliõpilane:
- oskab rakendada magistriõpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi (kasutades täiendavat lisakirjandust), et tuvastada ja sõnastada oma magistritöö filosoofiline uurimisküsimus;
- suudab rakendada magistriõpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi (kasutades täiendavat lisakirjandust), et veenvalt kaitsta enda valitud filosoofilisele küsimusele pakutud lahendusi;
- on suuteline avama oma uurimistöö laiemat tähtsust ja tegeliku elu konteksti nii kirjalikus kui suulises vormis ning selgitama seda nii akadeemilisele kui mitteakadeemilisele publikule.
Kursused:
- Magistriseminar (3 EAP)
- Magistritöö (15 EAP)
Valiku põhimõtted: Üliõpilased valivad 6 EAP ulatuses aineid mistahes Tartu Ülikoolis õpetatavate kursuste hulgast (kaasa arvatud erialadevahelise alamooduli kursused).
Eesmärgid: Mooduli eesmärk on anda üliõpilastele väljund oma teadmishimu ja huvide järgimiseks.
Õpiväljundid: Mooduli edukalt läbinud üliõpilane on täitnud valitud ainete õpiväljundid.
Tartu Ülikoolis õpib filosoofiat hulk välistudengeid ning meil on ka rahvusvaheline ja väga mitmekesine teadlaskond, kelle seas on nii analüütilise kui ka kontinentaalse filosoofia asjatundjaid. Filosoofia osakonnas on esindatud nii teoreetiline kui ka rakenduslik eetika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia, mõttelugu, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofia.
Mõnigi meie õppejõud on ka ühiskondlikult aktiivne.
Osakonnas on käimas filosoofia rakenduslikud uurimisprojektid, sealhulgas:
- Eesti Teadusagentuuri rahastatud rühmagrandiprojekt metakontekstidest,
- Euroopa Liidu rahastatud projektid „Beyond Bad Apples“ („Mädaõuntest kaugemale“) ja „Trust in Science“ („Kas teadust saab usaldada?“),
- Eesti Teadusagentuuri rahastatud rühmagrandiprojekt „Kujutluse roll tunnetuses: tänapäevased ja antiikaegsed vaated“.
Meie teadlased osalevad rahvusvaheliste uurimisvõrgustike (nt Natural Law 1625-1850 Network, Nietzsche International Lab, Responsible Open Science in Europe) töös. Filosoofia osakond kuulub Põhjamaade filosoofia võrgustikku.
Image
Anname välja teadusajakirja Studia Philosophica Estonica. Selle 2024. aasta septembris avaldatud erinumber oli suunatud ka laiemale avalikkusele ning käsitles Venemaa-Ukraina sõda. Ajakirja artiklid on ilmunud rohkem kui 25 uudistekanalis üle maailma ning väljaanne pälvis 2024. aastal humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas rahvusvahelistes digikanalites altmeetriliste andmete põhjal enim tähelepanu.
Korraldame rahvusvahelisi kollokviume ja seminare. Nende seas on näiteks Frege loengud, mille puhul kutsume igal aastal Tartusse ühe maailmakuulsa filosoofi ning toimuvad seminarid, seltskondlikud üritused ja avalikud loengud.
Meie üliõpilased on korraldanud NordPhili konverentse, mis on Põhjamaade filosoofiatudengite kohtumispaik. Tudengiesindus korraldab koostöös töötajatega igal aastal maailmakohviku seminare instituudi töö edendamiseks ja mitmesuguseid tudengiüritusi.
Filosoofia osakond kuulub filosoofia ja semiootika instituudi koosseisu, kus tegutsevad ka:
- eetikakeskus, mis on Tartu Ülikooli kõiki teadusalasid hõlmav koostööüksus ning tegeleb ühiskonna ja teaduse eetikateemadega;
- semiootika rakenduskeskus, mis teeb semiootikapõhiseid analüüse keerukate kultuuriliste, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
Olles omandanud „Filosoofia ja praktika“ magistrikraadi, on sul:
Image
- põhjalikud teadmised nüüdisaja filosoofilistest ideedest ja aruteludest, mis on seotud praktiliste probleemidega;
- tugevad analüüsi-, argumenteerimis- ja kommunikatsioonioskused, mida saad rakendada eri valdkondades oma edasises karjääris.
Keskmiselt 50% meie magistriõppe lõpetajatest asub õppima rahastatud doktorandikohale mõnes Eesti või välisülikoolis.
Meie vilistlastel on tööturul mitmekülgsed võimalused. Nad tegutsevad edukalt väga erinevates valdkondades, nagu poliitika, konsultatsioon ja analüüs, ajakirjandus, kultuur, infotehnoloogia ja ettevõtlus.
„Filosoofia magistriõpingud on andnud mulle väärtusliku kogemuse oma tööde arutamisel kaastudengitega ja konverentsidel esitlemisel. Nüüd on konverentsidel ülesastumine osa mu igapäevatööst. Paindlik õppekava võimaldas mul täiendada end ka keele- ja teoloogiakursustel, mis süvendasid arusaamist maailmast. Tartu Ülikooli võimalused on hindamatud olenemata sellest, kas jätkad tegutsemist akadeemilises maailmas või mitte.“
Natasha Bailie, raamatute vanemtoimetaja Springeris
„Litman Huang liitus Pipedrive’iga praktikandina ja töötab nüüd noorem-tarkvarainsenerina. Ta on näidanud üles muljetavaldavat kohanemisvõimet. Ta on tõestanud, et meie valdkonna põhioskused – loogika, probleemide lahendamine, analüütiline mõtlemine, kommunikatsioon ja koostöö – on tõeliselt valdkonnaülesed. Tänu tema tohutule entusiasmile tarkvarainseneeria vastu oli rõõm temaga praktikaperioodil koostööd teha. Mul on hea meel näha, et tema teekond Pipedrive’is jätkub.“
Mykhailo Dorokhov, tarkvarainseneeria vanemjuht Pipedrive’is, rääkides Litman Huangist, vilistlasest
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Eeldusaineid pole õppekaval kehtestatud.
NB! Kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad siiski kevadel kandideerida. Vastuvõetuks osutudes pead tõendama bakalaureusekraadi olemasolu Eestis lõpetamise korral 10. juuliks ja välismaal lõpetamisel korral 31. juuliks. - inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Vastuvõtutingimused
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 40% ulatuses
- erialakatset 60% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse vestlusele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Sisseastumiseksamid
Motivatsioonikiri
tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 15. märtsil 2026
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles ja esitada koos avaldusega SAIS-is 15. märtsiks.
Motivatsioonikirja pikkus on 400–650 sõna. Soovitame enne motivatsioonikirja kirjutamist tutvuda põhjalikult magistriõppekava sisuga. Motivatsioonikirjaga hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õppida filosoofia õppekaval.
Motivatsioonikirjas tuleb vastata järgmistele küsimusele:
• Kuidas kandidaadi huvid, varasem haridus ja/või töökogemus (kui see on asjakohane) muudavad ta sobivaks kandidaadiks filosoofia ja praktika magistriõppekavale?
• Kuidas on kandidaadi tulevikuplaanid ja eesmärgid seotud kavatsusega asuda õppima filosoofia ja praktika magistriõppekavale?
• Millised uurimisteemad pakuvad kandidaadile enim huvi? Nimetada tuleks vähemalt üks uurimisteema, mis võiks sobida kandidaadi magistritöö teemaks ning tuleks ka põhjendada, miks just see teema sobiks.
Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:
• huvide (sh uurimisteemade), varasema hariduse ja/või töökogemuse sobivus õppekava eesmärkidega (50%);
• kuivõrd veenvalt ja selgelt kandidaat näitab (30%):
* et tal on laiem plaan, mille hoolikalt valitud osaks on filosoofia ja prak tika magistriõppekava, ning
*kuidas antud õppekava on kandidaadile vajalik tema plaanide elluvii miseks;
• selgus ja eneseväljendusoskus (20%).
Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. Intervjuule pääsevad ainult need kandidaadid, kes on kogunud motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti.
Erialakatse
intervjuud toimuvad ajavahemikus 6.–10. aprill 2026
Erialakatseks on intervjuu ja selle eesmärk on hinnata kandidaadi valmisolekut pidevaks õppimiseks, professionaalseks arenguks ning sobivust magistriõppes õppimiseks. Intervjuu koosneb küsimustele vastamisest, praktilisest ülesandest ja teksti arutelust, eesmärgiga hinnata kandidaadi teadmisi, pädevusi ja väärtusi.
Intervjuu struktuur (30 minutit)
1. Tutvumine ja sissejuhatus.
2. Küsimused motivatsiooni kohta: miks kandideeritakse, kuidas on kavas võimalike raskustega toime tulla.
3. Praktiline ülesanne: filosoofiline probleem või praktiline väljakutse, mille lahendamise kaudu hinnatakse kandidaadi kriitilist mõtlemist ja otsustusvõimet.
4. Teksti arutelu: kandidaat analüüsib etteantud filosoofilist teksti, väljendab ja põhjendab oma arusaamist ja vaatenurka.
5. Lõpetus: kandidaadi kord küsimusi esitada.
Intervjuu juhend kandidaadile
Intervjuu kestab umbes 30 minutit. Küsimused puudutavad motivatsiooni õppekavale kandideerimiseks, varasemaid õpikogemusi ja filosoofilise teksti tõlgendamist, lisaks antakse probleemilahendamise ülesanne. Palume intervjuuks valmistudes läbi lugeda tekst, mis saadetakse kandidaadile enne intervjuud.
Intervjuu hindamiskriteeriumid:
1. motivatsioon ja eesmärgid (15%);
2. probleemilahendus ja otsustusvõime (25%);
3. teksti analüüs ja mõistmine (40%);
4. verbaalse kommunikatsiooni oskused (20%).
Intervjuu viiakse läbi inglise keeles veebipõhiselt. Vestluste ajad lepitakse kandidaatidega kokku aprillis, pärast motivatsioonikirjade hindamist.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Õppetasusoodustused
Õppeprodekaan võib mõnedel õppekavadel määrata õppetasusoodustuse kas 25%, 50% või 100% ulatuses üliõpilasele, kes on immatrikuleeritud võõrkeelse õppekava alusel alates 2026/2027 õppeaastast. Õppetasusoodustus määratakse korraga üheks semestriks.
Sellel õppekaval määratakse 25% õppetasusoodustus kahele üliõpilasele teiseks semestriks, võttes aluseks eelmise õpitud semestri kõigi õpitulemuste ainepunktide arvuga kaalutud keskmise hinde.
Õppeprodekaan võib õppetasusoodustuse määrata paremusjärjestuse alusel üliõpilasele, kes:
- maksab õppetasu semestritasuna;
- õpib täiskoormusega;
- ei viibi akadeemilisel puhkusel;
- ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
- On täitnud õppekava kumulatiivselt vähemalt 30 ainepunkti ulatuses semestri kohta.
Francesco Orsi
PhD (filosoofia)
filosoofia ja semiootika instituut
filosoofia osakond
praktilise filosoofia õppetool
teoreetilise eetika kaasprofessor, filosoofia magistriõppekava programmijuht
Jakobi 2-326
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
- AKADEEMIA nr. 4 – 2024: KANT 300.
- Eduard Parhomenko 20.04.2024. Postimees.
- Sirbi 2024. aasta laureaadi ja filosoofia magistrandi Aurora Ruusi artiklid Sirbis, mis ühendavad muusikafilosoofia ja tänapäevase muusikaelu.
- Kogumik „Kutse filosoofiasse“.
- Studia Philosophica Estonica.
- Studia Philosophica Estonica teemalised meediakajastused Eestis ja välismeedias.
Kuula veel:
- Mõtteloo taskuhääling Kõnelev Lehekülg.
- Vikerraadio 11.08.2024 saade Labor. Biloogiafilosoofia, kus teadusfilosoof Edit Talpsepp räägib lisaks bioloogiafilosoofiale ja astrobioloogiast.
- Vikerraadio 26.01.202 saade Euroopa aeg. Kuidas sündis Darwini evolutsiooniteooria? Saates kõneleb teadusfilosoof Edit Talpsepp.
Vaata veel:
- Filosoofia videoloengud
- Filosoofia loengud YouTube'is
