Õppekava ülesehitus
Õppetöö toimub ülikoolis õppekavade alusel. Õppekava on dokument, mis määrab tingimused õppeastme lõpetamiseks: milliseid õppeaineid ja millises mahus peab õppima, kui suures mahus on võimalik aineid valida, milline on nominaalne ehk ettenähtud õppeaeg jm.
Õpingute mahtu mõõdetakse ainepunktides (EAP), mida üliõpilane saab õppeaine omandamisel. Iga õppeaine maht on kirjas õppeaine infos. Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine. Õppekavade koostamisel on lähtutud eeldusest, et ühe õppeaasta jooksul kogub tudeng 60 ainepunkti.
Õppekavad koosnevad erinevat tüüpi moodulitest, mis võivad olla kas kohustuslikud või valitavad. Moodul koondab õppeained eesmärgistatud kogumikuks. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik õppeaine tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. Valikaine saab valida õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmoodulist. Vabaaine on vabalt valitav õppeaine oma või mõnest teisest õppekavast.
Bakalaureuseõppekava
Maht ja nominaalne õppeaeg
Bakalaureuseõppekava maht on üldjuhul 180 ainepunkti (EAP) ning selle läbimiseks ettenähtud nominaalõppeaeg on 3 aastat.
Mida tasub silmas pidada?
- Oma õppekavaga tasub hoolikalt tutvuda. Vajadusel küsi oma õppekorraldusspetsialistilt lisainformatsiooni.
- Tutvu ka teiste õppekavadega, et teha otsuseid kõrvaleriala valimiseks.
- Mõne teise eriala magistriastmesse kandideerimisel võib olla tingimuseks eeldusainete sooritamine bakalaureuseastme jooksul kuni 60 EAP mahus, täpsemat informatsiooni selle kohta leiab iga õppekava vastuvõtutingimustest. Seega tuleks võimalikult õppeaja alguses selgusele jõuda, millised magistriõppe erialad on huvipakkuvad ning milliste valitavate moodulitega oma õppekava täita.
- Kuna ühe valdkonna bakalaureuseõppekavadel võib olla üks ühine alusmoodul, siis suuna- või erialamoodulite valimisel sama valdkonna õppekavade hulgast võib eeldusainete hulk olla väiksem kui moodulite valimisel väljastpoolt valdkonda. Mõne õppekava suunamoodulite valimisel ei ole üldse nõutud eeldusainete sooritamist.
Bakalaureuseõppekava koosneb
|
|
Image
|
Alusmoodul (24 EAP) on õppeainete kogum valdkondlike ja õppekavapõhiste alusteadmiste omandamiseks. Iga õppekava sisaldab kaks alusmoodulit (24+24 EAP). Alusmoodulid on üliõpilasele kohustuslikud.
Suunamoodul (24 EAP) on õppeainete kogum valdkonnasiseseks spetsialiseerumiseks. Kahest suunamoodulist ühe peab üliõpilane sooritama kindlasti oma õppekavast. Teine suunamoodul tuleb sooritada kas kõrvaleriala õppekavast või peaeriala suurendades oma õppekavast.
Erialamoodul (24 EAP) on õppeainete kogum, mille läbimisel omandatakse minimaalsed teadmised, oskused ja pädevused mingil erialal töötamiseks või erialaõpingute jätkamiseks magistriõppes. Kahest erialamoodulist ühe peab üliõpilane sooritama oma õppekavast. Kohustusliku erialamooduli baasil koostatakse bakalaureusetöö või sooritatakse bakalaureuseeksam (vastavalt sellele, kuidas antud õppekava ette näeb). Teine erialamoodul tuleb sooritada kõrvaleriala õppekavast või peaeriala suurendades oma õppekavast.
Valikmoodul (12 EAP) võimaldab omandada laiemaid teadmisi pea- ja kõrvalerialal. Üks valikmoodul tuleb kindlasti valida oma õppekavast. Kui üliõpilane soovib läbida ka kõrvaleriala, siis tuleb ka kõrvaleriala õppekavast võtta üks valikmoodul (vabaainete arvelt).
Vabaained (6–18 EAP) on õppekava täitmiseks üliõpilase poolt vabalt valitud õppeained. Lisaks erinevatele moodulitele võib üliõpilane valida õppekava täitmiseks 6–18 EAP ulatuses vabaaineid. Lõpetamiseks vajalike vabaainete maht sõltub üliõpilase valikust valida kas kõrvaleriala või suurendada peaeriala.
Vabaaineks võib valida kõiki Tartu Ülikoolis või mõnes teises kõrgkoolis õpetatavaid õppeaineid tingimusel, et nende kohustuslikud eeldusained on varem tehtud.
Bakalaureusetöö / bakalaureuseeksam
Bakalaureuseaste lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. Mõlema mahuks võib olla 6–12 EAP.
Peaeriala on omandatud erialaste teadmiste, oskuste ja pädevuste kogum, mis on eelduseks vastaval erialal tööle asumiseks ning mille baasil on võimalik sama eriala õpingute jätkamine magistriõppes. Peaeriala koosneb
|
|
Image
|
Peaeriala maht on vähemalt 108 EAP + lõputöö või lõpueksam.
Mitmed õppekavad sisaldavad enam kui üht peaeriala ning üliõpilasel on võimalik valida, millises kitsamas valdkonnas ta soovib teadmisi omandada. Näiteks riigiteaduste õppekavas on võimalik valida avaliku halduse, võrdleva poliitika ja rahvusvaheliste suhete suuna vahel. Ülikooli senati otsusega võib õppekavas muuta pea- ja kõrvaleriala proportsioone.
Peaeriala on kohustuslik õppida miinimummahus ja sellisel juhul on kõrvaleriala valimine kohustuslik. Peaeriala võib aga õppida ka suurendatud mahus, st suurendada peaeriala mahtu. Peaeriala valikuvõimalused on kirjeldatud õppeinfosüsteemis õppekava versiooni andmetes.
TÜ senati otsusega on suurendatud järgmiste bakalaureuseõppekavade peaeriala mahtu ja nendel õppekavadel õppivad üliõpilased ei pea valima kõrvaleriala:
õigusteadus 162 EAP
koolieelse lasteasutuse õpetaja 162 EAP
füsioteraapia 168 EAP
koolimuusika 162 EAP
kutseõpetaja 162 EAP
Hiljemalt esimese semestri lõpuks tuleb õppeinfosüsteemis ära valida peaeriala moodulid.
Kõrvaleriala on eesmärgistatud ja terviklik õppeainete kogum 60 EAP mahus, mida üliõpilane võib valida peaeriala kõrvale õppekavas määratud tingimustel. Õppekavades on välja pakutud spetsiaalsed moodulid teiste õppekavade üliõpilastele. Kõrvaleriala on võimalik valida ka teise kõrgkooli bakalaureuseõppekavast. Kõrvalerialana sooritatakse valitud õppekavast
|
|
Image
|
Kõrvaleriala moodulid peavad erinema peaeriala moodulitest.
Kõrvaleriala omandanud üliõpilane on võimeline täitma vastaval erialal lihtsamaid tööülesandeid ning kõrvaleriala baasil on võimalik sama eriala õpingute jätkamine magistriõppes.
Diplomile kõrvaleriala nimetust ei märgita, kuid omandatud kõrvaleriala kajastub akadeemilisel õiendil.
Kui kõrvaleriala on valitud teisest kõrgkoolist, siis õppetöö tulemused kajastuvad õppekava kontekstis juhul kui VÕTA otsusel on need moodulid asenduseks valitud.
Peaeriala miinimummahus (108 EAP + lõputöö/ lõpueksam) valimise korral on üliõpilasel kohustus valida üks kõrvaleriala.
Kui peaeriala on suurendatud, siis ei ole kõrvaleriala valimine kohustuslik (kui õppekavas ei ole ette nähtud teisiti) ning puuduliku(d) mooduli(d) võib valida meelepäras(t)est õppekava(de)st.
Kõikidest bakalaureuseõppe õppekavadest ei ole võimalik kõrvaleriala valida. Kõrvaleriala ei saa valida õppekavadest, kus on suurendatud peaeriala mahtu (nt õigusteadus, füsioteraapia, jt).
Teise õppeaasta sügissemestri lõpuks peavad valitud olema kõik õppekava täitmiseks vajalikud moodulid.
Siin on nimekiri kõrvalerialadest, mida saab võtta 2023/2024. õa õppekavadest.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
| Õppekava | Kõrvaleriala (teiste õppekava üliõpilastele) |
| Ajalugu | ajalugu; arheoloogia; arhiivindus; Eesti ajalugu; kunstiajalugu; uusim aeg II; üldajalugu II |
|
antiikkeeled ja –kultuurid; maailma keeled ja kultuurid |
|
| eesti keel võõrkeelena; digihumanitaaria | |
| Filosoofia | filosoofia; Euroopa ja Eesti mõttelugu |
| Inglise keel ja kirjandus | inglise keel ja kirjandus; maailma keeled ja kultuurid |
| Kirjandus ja kultuuriteadused |
Eesti kirjandus; etnoloogia; folkloristika; teatriteadus; |
| maailma usundid; teoloogia; usundid õpetajale | |
| Romanistika | maailma keeled ja kultuurid; prantsuse keel ja kirjandus; hispaania keel ja kirjandus |
| Saksa keel ja kirjandus | maailma keeled ja kultuurid; saksa keel ja kirjandus |
| Semiootika ja kultuuriteooria | semiootika ja kultuuriteooria |
| Skandinaavia keeled ja kultuurid | maailma keeled ja kultuurid; norra keel ja kirjandus (võimalik valida 2022/2023. õa) |
| maailma keeled ja kultuurid; vene ja lääne-slaavi keeled ja kultuurid |
Sotsiaalteaduste valdkond
| Õppekava | Kõrvaleriala |
| Ajakirjandus ja kommunikatsioon | ajakirjandus; kommunikatsioon |
| Eripedagoogika ja logopeedia | eripedagoogika ja logopeedia |
| Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu | sotsioloogia ja infoteadused; sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika |
| Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis | bioloogia; geograafia; füüsika; keemia; matemaatika; informaatika |
| eesti keel ja kirjandus; inglise keel ja saksa/vene keel; inimeseõpetus; sotsiaalpedagoogika; inglise keel | |
| Majandusteadus | majandusteadus |
| Riigiteadused | võrdlev poliitika; rahvusvahelised suhted |
Meditsiiniteaduste valdkond
| Õppekava | Kõrvaleriala |
| Kehaline kasvatus ja sport | kehaline kasvatus ja sport |
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
| Õppekava | Kõrvaleriala |
| Arvutitehnika | arvutitehnika |
| Bioloogia ja elustiku kaitse | bioloogia ja elustiku kaitse |
| Füüsika, keemia ja materjaliteadus | füüsika; keemia; materjaliteadus |
| Geenitehnoloogia | geenitehnoloogia |
| Geograafia | inimgeograafia; loodusgeograafia |
| Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia | geoloogia; keskkonnatehnoloogia |
| Informaatika | informaatika |
| Matemaatika | matemaatika |
| Matemaatiline statistika | matemaatiline statistika |
Kõrvaleriala valimine ei ole kohustuslik, selle asemel võib süveneda põhjalikumalt peaerialasse ja võtta suuna- ja erialamoodulid peaeriala õppekavast.
Peaeriala saab suurenda
|
|
Image
|
|
|
Image
|
Peaeriala osaliselt suurendades võib puudolevad suuna- või erialamoodulid sooritada mõnest teisest bakalaureuseõppe õppekavast.
Peaeriala on võimalik suurendada ka suuna- ja erialamooduli läbimisega, st läbida kõik suuna- ja erialamoodulid peaeriala õppekavast.
|
Image
|
Kõikidel õppekavadel ei ole peaeriala täies mahus suurendamine võimalik. Osal õppekavadest on võimalik peaeriala suurendada ainult valikainete mooduli võrra, näiteks ajaloo õppekaval, mis sisaldab endas mitu peaeriala.
Peaeriala suurendamise võimalused on kirjeldatud õppeinfosüsteemis õppekava versiooni andmetes (vt "Lõpetamise tingimused").
Teise õppeaasta sügissemestri lõpuks peavad valitud olema kõik õppekava täitmiseks vajalikud moodulid.
Bakalaureuseõppe õppekaval lõpetamiseks tuleb läbida vähemalt kuus 24 EAPst moodulit. Läbides õppekava tavapäraselt, st õppides peaeriala miinimummahus ja läbides kõrvaleriala, ei ole lisaks valitavaid mooduleid kohustuslik läbida.
Suurendades peaeriala kas ühe suunamooduli, ühe erialamooduli või ühe valikmooduli võrra, on bakalaureuseõppe õppekava läbimiseks kohustuslik valida lisaks veel mooduleid:
|
|
Image
|
|
|
Image
|
Lisaks valitavaks mooduliks kõiki mooduleid kõikidest bakalaureuseõppe õppekavadest valida ei saa, mooduli valik on ära toodud õppekavas.
Lisaks saab valida mooduleid teisest kõrgkoolist. Kui lisaks on valitud moodulid teisest kõrgkoolist, siis õppetöö tulemused kajastuvad õppekava kontekstis juhul kui VÕTA otsusel on need moodulid asenduseks valitud.
Teise õppeaasta sügissemestri lõpuks peavad valitud olema kõik õppekava täitmiseks vajalikud moodulid.
Rakenduskõrghariduse õppekava
Rakenduskõrghariduse õppekava nominaalkestus on 3–4 aastat ning maht 180–240 EAP. Õppekava koosneb
- vähemalt kahest alusmoodulist (24 või 30 EAP), lisaks kohustuslikest või valitavatest moodulitest vastavalt spetsialiseerumisele
- vähemalt 12 EAP mahus valikainetest
- vähemalt 6 EAP mahus vabaainetest
- praktikast, mis moodustab vähemalt 15% õppekava mahust
- lõpueksamist või lõputööst 6–15 EAP mahus
Rakenduskõrghariduse õppekava sisaldab ka võõrkeelseid õppeaineid või mooduleid ning eesti keele suulist ja kirjalikku eneseväljendust arendavaid aineid.
Magistriõppekava
Magistriõppekava nominaalkestus on 1–2 aastat ning maht 60–120 EAP. Õppekava koosneb
- magistriõpingute moodulitest (alla kaheaastase õppekava puhul vähemalt 45 EAP mahus ja kaheaastase õppekava puhul kuni 105 EAP mahus). Moodulid võivad olla kas kohustuslikud või kohustuslikud ja valitavad vastavalt erialale
- magistrieksamist või magistritööst (alla kaheaastase õppekava puhul 15 EAP mahus ja kaheaastase õppekava puhul vähemalt 15 EAP mahus)
Magistriõppekava sisaldab ka võõrkeelseid õppeained või mooduleid, praktikat ja vabaaineid.
Doktoriõppekava
Doktoriõppekava nominaalkestus on 4 aastat ning maht 240 EAP. Õppekava koosneb
- doktoriõpingutest 60 EAP mahus (sh erialaainete moodulist, üleülikoolilisest valikainete moodulist, vabaainetest ning praktikast)
- teadustööst 180 EAP mahus
Alates 2022/2023. õppeaastast avatavaid doktoriõppekavasid nimetatakse doktoriõppe programmideks. Doktoriõppe programmi nominaalkestus on neli aastat ja programmi kogumaht on 6240 tundi. Euroopa ainepunktisüsteemis vastab doktoriõppe programmi maht 240 EAP-le. Doktoriõppe programm koosneb
- õppetegevuse moodulist (kokku 780 tundi)
- teadus-, arendus- ja loometegevuse moodulist (kokku 5460 tundi)
Tartu Ülikooli õppekavade ülesehitus on kehestatud õppekava statuudiga.
Arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavad koostatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud raamnõuetest lähtuvalt ja klassiõpetaja õppekavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuetest lähtuvalt.