Kristjan Kikerpill kaitseb doktoritööd „Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks“

1. veebruaril kell 12.15 kaitseb Kristjan Kikerpill sotsioloogia erialal doktoritööd „Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks“ („Kuritegevus kui kommunikatsioon: diagnostiliselt kasuliku teabe tuvastamine manipulatsioonirünnete sisust ja kontekstist“).

Juhendaja:
prof Andra Siibak, Tartu Ülikool

Oponent:
dr Elisabeth Carter, Roehamptoni Ülikool (Suurbritannia)

Kokkuvõte
Tänapäevases teabe ülekülluse tingimustes on aina sagedasemaks muutunud erinevat tüüpi manipulatsiooniründed, mis jõuavad sõnumisaajateni e-kirjade, telefoni, lühisõnumite kui ka sotsiaalmeedia vahendusel. Tähelepanu hajutatuse, saabunud sõnumite tekitatud tugevate emotsioonide ning tõerääkimise eeldamise koostoime tõttu on manipulatsioonirünnete ohvriks langemine üha süvenev probleem, millega kaasnevad nii majanduslik kui ka vaimne kahju. Doktoritöö „Kuritegevus kui kommunikatsioon: diagnostiliselt kasuliku teabe tuvastamine manipulatsioonirünnete sisust ja kontekstist“ eesmärk on saada teada, millist manipulatsiooniründe ennetamise aspektist olulist teavet saavad sõnumisaajad rünnete toimepanemiseks kasutatud sõnumite sisust ning kontekstist. Eesmärgi saavutamiseks esitan väitekirjas kuritegevus kui kommunikatsioon käsituse, mis lähtub eeldusest, et iga tehnoloogia vahendatud keskkonnas toimuv tegevus tuleneb ja sõltub kommunikatsioonist. Doktoritöö aluseks olevates uurimustes kogutud e-kirjade ja rahvusvahelistes meediaväljaannetes kajastatud pettuste kirjelduste teksti- ja sisuanalüüsi tulemused võimaldasid selgitada mitmeid manipulatsioonirünnete tuvastamiseks kasulikke teabekilde. Manipulatsioonirünnete puhul on konkreetsel juhul kasutatavate kanalite, näiteks e-kirjade või telefonikõnede, mitmekesisuse tõttu olulisem mõista sõnumi saatja ja vastuvõtja vahel olemasoleva avatud kanali tähtsust. Avatud kanali olemasolul kasutavad manipulatsioonirünnete toimepanijad nii kasusaamisega meelitamist kui ka kahju kandmisega ähvardamist, et suunata sõnumite vastuvõtjaid viimastele kahju toovat tegu tegema. Samuti kohandavad mõned küberkurjategijad manipulatsioonirünnetes kasutatavate sõnumite sisu nii, et sõnumid sobituksid nende saatmise ajahetkel olulisse ühiskondlikku konteksti, näiteks COVID-19 viiruspandeemiaga seonduvasse.

Kui soovid kaitsmisel osaleda, kirjuta hiljemalt 1. veebruaril kl 10.00 e-posti aadressil maiu.reinhold@ut.ee. Seejärel saadetakse Sulle kaitsmise veebilink koos pääsukoodidega.