30.06.2026
sisseastumine tehisaru õppimine üliõpilane

Hilde Kreet Lepasepp ühendab semiootika ja IT

Naeratav neiu lillekimbuga TÜ peahoone rõdul lõpuaktuse päeval.
Autor: Anu Lepasepp-Mugu

Tallinnast pärit Hilde Kreet Lepasepp teadis juba varakult, et soovib õppida just Tartu Ülikoolis. Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetanud neiu valis erialaks semiootika, mis on talle pakkunud võimalust ühendada humanitaarteadused IT-valdkonnaga.

„Siin õppisid mu vanemad, siin olen ma sündinud ja seda linna olen terve elu vähemalt korra aastas külastanud. Olen oma vanemate pealt näinud, kui positiivselt on Tartu üliõpilaselu neid mõjutanud ning kuidas siit kaasa saadud sõbrad ja kogemused saadavad neid siiani. Teadsin kindlalt, et Tartu Ülikoolist saan kvaliteetse hariduse, seetõttu tunduski siia õppima tulek mulle ainuõige,“ selgitab Hilde.

Semiootika aitas ühendada eri huvid

Erialavalik oli Hilde jaoks veidi keerulisem, sest teda tõmbasid ühtaegu nii reaal- kui ka humanitaarteadused. Tal oli suur kunstihuvi, kuid samal ajal köitsid teda ka Tartu Ülikooli informaatika ja matemaatika õppekava.

„Mu ema rääkis mu dilemmast sugulasele, kes pakkus välja, et mulle võiks sobida semiootika. Uurisin selle kohta, käisin avatud uste päeval proovitunnis ja võtsingi sihiks seda õppima minna. Selle eriala puhul köitis mind lähenemine maailmale, selle erilisus ja eriti see, kui paljude valdkondadega on võimalik seda siduda,“ räägib Hilde.

Kolme aasta jooksul on Hilde õppinud palju uut. Muu hulgas avastas ta, et semiootikat saab hästi põnevalt siduda ka kõrvalerialaga informaatikas. Näiteks bakalaureusetöös uuris ta veebibrauseri kasutamise sarnasusi ja erinevusi inimese ja tehisaruagendi puhul. „Semiootika on väga teoreetiline, informaatika õppimine tasakaalustab seda, kuna on praktilisem ja võimaldab midagi päriselt oma kätega valmis teha. Olen saanud rakendada õpitud teooriaid ka oma lemmikfilmide või Taylor Swifti muusikavideote analüüsimiseks. Lisaks sain praktikal aidata parandada semiootika osakonna kommunikatsiooni,“ kirjeldab Hilde.

Kogukonnatunne ja ühised ettevõtmised

Kõige enam on Hildele õpingute jooksul meeldinud ained, mis seovad eri nurkade alt semiootika, informaatika ja digikultuuri. Põnevad on olnud ka üritused ja ettevõtmised, mis on võimaldanud instituudi elus kaasa lüüa. Olulised on näiteks Eesti Semiootika Seltsi ja teise kursuse bakalaureusetudengite korraldatud semiootika sügiskoolid, kus ühe nädalavahetuse jooksul toimuvad loengud ja arutelud kindlal teemal. Hilde on osalenud sügiskoolides „Õrn ja õudne: armastus ja hirm“ ning „Utoopia, düstoopia“, mis pakkusid mõlemad huvitavaid ja omanäolisi sissevaateid erialasse. „Kuna meie instituut ei ole väga suur, annavad need üritused hea võimaluse tutvuda teiste üliõpilastega, õppida õppejõude lähemalt tundma, kujundada semiootikute kogukonda ja pidada erialaseid vestlusi,“ leiab Hilde.

Üks tema õpingute lõbusamaid päevi oli viimasel kursusel kirjutamislaagris. Hilde sai seal koos kursusekaaslastega bakalaureusetööd kirjutada ja ühiselt aega veeta. Üksteise meele lahutamiseks tehti oma teemadest ettekandeid, oldi produktiivsed, aga lobiseti ka niisama.

Tudeng hoiab köidetud lõputööd ja teeb akna juures selfie't, taustal hoone.
Hilde Kreet Lepasepp köidetud lõputööga. Autor: Hilde Kreet Lepasepp

Semiootika osutus arvatust sügavamaks

Hildet üllatas, kui lai eriala semiootika tegelikult on. Juba enne sisseastumist teadis ta, et semiootikas on kolm peamist haru: kultuuri-, sotsio- ja biosemiootika. „Semiootikat õppides tutvusin aga ka kitsamate harudega, nagu zoo-, muusika-, filmi-, öko-, tõlke- ja digisemiootika. Neid käsitlevates ainetes nägin, kui eriilmelistesse teemadesse ja kui süvitsi on võimalik selle eriala kaudu sukelduda.“

Kuigi õpingud on olnud põnevad, on Hilde seisnud silmitsi ka katsumustega. Suurimat peavalu on talle valmistanud see, et ülikoolis võivad eri kursuste formaadid väga palju erineda. „Mõnes aines oodatakse kodutöid kord nädalas, mõnes üle nädala, mõnes päev enne järgmist tundi, mõnes nädala lõpuks ja mõnes tuleb esitada hoopis suurem töö kursuse lõpus. Nende nõuete erinevus ei soosi kindla rutiini tekkimist. Küll aga on see mulle õpetanud planeerimist ja olen saanud palju paremaks oma asjadel silma peal hoidmises,“ räägib Hilde.

Tulevik semiootika ja IT piiril

Äsja bakalaureusekraadi saanud Hilde mõistis õpingute käigus üha enam, et soovib tulevikus tegutseda IT-valdkonnas, ühendades selle semiootikaga. Ta kavatseb õppida semiootikat edasi magistriõppes. „Magistrantuuris peab üliõpilane hakkama ise üha enam oma akadeemilist nišši kujundama. Bakalaureuseõpe andis mulle teoreetilised alustalad, mille sain kinnistada lõputööga. Selle tulemusel on mul magistriõpingute eel juba selgem ettekujutus oma sihist, mille poole liikuda.“

Hilde Kreet Lepasepp õpib Tartu Ülikoolis semiootikat kõrvalerialaga informaatikas. Bakalaureusetöös uuris ta veebibrauseri kasutamise sarnasusi ja erinevusi inimese ja tehisaruagendi puhul. Õpinguid kavatseb ta jätkata magistriõppes.

https://ut.ee/et/oppekavad