Autor: Andero Kalju

Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu

Magistriõpe

1. veebruar

Algab avalduste vastuvõtt

1. juuli

Lõpeb avalduste vastuvõtt

18. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

1. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
magistriõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
2 aastat , 120 EAP
Õppetöö vorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
20
Õppetasu
tasuta

Õppekavas „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ on arvestatud täiskasvanud õppija vajadusi. Sa omandad laiapõhjalised sotsiaalteaduslikud teadmised kogukonna mõtestamiseks ja praktilised oskused nende teadmiste rakendamiseks. Õpingud lõpetanu oskab juhtida heaolu toetavaid muutusi, et vähendada Eesti inimeste ebavõrdsust.

Demokraatia allakäigu ja tehnoloogia ülekülluse ajastul on eriti oluline soodustada inimeste kokkusaamisi ja suhteid, tähenduslikku koos tegutsemist ja kuuluvust kogukonda. Mis on teaduspõhine vaade kogukonnale ning mida on vaja, et kogukonnad saaksid kerkida ja oleksid tugevad? Seda ma Tartu Ülikoolis õppisingi. Lisaks teadmistele sain tugeva kuulumistunde (KASH-klubi) ning võimaluse olla koos mõttekaaslastega Eesti kogukondade arendamise eestkõnelejad ja praktikud.

Kairi Tilga, vilistlane, SA Eesti Koostöö Kogu juhataja

See õppekava on mulle andnud vundamendi, kuidas toetada eetiliselt ja teadmispõhiselt, ent praktiliselt eri kogukondi nii, et nad suudavad oma tugevatele külgedele tuginedes iseendale heaolu luua. Konsultandina viin sedasama teadmist ettevõtete ja organisatsioonideni, kellel on järjest pakilisem soov ja vajadus anda kaasamise ja koostöö kaudu panus kogukondade käekäiku.

Hanna Mari Villsaar, vilistlane, kogukonna arendaja, avalike ja - kogukonnasuhete nõustaja Skia Consulti nõustamisagentuuris

"Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava on aidanud mul palju paremini mõista, kuidas saame mõtestada kogukonda ja kuidas kaasata inimesi ning mis mõjutab meid kogukondlikus tegevuses."

 
Eha Paas, vilistlane, kogukonna teema koolitaja ja nõustaja, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu liige, Põhja-Eesti kohaliku toiduvõrgustiku projektijuht

Meil on sessioonõpe: õppekohtumised toimuvad kaks korda kuus, tavaliselt neljapäevast laupäevani. Tänu sellele saad end täiendada töö ja muude kohustuste kõrvalt. Iseseisvaks õppimiseks tuleb sul leida aega ka õppesessioonide vahel. Lisaks tasub kaaluda vahetussemestriks välismaale õppima minekut.

Kas sa oled mõelnud, kas anda abivajajale kala või õng? Mida teha siis, kui õnge valik on piiratud ja raha uue õnge ostmiseks samuti? Mõnikord saab kala püüda ka ilma õngeta ja ressursid kala püüdmiseks on inimestel tegelikult olemas.

Kui oled seda meelt, et võimalusi võib olla oodatust rohkem ja sageli on need silmale nähtamatud, ning oled valmis otsima lahendusi harjumuspärasest erineval viisil, siis on kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava sinu jaoks.

Sa saad tuleviku tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused ning oskad arvestada selliste üleilmsete suundumustega nagu kiiresti muutuv ühiskond, rahvastiku vananemine ja tööturu üleilmastumine. Õpid kestlike lahenduste abil looma ja arendama kogukondi ning suudad ellu kutsuda ja eest vedada kogukondlikke muutusi.

Meie magistrantide ja vilistlaste kogukonnas saad kogukonna arendamiseks praktilise kogemuse ning oskused, mis toetavad su heaolu ja mida saad hiljem töös rakendada. Õppejõud on meie üliõpilaste partnerid, kes loovad õpingute ajal toetava keskkonna.

Õppes tugineme nüüdisaegsele õpikäsitusele ja lähtume probleemõppe põhimõtetest. Õpe on praktikaga tihedalt seotud: teeme kogukondade arendamisel ning sotsiaalsetele probleemidele uuenduslike lahenduste leidmisel koostööd tööandjate ja vilistlastega.

Image
tudengid

Õppekava versioon:

See on õppekava viimati kinnitatud ülesehitus. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsamatest muudatustest antakse eelnevalt teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on õppimiseks suurepärane koht. Meie hubane ja pika ajalooga õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Peale loenguruumide on siin üliõpilastoad ja hästi varustatud erialaraamatukogu.

Üliõpilasi abistavad õppeküsimustes kogenud õppekorralduse spetsialistid. Meie õppejõud on tegevteadlased ning õppetöösse kaasame ka erialapraktikuid ja vilistlasi.

Kord semestris kohtuvad kogukonna hommikukohvil eri kursuste üliõpilased ja õppejõud, et käsitleda teemasid, mis vajavad parasjagu ühiselt arutamist. Sealt on alguse saanud hulk ideid õppetöö ümberkorraldamiseks ja mitmesugusteks ettevõtmisteks. Lisaks annab see sulle võimaluse kohtuda sarnaste huvidega üliõpilastega, kellega sa õppetöös regulaarselt kokku ei puutu.

Õppekava läbijatel on lühikese ajaga tekkinud palju traditsiooniks kujunenud koosolemise võimalusi. Sellised on näiteks sügisene festival uute üliõpilaste tervitamiseks, väljasõidud kogukonna arendamiseks, talveseminar huvitavatel teemadel arutlemiseks ning kevadine lõpetajate teele saatmine. Instituut toetab üliõpilasi ürituste korraldamisel.

Toimuvad ka õppekavaülesed ühisüritused, näiteks Kevadgrill. Samuti on sul võimalus osaleda üliõpilasorganisatsioonide tegevuses ning saada muul viisil osa Tartu elavast kultuuri- ja üliõpilaselust.

Image
keskkond

Sul on võimalus omandada ülekantavad oskused, et arendada kogukondi kestlikult, arvestades nii kogukonnaliikmete ja keskkonna ressursside kui ka ühiskondlike ja üleilmsete suundumustega. Koos kogukonnaliikmetega saad kavandada ja viia ellu ettevõtmisi, milles lähtud inimeste heaolust ja keskkonnahoidlikkusest.

Kõiki omandatud pädevusi saad paindlikult rakendada paljudes eluvaldkondades. Meie vilistlasi ootab tänu sellele ees suur valik töökohti alates avalikust sektorist (kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja ministeeriumid) kuni kodanikuühendusteni. Samuti oskavad meie õppekava läbinud luua endale ise töökoha ja tulla toime muutuval tööturul.


Kandideerimiseks peab sul olema

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • motivatsioonikiri (50%),
  • sisseastumisintervjuu (50%).

Iga vastuvõtutingimuse täitmise eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Koondtulemuse arvutamiseks korrutatakse iga vastuvõtutingimuse täitmise eest saadud punktid selle protsentuaalse osakaaluga ja seejärel punktid summeeritakse.

Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude omandanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsused teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.

Sisseastumiseksamid

Motivatsioonikiri

tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is hiljemalt 1. juulil 2025

Eesmärk on hinnata kandidaadi motiveeritust ja sobivust õppimiseks õppekaval.

Motivatsioonikirja pikkus on 800 sõna ning see on arutelu ja analüüs järgmistel etteantud teemadel:

  1. Kirjeldus senistest kokkupuudetest kogukondadega (liikmena või lähedal olijana) ja/või senisest kogemusest kogukonna arendajana (maht 150 sõna).
  2. Eneseanalüüs kandidaadi ressurssidest (nt kogemused, teadmised, õpioskused, isikuomadused, aeg jt), mis toetavad õpinguid sellel õppekaval (maht 250 sõna).
  3. Arutelu ühe õppijakandidaadile huvipakkuva probleemi ja selle uuendusliku lahendusvõimaluse üle kogukonna arendamise valdkonnas (maht 400 sõna).

Motivatsioonikirja vorm on siin.

Hindamine

Motivatsioonikirja hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  1. kokkupuude kogukondadega, kogukondade arendamisega, huvi valdkonna vastu, varasemad teadmised (20 punkti);
  2. analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (35 punkti);
  3. orienteerumine kogukonna arendamise aktuaalsetes probleemides ning pakutud lahenduste uuenduslikkus (45 punkti).

Motivatsioonikiri on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.

Sisseastumisintervjuu

11. juulil 2025 algusega kell 10.00 veebikeskkonnas Zoom

Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid seatakse paremuse järgi ritta. Sisseastumisintervjuule kutsutakse neist kuni 50 kandidaati, mis on 2,5-kordne õppekohtade arv.

Intervjuu komisjoniga kestab 15 minutit. Intervjuul arutletakse motivatsioonikirjas esitatud seisukohtade ja arutluste üle, komisjon võib küsida täpsustusi ühe või teise mõttearenduse kohta ning kandidaadi isiklike arusaamade ja tõekspidamiste kohta seoses inimõiguste ja inimliku mitmekesisuse aktsepteerimisega.

Intervjuu oluline osa on inglise keele oskuse kontroll. Kandidaadile antakse lugeda umbes 100–150 sõna pikkune ingliskeelne tekstilõik erialakirjandusest ja esitatakse loetu kohta küsimusi eesmärgiga aru saada kandidaadi inglise keele lugemise ja arusaamise oskusest.

Eraldi võidakse kandidaadilt paluda defineerida olulisi mõisteid (kogukond, kogukondade arendamine, heaolu, kestlikkus, toimevõimekus jms).

Hindamine

Intervjuud hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel 100-punkti süsteemis:

  1. orienteerumine kogukondade arendamise olulistes mõistetes (20 punkti);
  2. inglise keelsest erialasest tekstist arusaamise oskus (5 punkti);
  3. suulise eneseväljendus- ja argumenteerimisoskus (30 punkti);
  4. motiveeritus õppimiseks antud õppekaval (30 punkti);
  5. informeeritus õppekavast ning sellel õppimise võimalustest (15 punkti).

Sisseastumisintervjuu on hinnatud positiivselt, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.