4. veebruaril Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud Rektorite Nõukogu kõrghariduse ümarlaual kerkisid peamisteks teemadeks kõrghariduse roll Eesti ühiskonna arengus, aga ka selle kvaliteet ja ligipääsetavus. Ülikoolide rektorid, üliõpilased, teadlased ja poliitikud ning president Alar Karis tõdesid, et peame kõrghariduses rõhuma kvaliteedile ja ühiskonna mitmekesistele vajadustele. Ümarlaud on järelvaadatav Youtube'is.
Päeva avanud Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land rõhutas, et kõrghariduse tuleviku küsimused ei ole seotud üksnes ühe kitsa valdkonnaga, vaid laiemalt Eesti majanduse arengu ja ühiskonna jätkusuutlikkusega. „See on meie ellujäämisstrateegia – kui tahame, et Eesti suudaks tulevikus ühiskondlikele ootustele vastata, tuleb kõrgharidusse panustada,“ sõnas ta.
Erakondade kõrgharidusvaateid analüüsinud üliõpilased märkisid oma ettekandes, et poliitikud keskenduvad kõrghariduse teemades suuresti loosungitele, mille kõrval puuduvad selged ja arusaadavad lahendused. „Meil on tarvis rohkem sisulist ja konkreetset kõrgharidusdebatti iga erakonna sees. Kui tahame ühiskonnana jõuda selge kõrgharidusstrateegiani, peab ka erakondadel endil olema sisuline ja läbimõeldud seisukoht – täna see pigem puudub,“ sõnas Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks.
Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho rõhutas, et tudengite jaoks on kolm kõige olulisemat teemat rahastus, ligipääsetavus ja kvaliteet. „Oleme seda meelt, et kõigile soovijatele peab olema tagatud tasuta eestikeelne haridus, arvestades, et meie üliõpilaste sotsiaal-majanduslik taust on väga varieeruv. Tasuta eestikeelne haridus vajab aga lisaraha või tuleb teha ümberkorraldusi kõrgharidusmaastikul,“ ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho.
Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep tõdes oma ettekandes, et ülikoolide roll pole pelgalt eliidi kasvatamine, vaid kogu elanikkonna haridustaseme tõstmine. „Eesti kõrgharidus on arenenud, kuid rahastuses pole võimalik kokkuleppele jõuda enne, kui teame, kuhu soovime oma süsteemiga liikuda,“ märkis Kanep.
Päeva teises pooles toimunud esimese vestlusringi avas president Alar Karis, kelle hinnangul peab Eesti kõrghariduse eesmärgid ühiskonnas täpsemalt määratlema. Emeriitprofessor Marju Lauristin märkis, et vähemalt 60–70% elanikkonnast peaks omandama vähemalt magistrikraadi, et tagada ühiskonna areng. Samas ei lähe pool bakalaureuseastme lõpetajatest magistriõppesse.
Sarnaselt Lauristinile tõdes ka akadeemik Mart Saarma, et Eesti peab hariduspoliitikas olema senisest ambitsioonikam. „Kui tahame välisele survele vastu seista, vajame senisest suuremat haridusreformi – tiigrihüppe asemel tuleb teha lõvihüpe,“ sõnas ta.
Rektorite Nõukogu hinnangul tuleb jätkata aruteludega ning liikuda sisuliste lahenduste poole, et tagada Eesti kõrghariduse konkurentsivõime, kvaliteet ja kättesaadavus ka tulevikus.