Tartu Ülikooli aasta teadustegu on kliimauuringute keskuse avastus inimtekkelise õhusaaste kohta

Tartu Ülikooli 2024. aasta teadustegu on füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlaste erakordne avastus – kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli juhitud rahvusvahelisest uuringust selgus, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka. Teadustöö aitab paremini mõista saasteosakeste mõju pilvedele, mis on kõige ebaselgem komponent inimtegevuse kliimamõjus.

„Ajal, kui oleme just seljatanud maailma mõõtmisajaloo kuumima aasta ja taas kõige soojema jaanuari, on iga uus infokild inimtegevuse kliimamõju kohta kuldaväärt. See on suur tunnustus kogu ülikoolile, et meie kliimateadlaste juhtimisel tehakse sellist maailmatasemel teadustööd,“ kiitis aasta teadustegu akadeemiline sekretär Tõnis Karki hindamiskomisjoni nimel.

Globaalne soojenemine on justkui köievedu inimtegevuse kahe vastandliku tagajärje vahel: inimtekkelised kasvuhoonegaasid soojendavad ja õhusaasteosakesed jahutavad Maa kliimat. Üleilmse soojenemise puhul on väga palju räägitud kasvuhoonegaasidest, mille mõju suhtes on teadlased ühel nõul: alates 20. sajandi teisest poolest on vähemalt 90% soojenemisest tingitud inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest. Velle Toll nentis, et seejuures on õhusaasteosakeste jahutava kliimamõju ulatus endiselt ebaselge, kuigi on teada, et see osaliselt kompenseerib soojenemist.

Kliimauuringute keskuse töörühm uuribki, milline on inimtekkeliste õhusaasteosakeste mõju pilvedele ja kuivõrd vähendab see inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud üleilmset soojenemist. Füüsikud avastasid, et saasteosakesed käituvad atmosfääris jäätekke tuumadena, põhjustades pilvede lumestumist, vähendades seeläbi pilvede hulka ning mõjutades päikese- ja soojuskiirguse voogusid. Kui pilvi on vähem, neeldub nähtuse tagajärjel aluspinnal rohkem päikeseenergiat.

Toll selgitas, et tema juhitava töörühma avastus rõhutab edaspidise uurimistöö vajadust. „Kui jäätuumadena käituvate saasteosakeste mõju peaks avalduma ka mujal kui tehaste vahetus läheduses, võib nähtus mõjutada peale tööstuspiirkondade ka kogu Maa kliimat,“ ütles kaasprofessor.

Uued teadmised aitavad koostada usaldusväärsemaid kliimaprognoose ja kujundada teaduspõhist kliimapoliitikat

„Varasemast teame, et saasteosakesed muudavad pilvi heledamaks, mis omakorda jahutab kliimat. Kui suudaksime täpsemalt kindlaks teha õhusaasteosakeste jahutava kliimamõju tugevuse, oleksime võimelised koostama veelgi täpsemaid ja usaldusväärsemaid kliimaprognoose,“ selgitas Toll.

„Meie uurimistöö laiem eesmärk on uurida, kas õhusaasteosakeste jahutav mõju on seni arvatust tugevam ja kas ees ootavad kliimamuutused on kiiremad, kui praeguse kliimapoliitika aluseks võetud prognoosid näitavad,“ sõnas Toll. Kui mainitud mõju on suur, tähendaks see ka seda, et senise üleilmse soojenemise on esile kutsunud arvatust väiksem inimmõju ja Maa kliima on inimmõju suhtes väga tundlik.

Aasta teadusteo auhinna pälvisid töörühma juht, kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll, kliimafüüsika teadurid Hannes Keernik ja Heido Trofimov, kliimafüüsika spetsialist Jorma Rahu, kliimateaduste professor Piia Post ning insener Tanel Voormansik.

Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga tunnustatakse akadeemilist töötajat või töörühma, kes on eelnenud aastal paistnud silma erakordse alus- või rakendusteadusliku saavutusega. Seekordne teadustegu valiti välja viie kandidaadi seast.

2024. aasta alguses loodi füüsika instituudis varasema atmosfäärifüüsika labori asemele kliimauuringute keskus, mille teadustöö fookus on inimtegevuse kliimamõju tugevuse uurimine. Samuti koostakse keskuses kliimaprognoose ja edendatakse kliimateadlikkuse suurendamist hariduses.