Autor:
Kertu Saar

JÄRELVAATA: kliinilise psühholoogia professor Kirsti Akkermann räägib inauguratsiooniloengul psüühikahäirete olemusest

Neljapäeval, 10. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Kirsti Akkermann ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Mõistes ja mõtestades psüühikahäirete olemust“.

Vaimse tervise häirete ravimiseks on vaja aru saada neid kujundavatest mehhanismidest ja nende püsimise põhjustest. Praeguseks on selgunud, et nii mõnigi mehhanism võib eri häirete puhul kattuda. Akkermann leiab, et kuna psüühikahäired on oma olemuselt komplekssed, peame nende ravis liikuma diagnoosikesksest lähenemisest inimese eripärasid arvestava käsitlusviisini. 

„Psüühikahäirete sümptomid ja nende raskusaste varieeruvad indiviiditi märkimisväärselt. Näiteks võib depressiooni puhul ilmneda ligikaudu 900 sümptomite kombinatsiooni ja kahel depressiooni diagnoosiga inimesel kattuda ainult üks sümptom,“ selgitas professor. Tema sõnul on ilmselge, et nende ravi erineb ja patsiendi vajadustest lähtuv ravi on tõhusam. 

Loengus räägib Kirsti Akkermann psüühikahäirete mõistmiseks traditsioonilise häirepõhise kategoriseerimise kõrval kasutusele võetud alternatiivsetest lähenemisviisidest, mis aitavad seletada sümptomite heterogeensust ja psüühikahäirete sagedast koosesinemist. Muu hulgas tuleb juttu sellest, kuidas võimaldab isiksusejoontest lähtuv profileerimine mõista psüühikahäirete sümptomite seoseid ja neid häireid säilitavaid mehhanisme ning seekaudu ravi tõhustada. „Räägin söömis- ja afektiivsete häirete näitel, kuidas isiksuseomaduste, näiteks perfektsionismi ja impulsiivsuse arvestamine aitab mõista sümptomite kirjusust ning viia meid lähemale personaalsele ravile,“ sõnas professor. 

Kirsti Akkermann on omandanud 2010. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi psühholoogia erialal. Oma varasemas teadustöös uuris ta geenide, isiksuseomaduste ja keskkonna koosmõju söömishäire sümptomite kujunemisel. Ta juhib Tartu Ülikoolis psühhopatoloogia mehhanismide uurimisrühma, kelle eesmärk on töötada välja psüühikahäirete täpsemaid hindamismeetodeid ja kattuvatest mehhanismidest lähtuvaid raviviise. Akkermann uurib oma igapäevatöös seda, milline on bioloogiliste, psühholoogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõju psühhopatoloogia kujunemisele ja püsimisele. Seejuures keskendub ta isiksusejoonte ja emotsiooni regulatsiooni raskuste rollile söömis- ja afektiivsete häirete sümptomite kujunemisel ning nende arengulisele trajektoorile, kombineerides nii eksperimentaalseid kui ka longituudmeetodeid. 

Kirsti Akkermann on atesteeritud kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, superviisor ja kliiniliste psühholoogide väljaõppe üks eestvedajatest. Ta on mitme erialaühingu liige ja osaleb eksperdina riiklikes töörühmades, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust. Alates 2024. aastast on ta Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor. 

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tartu Ülikooli Narva kolledž

Õiglase Ülemineku Foorumil visandatakse Ida-Virumaa tulevikku: arutelu all on kestlik tööstus, iseõppiv tehas ja paindlik tööjõuturg

Teadusrahastuse infopäev "Grandimüks 2025"

12. veebruaril kl 12.30–17 ootab grandikeskus ülikooli teadlasi esimesele teadusrahastuse teemasid käsitlevale infopäevale ülikooli raamatukokku.