Moonika Teppo kaitseb doktoritööd „Predicting Lower Secondary School Students’ Intrinsic Motivation in Science Learning: the Role of Context and Teaching-Learning Approaches“

26. oktoobril kell 14.00 kaitseb Moonika Teppo haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus oma doktoritööd „Predicting Lower Secondary School Students’ Intrinsic Motivation in Science Learning: the Role of Context and Teaching-Learning Approaches“ („Õpi- ja õppetegevuste ning kontekstide roll põhikooliõpilaste sisemise motivatsiooni ennustamisel loodusainete õppimisel“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad:
professor Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)
kaasprofessor Regina Soobard (Tartu Ülikool)

Oponent:
professor Kalle Juuti (Helsingi Ülikool)

Kokkuvõte

Loodusainete õppimisel on üheks oluliseks probleemiks õpilaste sisemise motivatsiooni langus, mis avaldub eriti ilmekalt üleminekul algkoolist põhikooli ehk puberteedieas. Uuringud näitavad, et selline tendents on tingitud mitmetest faktoritest, sealhulgas õpilaste psühholoogiliste põhivajaduste (autonoomia, kompetentsuse ja seotuse) vähesest toetamisest või mitterahuldamisest õppimisel, õpetajakeskse õpikeskkonna domineerimisest loodusainete tundides ja loodusainete õppimise irrelevantsusest (vähesest seotusest õpilaste igapäevaeluga). Käesolev doktoritöö keskendub õpi- ja õppetegevuste ning kontekstipõhise lähenemisviisi komponentide uurimisele 6. ja 9. klassi õpilaste sisemise motivatsiooni ennustamisel loodusainete õppimisel. Uuringu empiirilised andmed koguti põhikooli 6. ja 9. klassi õpilastelt ning loodusainete õpetajatelt elektrooniliste küsimustikega. Töös kasutati läbilõikeuuringu disaini ning andmeid koguti kahel ajahetkel kolmeaastase intervalliga. Grupivõrdluse tulemused näitavad, et 6. klassi õpilased tajuvad loodusainete õppimist sisemiselt motiveerivamalt võrreldes 9. klassi õpilastega, kinnitades varasemate uuringute tulemusi motivatsiooni langusetrendist põhikooli õpilaste seas vanuse kasvades. Töö tulemustest ilmneb, et nii 6. kui 9. klassi õpilased hindavad kõrgemalt selliste loodusteaduslike teemade õppimist, mis on esitatud nende igapäevaeluga seotud (personaalses või sotsiaalses) kontekstis võrreldes ainealases võtmes esitatud teemadega. Lisaks näitavad tulemused, et nii õpilased kui loodusainete õpetajad tajuvad traditsioonilisi õpi- ja õppetegevusi (nt loengu pidamine, küsimuste esitamine ja klassiarutelu) loodusainete tundides kõige sagedamini kasutatavateks võrreldes õpilaskesksete tegevustega (nt. koostöised tegevused ja katsetamine) ehkki traditsiooniliste õppetegevuste sagedasem tajutud kasutamine ennustab õpilaste sisemist motivatsiooni statistiliselt oluliselt kõrgemalt võrreldes õpilaskesksete tegevustega. Töö tulemused annavad mitmeid soovitusi sisemise motivatsiooni uurimiseks nii loodusteaduslikus hariduses kui ka loodusainete õpetajatele, et senisest tõhusamalt toetada õpilaste psühholoogliste põhivajaduste rahuldamist ning seeläbi suurendades nende sisemist motivatsiooni loodusainete õppimisel.