Mikrokraadiprogramm avas ukse täiesti uude maailma

Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud Kersti Peetris läbis mikrokraadiprogrammi „Muuseumid ja tulevikupärand“, mille eesmärk on anda teoreetilised ning praktilised vahendid analüüsimaks muuseumide vajadusi ja hindamaks kriitiliselt 21. sajandi muuseumitöö proovikivisid. Kersti tõdeb, et programmis osalemine oli põnev ja inspireeriv kogemus. 

Tööalane uudishimu 

Uudsest mikrokraadiprogrammist kuulis Kersti oma tööandjalt. „Töötasin sel ajal Hiiumaa muuseumis teadurina, mispärast tahtsin arendada oma teadmisi muuseumide hingeelust,“ kirjeldab ta. „Kindlasti andis tõuke ka töökoht, mis innustas mind õppima, kuid peamine oli minu enda sisemine soov.“ Ta lisab, et suurt huvi sütitas nii varem õpitud eriala kui ka programmis käsitletavad teemad kureerimisest, arhiveerimisest ja mäluasutuste tulevikupärandist. 

Tuttavast valdkonnast olenemata pakkus õppimine Kerstile meeldivat pingutust. „Proovikivideks osutusid uued teemad, millega ei olnud varem kokku puutunud, kuid neist sain kiirelt üle,“ meenutab ta ning lisab, et toeks olid ka tuttavad õppejõud ja -hooned. 

Tagasi ülikoolilinna 

Kerstit rõõmustas põimõppe juures võimalus külastada taas ülikoolilinna. „Mulle meeldis väga esimesel semestril üle nädala Tartus käia. Päevas oli umbes nelja tunni jagu loenguid ja tavaliselt ka mingisugune muuseumikülastus,“ räägib Kersti. Väljasõidud pakkusid põnevust ja õppetööle vaheldusrikkust. „Lisaks käisime mitmesuguste muuseumide arhiivides ja varakambrites, mis muutis külastuskogemuse  väga põnevaks. Näiteks toimus meil üks loeng A. Le Coqi õllemuuseumis.“ 

Veel toob Kersti positiivsena esile võimaluse kaugelt õppida. „Teisel semestril oli üle nädala reedeti ainult üks loeng ja õppetöö läks üle veebikeskkonda. See sobis mulle hästi, sest sain loenguid ka järele vaadata.“ Programmis osalemine sobitus Kersti muu eluga väga lihtsalt, sest töö ja õppimine käisid käsikäes. „Sain suurema osa koolitöid teha Hiiumaa muuseumi põhjal, lisaks oli mul võimalik kolleegidega pidevalt arutada nii loenguteemasid kui ka kodused ülesandeid.“ 

Uus maailm ja mõtteviis 

Mikrokraadiprogrammist räägib Kersti vaimustusega ja usub, et programmis õpitu väärtus kasvab ajaga. „Bakalaureuseõpingutega võrreldes olin seekord oluliselt rohkem pühendunud. Mulle väga meeldis lugeda lisamaterjale ja vaadata teemaga seonduvaid dokumentaalfilme,“ jutustab Kersti. Ta tunneb, et programm andis talle uusi ideid mitte ainult valdkonnasiseselt, vaid ka suures plaanis. „Lisaks uutele teadmistele avanes mulle uks täiesti uude maailma: vaatan muuseume hoopis uue pilguga. Nüüd mõistan mäluasutuste siseelu ja räägin ka pidevalt sõpradele, kui tähtis on muuseumides käia.“ 

Ennekõike soovitab Kersti mikrokraadiprogrammi neile, kes soovivad end ülikoolis täiendada, kuid ei soovi ilmtingimata omandada uut akadeemilist kraadi. „Programm annab vabaduse õppida ja areneda täpselt sellisel viisil, kuidas inimene ise soovib.“