Etenduskunstid
Rakenduskõrgharidusõpe
15. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
30. juuni
Lõpeb avalduste vastuvõtt
17. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
31. august
Õppeaasta algus
Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat
240 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
26
Õppetasu
tasuta
Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide õppe eesmärk on ühendada kõiki arusaamu ja oskusi, mida vajab kunstnik, kes tegutseb etenduskunstide mitmepalgelises ja kiiresti tähendusi muutvas maailmas. Õppes väärtustame teooria ja praktika tihedat sidumist, valdkonnaülesust, sotsiaalset tundlikkust ning enda kunstnikupositsiooni mõtestamist maailmas laiemalt. Pakume õppimisele pühendumiseks sobivat keskkonda, inspireerivaid praktikuid-õppejõude ja kõrgetasemelist tehnilist valmisolekut ning ootame neid, keda innustab etenduskunst oma eripalgelisuses, lähtudes kitsamast erialasest huvist.
Viljandi kultuuriakadeemia on koht, kus tudengitele antakse võimalus tegeleda oma potentsiaaliga ja arendada isiklikku kunstinägemust. Kool pakub laia programmi, kus igaüks leiab endale õige suuna. Aktuaalsus, avatus, omapärane atmosfäär ning kvaliteetsed pedagoogid hoiavad selle kooli hariduse kõrgel tasemel.
Ruslan Stepanov, vilistlane, vabakutseline tantsija ja koreograaf
Etenduskunsti tulevik seisneb erialaüleste seoste ja meediumide ühendamisel tekkivate hübriidvormide loomises. Selle uue õppekava alusel omandad sa interdistsiplinaarseid oskusi, mis annavad eelduse lüüa läbi tänapäeva erinevatest meediumidest tulvil etenduskunstide maailmas. Vilistlasena oskad arendada koostööd valdkondade vahel ja tegutseda mis tahes loomingulises tiimis.
Spetsialiseeruda saad lavastaja (sh koreograafi), näitleja, tantsukunsti spetsialisti, visuaaltehnoloogi (sh valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor) või tehnilise produtsendi erialale.
Ühtlasi saad valitud erialaga kombineerida teiste valdkondade õpet. See võimaldab sul kujundada erialadeülese ühisõppe keskkonnas paindlikult oma mitmekülgse õpitee.
Meil õpitakse peamiselt rühmades.
Praktikate suur maht (30 EAP) õppes tagab võimaluse tegeleda oma erialaga ka tegelikus töökeskkonnas ja lihvida oskusi praktikabaasides. Viljandi kultuuriakadeemial on hulk koostööpartnereid, tänu millele saad minna praktikale etendus- ja haridusasutustesse.
Paljud meie üliõpilased õpivad vähemalt ühe semestri õppeajast välismaal.
Meil õpetavad etenduskunstide alal tegutsevad tipp-praktikud.
Erialad
Lavastaja ja koreograaf
Lavastajaõpe autor-etendaja vormis aitab sul avastada ja arendada oma loomingulisi võimeid ning annab julgust, et teha kunstilisi otsuseid enesekindlalt. Õppe keskmes on õppija enda maailmataju ja oskus oma teadmisi rakendada.
Lavastaja (sh koreograaf) on looja, kes oskab näha oma loomingulisi impulsse liikuva keha, visuaalse kujundi, kirjutatud sõna või kontseptuaalse mõtte kaudu. Ta suudab muuta kunstilise visiooni ühtseks tervikuks väga erinevates ruumides.
Lavastaja erialal on sul võimalus spetsialiseeruda koreograafi suunale.
Õpe edendab katsetamist ja kriitilist refleksiooni, juhendab arendama oma kunstipraktikat ning edendama etenduskunstivaldkonna arengut ka laiemalt.
Tantsukunsti spetsialist
Tantsukunsti spetsialistil on valdkonnale avar pilk, sest temas on ühendatud kunsti mõistmine ja sotsiaalne tunnetus ning tahtmine Eesti tantsuvaldkonnas midagi muuta. Teda inspireerib liikuv inimkeha ja ta on võimeline seda kogemust edasi andma.
Meie vilistlased tegutsevad vabakutseliste etenduskunstnikena, tantsuõpetajatena, tantsustuudio juhtidena ja produtsentidena. Nad korraldavad tantsufestivale, kirjutavad tantsust ja arendavad erialaliitude kaudu aktiivselt tantsupoliitikat.
Teiste hulgas on tantsukunsti vilistlaste hulgas Koolitantsu peakorraldaja ja Eesti Tantsuagentuuri juht Raido Bergstein, Kanuti Gildi SAALI produtsent Kaie Küünal, tantsu mõtestaja ja kriitik Kärt Koppel, tantsukompanii Lemoot asutajad Johhanna-Anett Toomel ja Helle-Mari Toomel, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liige Jane Miller Pärnamägi ning suunamudija ja etenduskunstnik Elina Masing.
Üks meie vilistlane, etenduskunstnik Liis Vares on muu hulgas silma paistnud tehnoloogilise teatri ja nüüdistantsu ühendajana ning eriliste kehade nn maaletoojana tantsulavastustes.
Näitleja
Viljandi kultuuriakadeemias on mitmekülgne näitlejaõpe, milles on ühendatud erinevad näitlejakeeled ning praktilised teadmised teatri tehnilistest ja korralduslikest toimemehhanismidest.
Meie eesmärk on kujundada avatud ja avara pilguga näitlejaid, kes saavad kaasa sügava ja laiapõhjalise teatrihariduse. Nad pole teatrisüsteemis pelgalt artistid, vaid suudavad oma töid ka ise majandada, produtseerida ja kujundada.
Õppijad puutuvad varakult kokku teatri paljude tahkudega ja osalevad lavastustes. Nad omandavad teadmisi teatri nii loomingulistest kui ka tehnilistest protsessidest, sealhulgas valgus-, heli- ja lavakujundusest.
Õppes on suur osa kaamera ees näitlemisel ning osaletakse nii kaastudengite kui ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi lühifilmides. Samuti valmivad õppetööna avalikud lavastused koostöös teatrite ja lavastajatega.
Näitleja erialajuht Ivar Põllu: „Kaasaegne näitleja kui interpreet, autor ja etendaja peab mõistma, kuidas teater erinevate tehnikatega lõimub, ning laskma end inspireerida ja mõjutada, luues ja leides uusi vorme, kus tehnika ja kunstid põimuvad. Ka kunstid on ju lõpuks tehnikad. Selleks on Viljandi kooli baas parim, sest siin puutuvad erinevad õpped tihedalt kokku.“
Visuaaltehnoloog
Visuaaltehnoloogi erialal on valida kolm spetsialiseerumisala: valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor.
Valguskujundaja a videokujundaja loovad ja ehitavad valgus- ja videolahendusi mitmesugustesse ruumidesse. Dekoraator-butafoor aitab muuta etenduskunstide alal tegutsejate väljamõeldud maailmu reaalsuseks.
Tehniline produtsent
Tehnilisel produtsendil on ülevaade ja arusaam etenduskunstide tehnilistest erialadest. Ta oskab koordineerida teiste inimeste tööd ja loomingut nii, et kunstisündmuste tehnilised lahendused sünnivad õigel ajal.
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia on etenduskunstide õppeks hea keskkond. See on ainuke kõrgkool Eestis, kus õpetatakse koos nii lava peal kui ka selle taga tegutsevaid kunstnikke. Nii on erinevate erialade õpet võimalik kombineerida.
Õppetööks on sisustatud black box’i tüüpi teatriruum, video- ja multimeediastuudio, butafooria töökoda, arvutiklassid ning tantsusaalid.
Etenduskunstide osakonnal on kujunenud tihe koostöö etendusasutuste ning festivalide ja huvikoolidega, tänu millele saavad üliõpilased kogemusi professionaalses töökeskkonnas ning luua erialaseid kontakte.
Lisaks korraldame igal aastal koos üliõpilastega teatri- ja tantsufestivale ning lavastusi.
Meie vilistlased töötavad etenduskunstide loovmeeskondades, sealhulgas teatrites, stuudiotes ja haridusasutustes, andes panuse nii kunsti kui ka kogukonna arengusse.
Etenduskunstide vilistlaste hulgas on vabakutselisi etenduskunstnikke ja etendusasutustes töötavaid loovisikuid, kellest on kujunenud Eesti kultuuris olulised inimesed.
Etenduskunstide õppekava vilistlased on näiteks Jim Ashilevi, Henri Hütt, Renate Keerd, Priit Loog, Arolin Raudva, Karl Saks, Henessi Schmidt, Ruslan Stepanov, Taago Tubin ja Juhan Ulfsak. Visuaaltehnoloogiat on meil teiste seas õppinud Eero Ehala, Kairi Mändla, Siim Reispass ja Margus Vaigur.
NB! 2026. aastal toimub vastuvõtt visuaaltehnoloog (spetsialiseerumisega dekoraator-butafoori, valguskujundaja või videokujundaja suunale) ja tehniline produtsent erialadele. 2026. aastal ei toimu vastuvõttu näitleja, tantsukunsti spetsialisti ja lavastaja (sh spetsialiseerumisega koreograafi suunale) erialadele. Järgmine vastuvõtt neile erialadele toimub 2027. aastal.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
7. juulil 2026 essee kirjutamine ja erialakatse ning 8. juulil 2026 vestlused Viljandis aadressil Posti 1 mustas saalis (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja)
Erialakatse koosneb kolmest osast: teatrikunstialane essee, ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale ning suuline intervjuu.
1.Teatrikunstialane essee: essees hinnatakse kandidaadi väljendus- ja analüüsioskust ning erialaste teadmiste olemasolu, mis toob esile kandidaadi küpsuse ning valmisoleku antud erialal professionaalseteks õpinguteks ja sellel erialal töötamiseks. Essee kirjutamiseks antakse aega 2 akadeemilist tundi ehk 90 minutit.
2. Ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale: erialaspetsiifilised katsed testivad kandidaadi sobivust konkreetsele erialale. Ülesanded on spetsialiseerumissuundadele erinevad ning tulemusi hinnatakse eraldi.
Dekoraator-butafoor (visuaaltehnoloogi eriala): maalimine.
- Kombineeritud visuaalse lugemisoskuse ülesanne.
- Eksam kestab 2 akadeemilist tundi ehk 90 minutit.
Videokujundaja (visuaaltehnoloogi eriala): visuaalne eneseväljendus.
- Erialaspetsiifiline ülesanne ette antud materjaliga.
- Eksam kestab 2,5 akadeemilist tundi. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.
Valguskujundaja (visuaaltehnoloogi eriala): Erialaspetsiifiline ülesanne ette antud materjaliga.
- Eksam kestab 2,5 akadeemilist tundi. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.
Tehniline produtsent: korralduslik simulatsioonülesanne
- Kuna tehnilise produtsendi töö alus on struktureeritud ja loogiline mõtlemine ning suhtlemisoskused erinevates situatsioonides ja keskkondades, siis testitakse kandidaadi eeldusi antud valdkonnas. Ülesande teema avaldatakse eksami alguses.
- Eksam kestab 1,5 akadeemilist tundi, lisaks suulise esitluse aeg. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.
3. Suuline intervjuu: intervjuu eesmärgiks on selgitada välja kandidaadi motiveeritus ja huvi, orienteerumine kultuuri- ja kunstivaldkonnas ning eelteadmised valitud erialal. Intervjuu kestuseks on 30 minutit.
Intervjuu hindamiskriteeriumid:
- motiveeritus ja sobivus õppimiseks ja tööks antud erialal;
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus;
- üldkultuuriliste teadmiste laiapõhjalisus ja seostamisoskus;
- väljendusoskus;
- erialane arengupotentsiaal.
Soovituslik kirjandus:
- Helme, S; Kangilaski, J. “Lühike Eesti kunsti ajalugu”;
- Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. „20. sajandi kunst“;
- Kangilaski, J. “Üldine kunstiajalugu”;
- Küla, M.-L., jt. “Kunstniku raamat I-II”;
- Normet, I. “Lavastajaraamat: 12 intervjuud Eesti lavastajatega”;
- Saro, A. „101 Eesti teatrisündmust“
Lisainfo:
- Valguskujundaja, videokujundaja ja tehnilise produtsendi spetsialiseerumissuunaga seotud erialaeksamite ülesannete materjal antakse kohapeal ja selle sisu on seotud valitud spetsialiseerumissuunaga.
- Kandidaadil on soovi korral võimalus saata link oma digitaalse portfoolioga (maalid, joonistused, fotod, videod jms) SAIS-keskkonnas dokumentide esitamisel.
Erialakatse hindamiskriteeriumid:
- huvi etenduskunstide, tehnoloogilise kunsti ning audiovisuaalse meedia vastu;
- kunstilise, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse sisukus;
- motiveeritus ja püsivus osaleda kollektiivse kunsti sünnis kas kujundaja või teostajana;
- ettevõtlikkus;
- loominguline potentsiaal.
Erialakatse koondtulemus 100-punkti skaalal moodustatakse järgmiselt:
- teatrikunstialane essee 20%;
- spetsialiseerumissuuna ülesanne 40%;
- intervjuu 40%.
Kandideerimiseks on vaja erialakatsel saada vähemalt 66 punkti.
