Autor:
Marja-Liisa Plats

Teadlased ja tudengid hakkavad arendama esimest Eesti kuukulgurit

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased ja üliõpilased alustasid Eesti esimese kuukulguri arendamisega, et viia Eesti tehnoloogia loodetavasti juba selle kümnendi lõpus või järgmise alguses Kuule. Esimene samm on teostatavusuuring, et selgitada välja, millist kuukulgurit oleks võimalik Eestis ehitada ja realistlikult Kuu pinnale toimetada ning millised on Eesti tööstuse ja teadlaste huvid oma tehnika Kuul katsetamiseks.

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu sõnul on lähiajal Kuule jõudmas palju kulgureid, millega tehakse teadusuuringuid ning NASA Artemise kosmoseprogramm on kosmosetehnoloogia arendamisele andnud hoogu juurde nii era- kui avalikus sektoris. „Pikemas perspektiivis on Kuu hea vaheetapp Marsi missioonideks valmistumisel. Nii et kui alustame Eestis praegu kuukulguri arendamist, on meil hiljem vajalikud oskused ja tehnika, et kandideerida ka Marsi missioonidesse,“ ütles Pajusalu.
 
Projekti lähtepunkt on kuupsatelliitidest (nagu ESTCube) inspireeritud KuupKulgur, mida hetkel arendatakse tudengiprojektina ning millest on juba valminud esimene prototüüp. Eesti tööstuse poolelt on hetkel kaasatud Crystalspace OÜ ja LightCode Photonics OÜ ning läbirääkimised on käimas ka teiste Eesti ettevõtetega projektis osalemiseks.
 
Kosmosekaameraid arendava Crystalspace’i asutaja Jaan Viru sõnul on seni Eestis arendatud satelliite, kaameraid ja tarkvara, see on aga järgmine samm Eesti kosmosetööstuse jaoks. „Üle-eelmisel aastal valmistasime koos mitme Eesti ettevõtte ja Tartu observatooriumiga kaamerad NASA Kuu missiooni jaoks. See projekt avab lihtsama tee Eesti tehnoloogia jõudmiseks ka teistele kulguritele või maanduritele, mis läheksid Kuule või näiteks ka Marsile, sest tehnoloogiat saab ka juba enne lendu Kuu kontekstis katsetada,“ rääkis Viru.
 
Projekti läbiviimiseks loodud MTÜ KuupKulgur juhi Hans Terase sõnul on eestlased edu korral ühes seltskonnas valitud ettevõtete ja instituutidega üle terve maailma. „Veelgi suuremalt unistades, oleksime järgmise raketiga Kuu suunas startides potentsiaalselt lausa kolmas riik kogu maailma ajaloos, kelle robootiline kulgur Kuu pinnale oma rattajäljed jätaks. Kuid sellise missiooni edu aluseks on põhjalik insenerteaduslik eeltöö ehk siis teostatavusuuring,“ lisas Teras.
 
Projektis osalevad Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi füüsika doktorandid Hans Teras ja Quazi Saimoon Islam, kellel on pikajaaline varasem kogemus kosmosemissioonide arendamisega ning Tartu Ülikooli doktori, magistri ja bakalaureuse taseme loodusteaduste ja inseneeria valdkondade tudengid - Silvar Muru, Karin Kruuse, Mathias Plans, Laur Edvard Lindmaa, Aditya Savio Paul. Ekspertidena toetavad projektimeeskonda mitmed Eesti kosmosevaldkonna vedajad ja teadlased, nagu Mihkel Pajusalu, Viljo Allik, Aire Olesk ja Ayush Jain.
 
Projekti käigus arendatakse välja ka võimalused tehnika katsetamiseks, näiteks avati eelmisel aastal Tartu observatooriumi kosmosemissioonide simuleerimise keskus ja valmis esimene versioon arvutisimulatsioonikeskkonnast ULYSSES, kus on võimalik kuukulguri mudeliga simuleeritud Kuu pinnal sõita ja andmeid koguda.
 
Tegevus toimub Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonnas loodud planetaarkulgurite töörühmas ning tudengiprojekti läbiviimiseks loodi MTÜ KuupKulgur. Eesti tööstuse poolelt on esialgselt kaasatud ettevõtted Crystalspace ja LightCode Photonics, mis arendavad vastavalt kaameraid ja valgusallikaid ning sügavuskaamerat. Nendest seadmetest võiks saada kulguri navigatsiooninstrumendid Kuul. Need ettevõtted on alles algus ja läbirääkimised käivad teistega ning on avatud ka uutele partneritele.

Olete oodatud kuukulguri prototüübiga tutvuma 15.-17. märtsil toimuval Startup Dayl Tartus. Ürituse messiala on avatud alates 16. märtsist ja siis on võimalik prototüübiga ka ringi sõita. Masin on ühendatud oma digitaalse kaksikuga, mis samal ajal ekraanil mööda kuumaastikku sõidab. Tartu Ülikool tutvustab Startup Dayl süvatehnoloogia iduettevõtluse võimalusi. Loe lähemalt ülikooli veebilehelt
 
Kunstniku kujutis kosmoseteleskoobist Ariel teel Lagrange'i punkti 2. 

Linnutee galaktikas tekib igal aastal vähemalt üks uus eksoplaneet

ATH-d illustreeriv pilt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire suur geneetiline risk viitab võimalikele kaasuvatele haigustele

Maive Rute Tartu Ülikoolis

Euroopa Komisjoni esindajate külaskäigul arutleti teaduse rahastamise ja teadusmahuka ettevõtluse toetamise üle