TÜ hargettevõtete programmi blogi
"Teadusest äriks!" alustas taas
28. september 2023
TÜ eelinkubatsiooniprogramm „Teadusest äriks!“ alustas eile oma seitsmendat vooru. Programmiga liitujaid oli tervitamas ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko, kes selgitas eelinkubatsiooniprogrammi olemust. Kinnitades, et “Teadusest äriks!“ programm aitab ettevõtliku meelega tippteadlastel - ja neil kellest saavad tippteadlased - viia ellu oma teadustöö tulemusi ja tuua see ülikoolist välja ühiskonda läbi ettevõtluse.
Esko veenis ka osalejaid, et programmi tasub igal juhul läbi teha. "Isegi kui see programm ei vii selleni, et teie ideest sünnib siin uus ettevõtte, on palju tähtsam, et olete teinud sellel teekonnal esimese sammu ja hakanud sellest õppima, et järgmine idee õnnestuks,“ avaldas ta.
Lisaks jagas oma kogemusi teaduspõhise spin-off ettevõtte GaltTec loomisel teadlane ja ettevõtja Glen Kelp.
Järgneva kümne nädala jooksul asuvad programmiga liitunud tudengid ja teadlased välja selgitama, millised on nende ideede ärilised väljavaated, ning õppima, kuidas seda potentsiaali ellu viia.
Tartu ülikool käivitas 2022. aasta lõpus ettevõtlusresidendi pilootprojekti, mille eesmärgiks oli osana hargettevõtete programmi „Teadusest äriks!“ väärtuspakkumisest kiirendada teadusideede rakendamist ühiskonnas ja toetada varases faasis teadlasi ja teadlasest ettevõtjaid ärisuuna ja äristrateegia aktiivse eestvedaja lisamisega meeskonda kuue kalendrikuu jooksul. Projekti toetas vahemikus 15.jaanuar – 28.aprill 2023. aastal Euroopa Liidu struktuurifondidest Startup Estonia ja Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Projektis osalesed Tartu Ülikooli hargettevõtete programmi liikmed Nadežda Kongi ja tema meeskond projektiga “CO2 muundamise tehnoloogia” ning Taavet Jansen oma projektiga „Voogteater kui uurimistööriist“ ning ettevõtlusresidendid Mihkel Tammo (Mihkel Tammo OÜ) ja Alo Lilles (ASL Research OÜ).
Projekti eesmärgiks oli muuhulgas kasvatada sihtgrupi ettevõtlike teadlaste teadmisi oluliselt järgmistes valdkondades:
- spetsiifilised äriteadmised oma valdkonnas ja kompetents
- ärimudeli arendusvõimalused ja turu valideerimine
- ligipääs nii riigisisesele kui rahvusvahelisele võrgustikule
- parem valmisolek kaasata edasisteks arengutes investoreid
Iga tiim seadis endale ise arengueesmärgid, mida lepingulise perioodi jooksul võeti plaani äri arendamiseks ellu viia. Tegevused hõlmasid peamiselt turu valideerimist, äristrateegia ja raha kaasamise strateegia, turunduse- ja kommunikatsiooniplaani ning finantsplaani väljatöötamist ning investorkohtumisteks ettevalmistust.
Nii teadlased kui ettevõtlusresidendid jäid programmi ülesehitusega ja tulemustega rahule ning on veendunud sellise projekti jätkamise vajaduses.
6 küsimust ettevõtlikule teadlasele: Indrek Must ja Mona Küüts
Tartu ülikooli hargettevõtete programmi vilistlane, pehme robootika kaasprofessor Indrek Must koos magistrandi Mona Küütsiga vastasid meie küsimustele, et avada oma teekonda ettevõtluses ning jagada oma programmis osalemise kogemust.
Indrek ja Mona alustasid TÜ hargettevõtete programmis sügisel 2020. Nende äriidee on luua kunstlik emakakael, mis on oluline innovatiivne komponent ämmaemandate simulatsioonõppes. Tänaseks on neil moodustatud ka SoftRobot OÜ, kellega Tartu Ülikool on sõlminud hargettevõtte lepingu.
Kuidas jõudsite teadusest oma äriideeni?
„Idee kasvas välja iseenesest, oli soov luua teaduslik lahendus, mille esialgne kontseptsioon oleks kohe rakendatav. Teaduses tahame tavaliselt teha ikka midagi suurt, mis on võib-olla alles 15 aasta pärast valmis katsetamiseks-prototüüpimiseks. Samas kui rakendused, mida saaks juba välja pakkuda varem, on hästi olulised. Simulatsioonõpe sattus meile üsna kogemata laua peale, see ei olnud meie otsene eesmärk. Meie enda initsiatiiv teha teadust ja näidata selle otsest tulemit - see oli meie peamine motivatsioon,“ selgitas Indrek.
Mis pani teid liituma hargettevõtete programmiga?
„Hargettevõtte loomisel on kindlasti tarvis selget arusaama intellektuaalomandi küsimustes. See on see, mis praegu piirab paljusid teadlaseid ettevõtlusega tegelemast,“ kinnitasid Indrek ja Mona.
Mis oli teie jaoks hargettevõtete programmis kõige väärtuslikum?
Indrek: „Alustavale ettevõtjale on esmatähtis luua kontakte, lisaks nõustamine intellektuaalomandi küsimustes ning võimalused konkureerida kiirenditesse ja konkurssidele – kõik see on meid programmis väga aidanud. Konkurssidelt oleme saanud väärtuslikku tagasisidet ja kinnitust, et liigume õigel teel, lihtsalt on vaja hoogu juurde anda.“
Mona lisas: „Teaduse poolest oleme me juba üsna enesekindlad ja mina hindan kõige rohkem nõuanded, mida me äri edendamiseks oleme saanud. Lisaks ka kuidas pitchida. „Tervisetehnoloogia teaduskiirendisse kandideerides tuli oma äriideed lühidalt ette kanda ja olime edukad - meid võeti kiirendisse vastu“.
Osalesite edukalt ka 2020. aastal Prototroni konkursil, mis ajendas teid sinna kandideerima?
Indrek: „Prototron on mainekas konkurss, mis aitab alustaval ettevõttel kindlasti sammuke edasi liikuda. See oli meie TÜ hargettevõtte SoftRoboti jaoks loomulik jätk, järgmine trepiaste. 20 000 € auhinnafond aitas meid prototüüpi edasi arendada, samuti saime kinnistada hargettevõtete programmis õpitut ning luua uusi kontakte.“
Mida soovitaksid teadusmahuka ettevõttega alustavale teadlasele?
Mona: „Programmis me õppisime küllalt efektiivselt seda, kuidas leida tasakaal teaduse ja ettevõtluse vahel. Tuleb kasuks, kuid hargettevõtete programmi kandideerides on selge kontseptsioon ja väärtuspakkumine olemas, nii on areng kõige kiirem. Pelgalt väitest, et “eile tuli sõpradega saunas selline idee” ei piisa.
Indrek: „Teadlastel on nagu kutsehaigus teha midagi, mida keegi varem pole teinud - see on see, mis meid kõige rohkem juhib. Äris on vaja teistsugust mõtteviisi: kõigepealt on vaja toode maha müüa ja siis edasi arendada. See on iga teadlase unistus ikkagi, et tema tööl on silmaga nähtavad tulemused, mida saab päriselt kasutada.“
Kas tulevikus kasutatakse teie toodet meditsiinitöötajate koolitamiseks üle kogu maailma?
See on reaalne, et meie tehnoloogia jõuab kasutusse üle maailma. Eestis on tervishoiuõppes on kasutatud samu tehnikaid aastakümneid, ent koolitajad on altid uuendustele. Neil on väga suur soov hakata lõpuks kasutama parimat ja moodsaimat tehnikat ning ka rahastus on selleks loodud. Usume, et oleme õigel teel ja list, milliste toodetega simulatsioonõppe arendamise suunas robootika ja materjaliteaduse suunal jätkame, on ka juba olemas.
Mai alguses toimunud üritusel said Kölni, Kuopio ja Tartu Ülikooli alustavad teaduspõhised ettevõtted rahvusvaheliste ekspertide ees valideerida oma ideid ja vahetada kogemusi. Rahvusvaheliste ekspertide tagasiside ja nõuanded on väga väärtuslikud, kuna annavad meeskondadele võimaluse parema ettevalmistusega edasi tegevusi planeerida ja siseneda välisturgudele
Üritusel osalesid igast ülikoolist kaks teadusmahuka äriideega tiimi ning kaks valdkonna eksperti. Tartu Ülikooli esindasid meeskondadena Voogteater ja Silklytics ning ekspertidena ettevõtluse lektor Aivar Pere ja Startup Estonia deep tech suuna projektijuht Vaido Mikheim. Ürituse toimumine sai võimalikuks tänu Tartu Ülikooli kuulumisele Euroopa ülikoole ühendavasse GATE1 konsortsiumisse, mis omakorda ühendab ka mainitud kahte ülikooli.
“Rahvusvahelised teadmiste jagamise ning võrgustumisüritused on väga olulised ning loodan neid üha rohkem näha nii toimumas kui ka neist räägitamas. Võimalus saada tagasisidet erinevate turgudega kursis olevatelt inimestelt, näha milliste arendustega tegeletakse teistes ülikoolides ja kasvatada oma rahvusvahelist kontaktvõrgustikku, iga aspekt eraldivõetuna on väärtuslik. Saada kõik kolm ühe komplektina - soovitan igal juhul sedalaadi tegevustega korraldajatel jätkata ning osalistel võimalusest kinni haarata” kommenteeris Mikheim.
Tartu ülikooli hargettevõtete programmi raames korraldatakse koos GATE-1 konsortsiumi liikmetega sarnaseid üritusi edaspidi regulaarselt, et anda võimalus rahvusvahelise tagasiside saamine rohkematele tiimidele. Tulevate ürituste täpne aeg on kooskõlastamisel.
GATE-1 konsortsium, mille algataja on Tartu Ülikool, moodustati kolm aastat tagasi ning tänaseks on sellega ühinenud kolmkümmend ettevõtlikku ülikooli üle Euroopa. Liidu eesmärgiks on laiendada teaduspõhist innovatsiooni Euroopas ning kiirendada ülikoolidest välja kasvanud spin-off ehk hargettevõtete arengut ning panustada laialdasemalt majanduse arengusse.
Tartu Ülikooli hargettevõtete programm alustas uues kuues 2020. aasta sügisel. Selle aasta 7. märtsil toimus juba neljas vastuvõtupaneel, kus esitlesid oma ideid 8 tiimi, kellest viis võeti programmi vastu. Ideede teadusliku uudsuse hindamiseks oleme paneeli kutsunud kõikide TÜ valdkondade esindajad. Lisaks investorkogukonna esindaja, kelleks sel korral oli Uni Tartu Ventures´i juht Mart Maasik, kes valideeris algfaasis olevate teaduspõhiste ideede võimalusi turul edukalt läbi lüüa.
Programmi kandideerijate hulgas oli projekte kõigist valdkondadest, kuid programmi sisenejad on loodus- ja täppisteaduste ning sotsiaalteaduste valdkonnast.
"Uued liitunud meeskonnad saavad järgmise perioodi jooksul võimaluse mentorite abiga luua oma ideele ärimudeli ja seda ka potentsiaalsete klientide ja investorite peal testida," kommenteeris uusi meeskondi ees ootavat teekonda hargettevõtete programmi projektijuht Triinu Lööve. "Koos uute tiimidega on meie programmis nüüd arendamisel 19 teadusmahukat äriprojekti," lisas Lööve.
Programmiga liitujate seas oli Kaido Kurrikoff - Kaido on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse biotehnoloogia kaasprofessor, kes on muu hulgas juhendanud arvukalt magistri- ja doktoritöid. Kaido liitus programmiga, et arendada platvormi tehnoloogia, mille kaudu saab erinevaid mRNA terapeutikume viia raviotstarbel patsiendi rakkudesse. Platvormitehnoloogia tähendab, et kliiniliste staadiumite arendustegevust viivad läbi ravimifirmad, kes omakorda litsentseerivad loodud tehnoloogiat.
Vastuvõetute hulgas oli ka Eric Roldan Roa. Tartu Ülikooli haridusteaduse instituudis nooremteadurina töötav Eric on pärit Mehhikost. Lisaks õpib ta sama instituudi doktorantuuris. Varasemalt on tema silmapaistev saavutus matemaatika ja muusika õpetamist kombineeriva haridusprogrammi väljatöötamine. Hargettevõte, mille loomisega Eric tegeleb on haridusettevõte, mis on spetsialiseerunud kogukonna juhitud segaõppe kogemustele põhikoolis 12-aastaste õpilaste ja õpetajate jaoks. Eelkõige keskendub see Ladina-Ameerika erakoolide turule, luues silla tarbijate ja tipptasemel haridusuuringute, uuenduslike meetodide, haridustehnoloogia, tavade, tööstuse vajaduste ja multikultuurilisuse vahel. Selleks tehakse koostööd teadlaste, haridusasutuste ja Eesti ettevõtetega, et luua õppimiskogemusi, mis ei ole erakooli ökoloogiasse tungivad, kuid toovad ainulaadset lisaväärtust õpetajate pidevasse professionaalsesse arengusse ja õpilaste elukestvasse õppesse.
Mikk Espenberg on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi keskkonnatehnoloogia ning Aberdeeni ülikooli bioloogiateaduse teadur. Väga tihedalt on ta seotud ka õppetööga, kuna õpetab TÜ-s erinevaid, peamiselt ökotehnoloogiaga seotud õppeaineid. Bioremediatsiooni bioelektrokeemilisi süsteeme peetakse uudseks, jätkusuutlikuks ja tõhusaks strateegiaks samaaegseks saastunud vee puhastamiseks ja energia tootmiseks. Põllumajanduslikult muldadelt lämmastiku jõudmine põhjavette ja vooluveekogudesse rikub vee kvaliteeti. Puhas joogivesi ja ohutu reoveekäitlus on üks peamisi probleeme kõigis ühiskondades kogu maailmas. Bioelektrokeemiliselt mikroobsete puhastusprotsesside võimendamise abil saab tõhusalt vee kvaliteeti parandada ja selle teaduspõhise protsessi elluviimise ja turu valideerimisega soovib Mikk ka hargettevõtete programmis jätkata.
John Yangyuoru Kupagme uurib oma doktoritöös Aafrika mullaseente elurikkust. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis omandatud teadmiste põhjal on ta rajanud ka oma arendatava ettevõtte. Programmis loodava projektiga soovib John parandada taimekasvatust ja metsade taastamist Aafrikas ja mujal. Selleks kavatseb ta kasutada kindlaid mükoriisa sümbionte toidutootmise suurendamiseks ja taimede tervise parandamiseks. Meetod aitab ennetada inimestele ja ökosüsteemile kahjustava mõjuga keemiliste väetiste liigset kasutamist.
Raha kaasamine on idufirmade loomisel üks olulisemaid tegevusi. See on ühtlasi oluline kui ka väljakutseid pakkuv, mille tõttu on tähtis omada õigeid teadmisi juba varakult. TÜ spin-off programmis osalejatel oli ainulaadne võimalus õppida tundma riskikapitali maailma ja mida on vaja meeskonnal või startupil, et olla valmis investeeringuks. Seminari viis läbi Heidi Kakko, kes on kogenud varajases staadiumis ettevõtetesse investeerimises ning idu- ja kasvuettevõtete arendamises, omades laialdasi kogemusi riskikapitali kõigis aspektides. Lisaks on ta Tartu Ülikooli nõukogu liige ja UniTartu Ventures’i nõukogu esinaine.
Meie spin-off programmis osalejad said seminaril palju teadmisi ja näpunäiteid investeeringute planeerimiseks ja nendeni jõudmiseks. Tõime välja 5 olulist punkti seminarilt:
Ära kaasa raha liiga vara
Väga ahvatlev võib olla varakult raha kaasata, et kasvuspurt saada, kuid see ei pruugi olla just parim idee. Esiteks, annad tõenäoliselt ära liiga palju omakapitali.
Teiseks, niipea, kui saad investori pardale, tekib kohustus oma otsused temaga heaks kiita ja kinnitada, mis võib mõnikord olla üsna keeruline. Seetõttu on parem jõuda üksinda võimalikult kaugele ja seejärel leida partner, kes aitab ettevõtte kasvu hoogustada.
Samuti kontrolli kindlasti potentsiaalsete rahastajate tausta. Investorid vaatavad sageli, kes on enne neid ettevõttesse investeerinud ning kui eelnev investor on kahtlase taustaga, võib see rikkuda sinu järgmise tehingu.
Sina valid investorit sama palju kui tema sind
Investeerimistehing on vastastikune ja te peate koos pika tee läbima. Lõppkokkuvõttes on teil mõlemal sama eesmärk – kasvatada ettevõtet ja teenida kasumit. Peaksid hindama ka investoreid – kas nemad vastavad sinu ootustele ja sobivad sinu ettevõttele?
Üldiselt on mõistlik eelistada investeerimispartnerid, kes mõistavad sinu konkreetset valdkonda ja on ettevõtte kasvuetapi või investeerimise vooru jaoks õigel tasemel. Investor ei ole ainult rahakott, kust ettevõte ressursse saab. Investor peaks olema sinu partner, kellega sul on vastastikune usaldus ja kelle poole saad alati pöörduda nõu küsimiseks.
Kujuta ette, et veedad selle inimesega palju aega koos – kas tunnete vastastikust sidet ja vastastikust austust? Kas tal on lihtne sinu meeskonna ja teiste (võimalike) investoritega läbi saada? Kui vastus ei ole "jah", võib ta teile hiljem maksta palju rohkem, kui ta teile tuua suudab. Vali hoolikalt!
Sinu meeskond loeb
Tihti öeldakse “dream team makes the dream work”. Tõsi, tugev asutaja ei jõua kaugele ilma suurepärase meeskonnata, eriti asutajate meeskonnata. Üks peamisi põhjuseid uute ettevõtete ebaõnnestumiseks on mitte toimiv kollektiiv. Oluline on omada õiget pädevust, kuid veelgi enam inimesi, kes väärtustavad üksteise vaatenurki ning austavad ja teavad üksteise ootusi.
Investorid panevad raha nii meeskonda kui ideesse. Nõrk meeskond ei õnnestu suurepärase ideega, samas kui tugev meeskond võib õnnestuda nõrgema ideega. Seega panusta palju aega ja energiat tiimiliikmete hindamisse ja valimisse. Valede inimeste palkamine võib osutuda märkimisväärseks kuluks ja hiljem mõjutada ka rahastamisvõimalusi.
Investorid otsivad põhjuseid, miks öelda "ei"
Investorid tahavad näha oma investeeringu tasuvust. Kui suudad näidata, et sinu ettevõte teenib neile raha tagasi, oled juba poolel teel tehinguni. See ei ole aga ainus kriteerium, mille põhjal otsustatakse: võib olla miljon põhjust, miks sinu ettevõte sobib investori jaoks suurepäraselt, kuid tehingu nurjumiseks on vaja ainult üks "ei". Ole valmis ausalt vastama väga detailsetele küsimusele ja veendu, et ilmneks murekohti. Investorid kipuvad sageli ütlema "ei", selle asemel, et võtta aega probleemi juureni jõudmiseks.
Räägi ka oma lugu: investoreid võib mõjutada suurepärane narratiiv selle kohta, miks sinu ettevõte sulle oluline on, kust sai idee alguse ja millised on teie tulevikuplaanid. Milliseid vajadusi ettevõte rahuldab, mis probleemi see lahendab, kuidas see maailma muudab ja mis teeb selle teistega võrreldes eriliseks - kui sa ei oska sellistele küsimustele õigesti vastata, on nende vastus tõenäoliselt "ei", nad ei investeeri sinu ettevõttesse.
Negatiivne tulemus ei tähenda alati halba
Ära karda ebaõnnestuda ja seda tunnistada. Proovisid midagi ja see ebaõnnestus – see pole tegelikult ebaõnnestumine, kui sellest õpid. Oletame, et ettevõte läks millegagi turule ja see ei toiminud, nüüd on teil väärtuslikud teadmised selle kohta, mis ei tööta, ja teadmine, et teil on võimalus teha tulevikus paremaid otsuseid. Kui kaotad, ära kaota õppetundi. Näita investorile, et töötasid sellest ebaõnnestumisest välja ja pöörasid selle enda heaks.
