Etenduskunstid
Rakenduskõrgharidusõpe
16. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat
240 EAP-d
Õppevorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
26
Õppetasu
tasuta
Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide õppe eesmärk on ühendada kõiki arusaamu ja oskusi, mida vajab kunstnik, kes tegutseb etenduskunstide mitmepalgelises ja kiiresti tähendusi muutvas maailmas. Õppes väärtustame teooria ja praktika tihedat sidumist, valdkonnaülesust, sotsiaalset tundlikkust ning enda kunstnikupositsiooni mõtestamist maailmas laiemalt. Pakume õppimisele pühendumiseks sobivat keskkonda, inspireerivaid praktikuid-õppejõude ja kõrgetasemelist tehnilist valmisolekut ning ootame neid, keda innustab etenduskunst oma eripalgelisuses, lähtudes kitsamast erialasest huvist.
Viljandi kultuuriakadeemia on koht, kus tudengitele antakse võimalus tegeleda oma potentsiaaliga ja arendada isiklikku kunstinägemust. Kool pakub laia programmi, kus igaüks leiab endale õige suuna. Aktuaalsus, avatus, omapärane atmosfäär ning kvaliteetsed pedagoogid hoiavad selle kooli hariduse kõrgel tasemel.
Ruslan Stepanov, vilistlane, vabakutseline tantsija ja koreograaf
Etenduskunsti tulevik seisneb erialaüleste seoste ja meediumide ühendamisel tekkivate hübriidvormide loomises. Selle uue õppekava alusel omandad sa interdistsiplinaarseid oskusi, mis annavad eelduse lüüa läbi tänapäeva erinevatest meediumidest tulvil etenduskunstide maailmas. Vilistlasena oskad arendada koostööd valdkondade vahel ja tegutseda mis tahes loomingulises tiimis.
Spetsialiseeruda saad lavastaja (sh koreograafi), näitleja, tantsukunsti spetsialisti, visuaaltehnoloogi (sh valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor) või tehnilise produtsendi erialale.
Ühtlasi saad valitud erialaga kombineerida teiste valdkondade õpet. See võimaldab sul kujundada erialadeülese ühisõppe keskkonnas paindlikult oma mitmekülgse õpitee.
Meil õpitakse peamiselt rühmades.
Praktikate suur maht (30 EAP) õppes tagab võimaluse tegeleda oma erialaga ka tegelikus töökeskkonnas ja lihvida oskusi praktikabaasides. Viljandi kultuuriakadeemial on hulk koostööpartnereid, tänu millele saad minna praktikale etendus- ja haridusasutustesse.
Paljud meie üliõpilased õpivad vähemalt ühe semestri õppeajast välismaal.
Meil õpetavad etenduskunstide alal tegutsevad tipp-praktikud.
Erialad
Lavastaja ja koreograaf
Lavastajaõpe autor-etendaja vormis aitab sul avastada ja arendada oma loomingulisi võimeid ning annab julgust, et teha kunstilisi otsuseid enesekindlalt. Õppe keskmes on õppija enda maailmataju ja oskus oma teadmisi rakendada.
Lavastaja (sh koreograaf) on looja, kes oskab näha oma loomingulisi impulsse liikuva keha, visuaalse kujundi, kirjutatud sõna või kontseptuaalse mõtte kaudu. Ta suudab muuta kunstilise visiooni ühtseks tervikuks väga erinevates ruumides.
Lavastaja erialal on sul võimalus spetsialiseeruda koreograafi suunale.
Õpe edendab katsetamist ja kriitilist refleksiooni, juhendab arendama oma kunstipraktikat ning edendama etenduskunstivaldkonna arengut ka laiemalt.
Tantsukunsti spetsialist
Tantsukunsti spetsialistil on valdkonnale avar pilk, sest temas on ühendatud kunsti mõistmine ja sotsiaalne tunnetus ning tahtmine Eesti tantsuvaldkonnas midagi muuta. Teda inspireerib liikuv inimkeha ja ta on võimeline seda kogemust edasi andma.
Meie vilistlased tegutsevad vabakutseliste etenduskunstnikena, tantsuõpetajatena, tantsustuudio juhtidena ja produtsentidena. Nad korraldavad tantsufestivale, kirjutavad tantsust ja arendavad erialaliitude kaudu aktiivselt tantsupoliitikat.
Teiste hulgas on tantsukunsti vilistlaste hulgas Koolitantsu peakorraldaja ja Eesti Tantsuagentuuri juht Raido Bergstein, Kanuti Gildi SAALI produtsent Kaie Küünal, tantsu mõtestaja ja kriitik Kärt Koppel, tantsukompanii Lemoot asutajad Johhanna-Anett Toomel ja Helle-Mari Toomel, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liige Jane Miller Pärnamägi ning suunamudija ja etenduskunstnik Elina Masing.
Üks meie vilistlane, etenduskunstnik Liis Vares on muu hulgas silma paistnud tehnoloogilise teatri ja nüüdistantsu ühendajana ning eriliste kehade nn maaletoojana tantsulavastustes.
Näitleja
Viljandi kultuuriakadeemias on mitmekülgne näitlejaõpe, milles on ühendatud erinevad näitlejakeeled ning praktilised teadmised teatri tehnilistest ja korralduslikest toimemehhanismidest.
Meie eesmärk on kujundada avatud ja avara pilguga näitlejaid, kes saavad kaasa sügava ja laiapõhjalise teatrihariduse. Nad pole teatrisüsteemis pelgalt artistid, vaid suudavad oma töid ka ise majandada, produtseerida ja kujundada.
Õppijad puutuvad varakult kokku teatri paljude tahkudega ja osalevad lavastustes. Nad omandavad teadmisi teatri nii loomingulistest kui ka tehnilistest protsessidest, sealhulgas valgus-, heli- ja lavakujundusest.
Õppes on suur osa kaamera ees näitlemisel ning osaletakse nii kaastudengite kui ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi lühifilmides. Samuti valmivad õppetööna avalikud lavastused koostöös teatrite ja lavastajatega.
Näitleja erialajuht Ivar Põllu: „Kaasaegne näitleja kui interpreet, autor ja etendaja peab mõistma, kuidas teater erinevate tehnikatega lõimub, ning laskma end inspireerida ja mõjutada, luues ja leides uusi vorme, kus tehnika ja kunstid põimuvad. Ka kunstid on ju lõpuks tehnikad. Selleks on Viljandi kooli baas parim, sest siin puutuvad erinevad õpped tihedalt kokku.“
Visuaaltehnoloog
Visuaaltehnoloogi erialal on valida kolm spetsialiseerumisala: valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor.
Valguskujundaja a videokujundaja loovad ja ehitavad valgus- ja videolahendusi mitmesugustesse ruumidesse. Dekoraator-butafoor aitab muuta etenduskunstide alal tegutsejate väljamõeldud maailmu reaalsuseks.
Tehniline produtsent
Tehnilisel produtsendil on ülevaade ja arusaam etenduskunstide tehnilistest erialadest. Ta oskab koordineerida teiste inimeste tööd ja loomingut nii, et kunstisündmuste tehnilised lahendused sünnivad õigel ajal.
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia on etenduskunstide õppeks hea keskkond. See on ainuke kõrgkool Eestis, kus õpetatakse koos nii lava peal kui ka selle taga tegutsevaid kunstnikke. Nii on erinevate erialade õpet võimalik kombineerida.
Õppetööks on sisustatud black box’i tüüpi teatriruum, video- ja multimeediastuudio, butafooria töökoda, arvutiklassid ning tantsusaalid.
Etenduskunstide osakonnal on kujunenud tihe koostöö etendusasutuste ning festivalide ja huvikoolidega, tänu millele saavad üliõpilased kogemusi professionaalses töökeskkonnas ning luua erialaseid kontakte.
Lisaks korraldame igal aastal koos üliõpilastega teatri- ja tantsufestivale ning lavastusi.
Meie vilistlased töötavad etenduskunstide loovmeeskondades, sealhulgas teatrites, stuudiotes ja haridusasutustes, andes panuse nii kunsti kui ka kogukonna arengusse.
Etenduskunstide vilistlaste hulgas on vabakutselisi etenduskunstnikke ja etendusasutustes töötavaid loovisikuid, kellest on kujunenud Eesti kultuuris olulised inimesed.
Etenduskunstide õppekava vilistlased on näiteks Jim Ashilevi, Henri Hütt, Renate Keerd, Priit Loog, Arolin Raudva, Karl Saks, Henessi Schmidt, Ruslan Stepanov, Taago Tubin ja Juhan Ulfsak. Visuaaltehnoloogiat on meil teiste seas õppinud Eero Ehala, Kairi Mändla, Siim Reispass ja Margus Vaigur.
NB! 2025. aastal toimub vastuvõtt näitleja, tantsukunsti spetsialisti ja lavastaja (sh spetsialiseerumisega koreograafi suunale) erialadele. 2025. aastal ei toimu vastuvõttu visuaaltehnoloogi (spetsialiseerumisega dekoraator-butafoori, valguskujundaja või videokujundaja suunale) ja tehnilise produtsendi erialadele. Järgmine vastuvõtt neile erialadele toimub 2026. aastal.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
7. juulil 2025 vestlused veebis ja 8.-10. juulil 2025 erialakatsed ja kirjalik ülesanne Viljandis aadressil Posti 1 mustas saalis (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja)
Erialakatse koosneb kirjalikust ülesandest, spetsialiseerumissuuna ülesannetest ning suulisest intervjuust.
- Kirjalik ülesanne: essees hinnatakse sisseastuja väljendus- ja analüüsioskust ning erialaste teadmiste olemasolu, toob esile kandidaadi küpsuse ning valmisoleku antud erialal professionaalseteks õpinguteks ja sellel erialal töötamiseks.
- Ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale: erialaspetsiifilised katsed testivad kandidaadi sobivust konkreetsele erialale. Ülesanded on spetsialiseerumissuundadele erinevad ning tulemusi hinnatakse eraldi.
Etenduskunstide õppekava erialakatsete üldised nõuded kõigile erialadele
1) Erialakatseteks esitatud eelmaterjalid:
- ankeet (on leitav SAISi avaldusel);
- enesetutvustus ja Viljandi Kultuuriakadeemias valitud erialal õppima asumise motivatsioon (1-2 minutiline videosalvestus)
Erialaspetsiifilised materjalid
a) Lavastaja, sh. koreograafi erialale kandideerijatel:
- videosalvestusena omaloominguline liikumisel või sõnal põhinev terviklik lühivorm (u 2-3 min);
- kirjalik/ audiovisuaalne/ veebipõhine loominguline portfoolio (kui on olemas).
b) Näitleja erialale kandideerijatel:
- videosalvestus - sõnavõtt ennast erutaval, vaimustaval, ärritaval teemal (u 2-3 min);
- videosalvestus - argisest või igapäevasest tegevusest, mis sisaldab aktiivset liikumist (u 2-3 min, võimalusel lasta see kellegi teise poolt filmida). NB! See ei ole näitlemisülesanne! Soovime näha inimese loomulikku olekut tema eluliselt tavapärases olukorras (samuti mitte treeningsituatsioonis!).
c) Tantsukunsti spetsialisti erialale kandideerijatel:
- videosalvestus - omaloominguline liikumisel põhinev terviklik lühivorm (u 2-3 min).
Eelmaterjalid laetakse üles koos sisseastumisavalduse esitamisega veebikeskkonnas SAIS. Vastava lingi leiate SAIS-i keskkonnas avalduse esitamise lehelt. Keskkond sulgub 01.07 kell 23:59.
NB! Kui on soov kandideerida rohkem kui ühele erialale etenduskunstide õppekaval, tuleb esitada nõutud eelmaterjalid mõlema eriala kohta.
2) Erialakatsete praktiline osa koosneb kirjalikust ülesandest ja loovuskatsetest, mille spetsiifilisi nõudeid, ülesehitust ja tingimusi tutvustatakse sisseastujale eksamite käigus.
- kirjalik ülesanne (kirjutatakse kohapeal);
- eriala loovuskatsed kohapeal.
Sisseastumisel arvestatakse erialakatse koondtulemust 100-pallisel skaalal, millest moodustab:
- Ettevalmistatud materjal – 10%
- Kirjalik ülesanne – 10%
- Loovuskatsed – 80%
Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
