Semiootika ja kultuuriteooria
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõpe annab sulle tugeva humanitaarse alushariduse. Sa omandad analüüsioskused ning teadmised kommunikatsioonist ja tähendusloomest kultuuris, ühiskonnas ja eluslooduses. Seoste nägemise ja analüüsimise oskust, kriitikameelt ja kohanemisvõimet saad edaspidi rakendada oma valitud eluvaldkonnas.
„Semiootika on andunud mulle teadmised, oskused ja vahendid, millega süüvida erinevate tekstide, keelte, mõtete ja omailmade sügavusse. Tänu sellisele märkamis- ja taipamisvahendite arsenalile võin proovisaalis julgelt laveerida eri teadmuspuude ning mõttehekkide vahel, kartmata kuhugi kinni jääda. Seega kui semiootika sind ei päästa, ei päästa sind miski!“
Õpingute keskmes on suhtlus- ja tähendusprotsesside mõistmine, semiootilise analüüsi oskused ning nende rakendamine. Sellest, kuidas tähendusloome ja kommunikatsiooni tundmist ära kasutada, annab aimu tutvumine tegevsemiootikutega, kultuurikriitika kirjutamine-avaldamine ning praktika kultuuriasutuses, kommunikatsiooniüksustes või arendusprojektides.
Sind ootavad humanitaarvaldkonna ühised alusained ja erialaained väikestes rühmades. Õpe seisneb süvitsi mõtestamises ja arutlemises ning iseseisvate uurimuste ja analüüside tegemises.
Meil saad sa kujundada oma õpingud ja tulevikuvõimalused ise. Peale õpirände aitab sul oma suunda seada see, kui valid semiootika ja kultuuriteooria peaeriala juurde kõrvaleriala. Meie üliõpilaste seas on populaarsed kõrvalerialad näiteks kunstiajalugu, kirjandus ja kultuuriteadused, digihumanitaaria, bioloogia ja elustiku kaitse ning ajakirjandus ja kommunikatsioon.
Maailma avardavaid võimalusi pakuvad veel külalislektorite kursused ja praktika.
Juhendaja toel valid sa ka oma uurimistöö teema (vt kaitstud töid). Teine võimalus lõpetada on näidata oma teadmisi ja rakendusoskusi lõpueksamil.
Tartu Ülikool on rikkalikumaid semiootikaõppe keskusi maailmas. Meie vilistlaste hulgas on kunstnikke, kirjanikke, näitlejaid, kriitikuid, sportlasi, muusikuid, ettevõtjaid ja paljude teiste alade esindajaid.
Õpinguid saadab aktiivne kultuuri- ja teadusmelu: semiootikaüliõpilased kohtuvad menukatel Semisalongi õhtutel, suveseminaridel ja sügiskoolides ning korraldavad ise kultuuriüritusi. Oma uurimusi ja sissevaateid üliõpilasellu saad avaldada Hortus Semioticuses.
Kõik see toimub Tartu kesklinnas kõrvuti teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduste üliõpilastega ning semiootika välismagistrantidega kogu maailmast.
Tööandjad hindavad semiootikute avarat, loomingulist mõtlemist. Loovates-analüütilistes ametites on vajalikud õpinguist saadud analüüsioskused ning kriitiline mõtlemine. Nende sidumisel oma huvide ja kõrvalerialaga avaldubki semiootiku erilisus.
Meie lõpetajad kujundavad Eesti kultuuriruumi näiteks lavastajate ja kirjanike, tõlkijate ja toimetajatena. Nad korraldavad ühiskonna ja organisatsioonide toimimist ja suhtlust juhtide, kommunikatsioonispetsialistide ja analüütikutena. Samuti hoiavad nad kultuurikriitikute ja -ajakirjanike ning aktivistidena üleval Eesti kultuuri ja ühiskonna kriitilist eneseteadvust.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse toimub 3. juulil 2023 aadressil Jakobi 2-306, Tartu, ja 4. juulil 2023 veebis (kell 10–16). Täpne intervjuu toimumise aeg ja ruum selguvad avalduse esitamisel SAIS-is.
Erialakatse on vestlus, mida saab sooritada eesti, inglise või vene keeles.
Erialakatseks valmistudes tuleb sisseastujal valida välja ja töötada läbi üks peatükk ühest järgnevast nimekirjas toodud teosest:
- Roland Barthes "Mütoloogiad" (2004, Varrak, tõlk Mirjam Lepikult ja Ott Ojamaa).
- Clifford Geertz "Omakandi tarkus: esseid tõlgendavast antropoloogiast" (2003, Varrak, tõlk Triinu Pakk-Allmann).
- Juri Lotman "Kultuur ja plahvatus" (2001, Varrak, tõlk Piret Lotman).
Hindamine
Erialakatse toimub vestlusena valitud teksti põhjal. Vestlusel hinnatakse:
- motiveeritust õppimiseks;
- tekstist arusaamise ja teksti alusel argumenteerimise ning analüütiliste ja loovate seoste loomise oskust;
- eesti keeles suulise väljendumise oskust.
Erialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis. Positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 50% ulatuses
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Semiootika ja kultuuriteooria õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:
- Inimesed ja märgid: sissejuhatus semiootikasse (P2TP.TK.082) 2 EAP
Semiootikast ja õppimisest Tartu Ülikooli blogis ja vilistlasveebis
Semiootikute loodud kultuurilise digihariduse platvorm „Haridus ekraanil“
Semiootika ja kultuuriteooria eriala tutvustav video
