Kliimaseaduse koostamine on seejuures väärt pingutus, mis edastab nii riigiasutustele kui ka ühiskonnale sõnumi, et neid teemasid võetakse üha tõsisemalt, leiti kestliku arengu keskuse aruteluringis.
Tartu Ülikooli etnoloogia teaduri Terje Toomistu sõnul on selle põlvkonna jaoks uus normaalsus, et mõneks ajaks minnaksegi välismaale õppima või tööle.
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ning võrdõigusvolinik tähistasid 6.–12. maini üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis kandis pealkirja „Mitmekesised Eesti ülikoolid“.
18. mail said tudengilinnas üle viie aasta taas kokku tuhanded Tartu Ülikooli vilistlased. Vilistlaste kokkutulekul „Tagasi ülikooli“ toimusid loengud ja ekskursioonid üle linna asuvates instituutides, ühislaulmine ja tervituskõned peahoone ees, rongkäik ning suur pidu spordihoones.
16. mail toimub Tallinnas Eesti doktorikooli karjäärikonverents, kus räägitakse doktoriõppe väärtusest ning doktorantide erialastest väljavaadetest. Oodatud on kõik Eesti doktorandid ja doktoriõppest huvitatud.
Pedagoogiamet ei olnud kogu kooliaja Tallinna Kunstigümnaasiumis käinud Brigitta esimene valik. Algul kultuuri- ja suhtekorraldusest huvitunud tüdrukut tabas õpetajaks õppimise tuhin gümnaasiumi lõpus. Brigitta kandideeris ka Tallinna Ülikooli, kuid valis Tartu, kuna siin sai ta ühendada oma kaks suurt huvi: õppida õpetajaks ning valida kõrvalerialaks eesti keele ja kirjanduse.
29. mail kaitses Ave Ansper-Toomsalu keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Sünergia loomine kaugseire andmete abil täiustamaks optiliselt keeruliste vete seiret“.
Eesti Teaduste Akadeemia juhatus valis eesti keele ja selle õpetamise uurija-professoriks Birute Klaas-Langi ning tehisintellekti uurija-professoriks Meelis Kulli.
Kaks geeni mõjutavad üheskoos enam kui neljandiku praegu müügil olevate ravimite lagundamise kiirust. Inimeste geneetiliste eripäradega arvestamisest tõuseks kasu ka argimeditsiinis.