Viivika Eljand-Kärp kaitseb doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes”

1. aprillil kell 10.15 kaitseb Viivika Eljand-Kärp meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes (Effective Interviewing Practices in News Interviews. Achieving Comprehensive Topic Coverage in Expert and Experience Interviews”).

Juhendajad: 
professor Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikool
kaasprofessor Anu Masso, Tallinna Tehnikaülikool

Oponendid:
professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Malmö Ülikool (Rootsi)
dotsent Indrek Treufeldt, Tallinna Ülikool (Eesti)

Kokkuvõte

Uudisintervjuud ümbritsevad meid kõikjal – hommikul raadio saatel tööle sõites ja õhtul teleri ees istudes. Kuigi uudisintervjuu on ajakirjanduse ühe silmapaistvaima žanrina saanud rohkelt ajakirjandusuurijate tähelepanu, on siiani keskendutud peamiselt selle ühele alatüübile – konfrontatsiooni sisaldavale vastutajaintervjuule, kus sageli näeme intervjueeritavatena poliitikuid ja vastutavaid ametnikke. Et täita tühimikku teist tüüpi uudisintervjuude analüüsimise väljal, uurisin doktoritöös, millised võimalused on ajakirjanikel monteerimata ja/või otse-eetri eksperdi- ja kogemusintervjuudes tõhusamaks küsitlemiseks, et saavutada intervjueerija, intervjueeritava ja auditooriumi jaoks ammendav teemakäsitlus. Tuginedes kvalitatiivuuringule (50 ringhäälingu eetris kõlanud uudis- ja vestlusintervjuu kvalitatiivne sisu- ja vestlusanalüüs, 13 ajakirjanike ja ekspertidega tehtud uurimisintervjuu sisuanalüüs ning 4 ajakirjanikuga tehtud kirjaliku uurimisintervjuu sisuanalüüs), kirjeldasin ajakirjanike küsitlemistehnikaid ja vastajate reaktsiooni neile ning pakkusin välja võimalused tõhusamaks küsitlemiseks.

Tulemustest ilmnes, et kuigi nii kogemus- kui ka eksperdiintervjuudes kannustab intervjueeritavaid suur koostöötahe, ei paku intervjuud sageli ammendavat teemakäsitlust. Põhjuseks on vestluse hüppamine ühelt teemalt teisele, aga ka probleemid küsimuste mahuga, segadus intervjuus osalejate rollidega ja puudujäägid aktiivse kuulamise tehnikate rakendamisel. Nende, aga ka mitme teise kitsaskoha vältimiseks ja oskuslikumaks intervjueerimiseks on oluline teadvustada, millistest komponentidest tõhus interaktsioon ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel koosneb. Seejärel on ajakirjanikel võimalik oma intervjueerimistavasid täpsemalt analüüsida ja parandada. Oskuslik intervjueerimine pole kaasasündinud oskus, see vajab järjepidevat teadlikku treeningut.

main building with flags

Tasuta RKT koolitused

Mees jooksulindil

Madala intensiivsusega treeningu mõju jääb raskesti ennustatavaks

diplomid

Natàlia Pujol Gualdo kaitseb doktoritööd „Naiste reproduktiivtervisega seotud tunnuste geneetiliste seoste tõlgendamine“