Pikemat eluiga lubavad tervisetehnoloogiad lahendavad sageli teisejärgulisi probleeme

Aktiivsusmonitorid ja eraettevõtete pakutavad vereanalüüsid loovad pikemast elust unistavale inimesele võltsturvatunde. Senisest enam tuleks tähelepanu pöörata tervislikule toidule ja sõeluuringutes osalemisele. Uute tervisetehnoloogiate arendamisest huvitatud ettevõtjad peaksid aga rõhuma tõenduspõhisuse tagamisele, rääkis Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann jaanuaris Startup Dayl peetud ettekandes. Loe Geeniuse terviseportaalis ilmunud artiklit.

Mullu avaldati meditsiiniajakirjas The Lancet uuring, mis käsitleb iga maailma riigi kohta suurimaid riskitegureid, mis inimeste eluiga lühendavad. Euroopa Liidus troonivad esikolmikus kõrge vererõhk, tubakas ja toitumisega seotud riskid. Vähene füüsiline aktiivsus on alles 13. kohal.

Image

„Vale toitumine on kümme korda suurem tapja kui vähene liikumine,“ tõi Tillmann näite. Kõiksugu tervisemonitoride puhul võib kanda täiesti kasutuid vidinaid ja ikka rääkida, et need aitavad, sest nende varased kasutuselevõtjad on enamasti niigi keskmisest tervislikumate eluviisidega. Seepärast on saadud tulemused tublisti erinevad n-ö keskmisest inimesest ja võrdlusandmed ei peegelda tegelikkust. Tervisevaldkonnas innovatsiooni nõudvatest olulistest küsimustest üks on Tillmanni sõnul see, kuidas jõuda inimesteni, kes on liiga hõivatud päevaprobleemidega, ja panna neid tervist toetavaid tehnoloogiaid tarbima.

Haiguste ennetustöö

Tervishoiu tuleviku vaatest seisneb kõige suurem võit haiguste ennetamises, mistõttu oleks tervishoiutehnoloogiate arendamisel tähtis panustada just sinna. Samas on ennetustegevus meditsiinis Tillmanni sõnul üks keerulisemaid valdkondi. Seda eriti siis, kui inimene tunneb end tervelt ja tal ei esine ühtegi haigustunnust. „Kui keegi murrab jala, on ta pikema jututa valmis tegema kõiki protseduure, et see jälle terveks saaks. Samas, kui inimene ei tunne ühtki sümptomit, ilmub vähi sõeluuringule kohale üksnes pool kutsututest ning kõrge vererõhu ja kolesterooli tasemega inimestest võtab vajalikke ravimeid vaid 10–20%. See on üks keerulisemaid juurprobleeme, mida rahvatervises ja ennetavas meditsiinis lahendada püütakse,“ tõdes Tillmann.

Teadlane kiitis ettevõtteid ja organisatsioone, kes arendavad teenuseid näiteks emakakaela vähi sõeluuringuteks vajalike proovide koduseks kogumiseks. Eestis on selle võimaluse laiema kasutamise eestvedajateks olnud Eesti Naistearstide Selts, Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa. „See on fantastiline näide innovatsioonist, mis ei nõua uhkeid vereanalüüse või elektroonikavidinaid, kuid tõstab reaalselt sõeluuringutes osalemismäära ja päästab elusid,“ sõnas Tillmann.

Näiteks on emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks loodud kodutest suurendanud Eesti naiste uuringus osalemist ligi 10% võrra. Seejuures näitavad andmed, et kodutesti valinute osakaal on suurim maakondades, kus sõeluuringuga kaetus on madalaim.

Haigust ennustav tegur ei pruugi mõjutada ennetust

Image

Teine haiguste ennetamisega seotud keeruline teema on Tillmanni sõnul põhjuslikkuse kindlaks tegemine. „Kui kaks tegurit on statistiliselt omavahel seotud, ei tohi pimesi uskuda, et üks põhjustab teist. Vastasel juhul on tagajärjeks halb teadus, mis on kasutu, kallutatud, eksitav või suisa vale. Mitmed näitajad, mida on lihtne mõõta ja muuta, võivad olla küll haiguse ennustajad, aga neil ei pruugi olla mingit mõju haiguse ennetamisel,“ tõdes ta. Näiteks reklaamivad mõned ettevõtted, et igaüks võib osta ilma arsti visiidita eesnäärmevähi vereteste, geeniteste või väsimuse põhjusi selgitavaid vereanalüüse. Reeglina on selline tegevus Tillmanni hinnangul patsiendi aja ja raha raiskamine.

Seetõttu on ühelt poolt oluline uurida, kas uute tervisetehnoloogiate taga on uuringutel põhinev tõendusmaterjal ja mitte rahulduda pelgalt tootja kodulehel esitatud üksikute entusiastlike kasutajate tagasisidega. Teisalt tuleks aga investeerida kliinilistesse uuringutesse, eriti juhuslikustatud kontrolluuringutesse (ingl randomised controlled trial). „Sel moel saadud tulemused veenavad tervisekassasid, kes otsustavad, millised teenused saavad kõigile elanikele kättesaadavaks. Tarbijana saame olla kindlad, et teenus on kvaliteetne, ja teenust pakkuval ettevõttel jätkub turgu aastakümneteks,“ rääkis Tillmann.

Eestis sündinud tõenduspõhised lahendused

Tillmanni sõnul on Eestis mitu head näidet tervisetehnoloogia arendajatest, kes panevad arendustöös suurt rõhku just kliinilistele uuringutele ja tõenduspõhisuse tagamisele. Ühe näitena saab tuua Tartu ettevõte Better Medicine OÜ, mis on esimest korda maailmas toonud turule CE-tähisega tehisaru tarkvara, mis aitab neerus vähki diagnoosida. See õnnestus tänu hästi planeeritud ja teostatud kliiniliste uuringutele, mida kavandasid tipptasemel Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ja Tartu Ülikooli teadlased.

Sarnast teed on varem edukalt käinud Dermtest OÜ, mille digitaalne tööriist hõlbustab nii melanoomide avastamist kui ka muude nahaprobleemide ravi. Arendustööks vajalikud kliinilised uuringud avaldati 2023. aastal koostöös Eesti arstide ja teadlastega. Tänu sellele on teenus kättesaadav üle Eesti ja ettevõte on laienenud ka Saksa turule.

Samuti tasub kiita digitaalse peavalukliiniku ja mobiilirakenduse loonud Migrevention OÜ-d, mille teenus põhineb kliinilisel uuringul ja kaasasutajate seas on Eesti tuntuim peavaludele spetsialiseerunud neuroloog, vanemarst-õppejõud Mark Braschinsky.

Hoiatav õppetund tervisetehnoloogia idumaailmast

2022. aastal raputas tervisetehnoloogiaga tegelevate iduettevõtete maastikku uudis maailma noorima miljardäri Elizabeth Holmesi pettuses süüdi mõistmisest. Holmes asutas 2003. aastal idufirma Theranos, mis lubas imepisikesest vereproovist diagnoosida 200 erinevat haigust. Veenva jutuga kaasas ta pea miljard dollarit, mis lendasid skeemi paljastamisel kõik vastu taevast.

Kuidas on võimalik, et seda läbi ei nähtud? Siin on mõned õppetunnid. Nii meditsiin kui ka biokeemia on Tillmanni sõnul valdkonnad, mis vajavad uuendusliku läbimurde saavutamiseks sageli aastakümneid teadustööd. Seepärast on enne investeeringut oluline kindlaks teha, kas meeskonnas on teadlasi, kes on end valdkonnas tõestanud, ja kas lubaduste kinnitamiseks on avaldatud uuringutulemusi kvaliteetsetes eelretsenseeritavates ajakirjades. Theranosel puudusid nii eksperdid kui ka usaldusväärsed publikatsioonid oma väidete tõestamiseks.

Kuigi turul on suurel hulgal tooteid ja rakendusi, mis lubavad haiguste ennetamist ja pikemat eluiga, on nende teemadega tulemuslikult tegelemine Tillmanni sõnul üks keerulisemaid ülesandeid, mida ei saa ükski ettevõtja lahendada ilma kogenud ja haritud meditsiinieksperte meeskonda kaasamata.