Etenduskunstid

Rakenduskõrgharidusõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat , 240 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
26
Õppetasu
tasuta

Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide õppe eesmärk on ühendada kõiki arusaamu ja oskusi, mida vajab kunstnik, kes tegutseb etenduskunstide mitmepalgelises ja kiiresti tähendusi muutvas maailmas. Õppes väärtustame teooria ja praktika tihedat sidumist, valdkonnaülesust, sotsiaalset tundlikkust ning enda kunstnikupositsiooni mõtestamist maailmas laiemalt. Pakume õppimisele pühendumiseks sobivat keskkonda, inspireerivaid praktikuid-õppejõude ja kõrgetasemelist tehnilist valmisolekut ning ootame neid, keda innustab etenduskunst oma eripalgelisuses, lähtudes kitsamast erialasest huvist. 

Viljandi kultuuriakadeemia on koht, kus tudengitele antakse võimalus tegeleda oma potentsiaaliga ja arendada isiklikku kunstinägemust. Kool pakub laia programmi, kus igaüks leiab endale õige suuna. Aktuaalsus, avatus, omapärane atmosfäär ning kvaliteetsed pedagoogid hoiavad selle kooli hariduse kõrgel tasemel.

Ruslan Stepanov, vilistlane, vabakutseline tantsija ja koreograaf 

Etenduskunsti tulevik seisneb erialaüleste seoste ja eri meediumide ühendamisel tekkivate hübriidvormide loomises. Selle uue õppekava alusel omandad sa interdistsiplinaarseid oskusi, mis annavad eelduse lüüa läbi tänapäeva erinevatest meediumidest tulvil etenduskunstide maailmas. Sa omandad võime, et arendada valdkondadevahelist koostööd ja tegutseda väga erinevates loomingulistes meeskondades. 

Spetsialiseeruda saad lavastaja, näitleja, tantsuõpetaja, visuaaltehnoloogi või tehnilise produtsendi erialale, ühtlasi saad valitud erialaga kombineerida teiste valdkondade õpet. See võimaldab sul kujundada erialadeülese ühisõppe keskkonnas paindlikult oma mitmekülgse õpitee. 

Meil toimub õpe peamiselt rühmades.  

Praktikate suur maht (30 EAP) õppekavas tagab võimaluse tegeleda oma erialaga ka tegelikus töökeskkonnas ja lihvida oskusi praktikabaasides. Viljandi kultuuriakadeemial on palju koostööpartnereid, tänu millele saad minna praktikale etendus- ja haridusasutustesse.  

Paljud meie üliõpilased veedavad õpingute jooksul vähemalt ühe semestri välismaal. 

Meil õpetavad etenduskunstide alal tegutsevad tipp-praktikud.  

Erialad  

Lavastaja on looja, kes oskab näha oma loomingulisi impulsse liikuva keha, füüsilise objekti, visuaalse kujundi, psühholoogilise suhte, kirjutatud sõna või kontseptuaalse mõtte kaudu ning muuta kunstilise visiooni ühtseks tervikuks väga erinevates ruumides. 

Tantsuõpetajat inspireerib liikuv inimkeha ja ta on võimeline seda kogemust edasi andma.  

Näitleja on tema keha ja hääl, aga ka kunstnik, kes oskab end õpetada.  

Visuaaltehnoloogi erialal on valida kolm spetsialiseerumisala: valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor. Esimesed kaks loovad ja ehitavad valgus- ja videolahendusi mitmesugustesse ruumidesse, samal ajal kui dekoraator-butafoor aitab muuta etenduskunstide alal tegutsejate väljamõeldud maailmu reaalsuseks.  

Tehniline produtsent on inimene, kellel on ülevaade ja arusaam tehnilistest erialadest. Ta oskab koordineerida teiste inimeste tööd ja loomingut nii, et kunstisündmuste tehnilised lahendused sünnivad õigel ajal. 

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia on etenduskunstide õppeks hea keskkond. See on ainuke kõrgkool Eestis, kus õpetatakse koos nii lava peal kui ka selle taga tegutsevaid kunstnikke. Nii on erinevate erialade õpet võimalik kombineerida. 

Õppetööks on sisustatud black box’i tüüpi teatriruum, video- ja multimeediastuudio, butafooria töökoda, arvutiklassid ning tantsusaalid. 

Etenduskunstide osakonnal on kujunenud tihe koostöö etendusasutuste ning festivalide ja huvikoolidega, tänu millele saavad üliõpilased kogemusi professionaalses töökeskkonnas ning luua erialaseid kontakte. 

Lisaks korraldame igal aastal koos üliõpilastega teatri- ja tantsufestivale ning lavastusi. 

Meie vilistlased töötavad etenduskunstide loovmeeskondades, sealhulgas teatrites, stuudiotes ja haridusasutustes, andes panuse nii kunsti kui ka kogukonna arengusse. 

Etenduskunstide vilistlaste hulgas on vabakutselisi etenduskunstnikke ja etendusasutustes töötavaid loovisikuid, kellest on kujunenud Eesti kultuuris olulised inimesed.  

Etenduskunstide õppekava vilistlased on näiteks Jim Ashilevi, Henri Hütt, Renate Keerd, Priit Loog, Arolin Raudva, Karl Saks, Henessi Schmidt, Ruslan Stepanov, Taago Tubin ja Juhan Ulfsak. Visuaaltehnoloogiat on meil teiste seas õppinud Eero Ehala, Kairi Mändla, Siim Reispass ja Margus Vaigur. 

NB! 2024. aastal toimub vastuvõtt visuaaltehnoloogi ja tehnilise produtsendi erialadele. 2024. aastal ei toimu vastuvõttu tantsuõpetaja, lavastaja, näitleja ja koreograafi erialadele. Järgmine vastuvõtt neile erialadele toimub 2025. aastal.
 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused 


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%). 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 1. juulil 2024 veebis ja 2. juulil 2024 Viljandis aadressil Posti 1 mustas saalis (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja)

Erialakatse koosneb neljast osast: teatrikunstialane essee, joonistamine, ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale ning suuline intervjuu.

1) Teatrikunstialane essee: essees hinnatakse sisseastuja väljendus- ja analüüsioskust ning erialaste teadmiste olemasolu, mis toob esile kandidaadi küpsuse ning valmisoleku antud erialal professionaalseteks õpinguteks ja sellel erialal töötamiseks. Essee kirjutamiseks antakse aega 2 akadeemilist tundi ehk 90 minutit.

2) Joonistamine:

  • joonistatakse natüürmort A2 formaadis paberile;
  • spetsialiseerumissuundade tulemusi hinnatakse eraldi. Valguskujunduse või tehnilise produtsendi spetsialiseerumissuunale kandideerijalt nõutav vaid algtase;
  • eksam kestab 2 akadeemilist tundi ehk 90 minutit. 

3) Ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale: erialaspetsiifilised katsed testivad kandidaadi sobivust konkreetsele erialale. Ülesanded on spetsialiseerumissuundadele erinevad ning tulemusi hinnatakse eraldi.

Dekoraator-butafoor (visuaaltehnoloogi eriala): maalimine

  • Vormitaju katse: etteantud vormi proportsionaalne kujutamine.
  • Eksam kestab 2 akadeemilist tundi ehk 90 minutit.

Videokujundaja (visuaaltehnoloogi eriala): visuaalne eneseväljendus ja analüüs

Üliõpilaskandidaadile antakse analüüsiks ettevalmistatud videoklipp, kandidaat analüüsib selle tehnilist teostust, sisulisust, visuaalset lahendust, meeleolu. Lisaks peab kandidaat filmima ühe mõtestatud kaadri. Eksam kestab 2,5 akadeemilist tundi. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.

Valguskujundaja (visuaaltehnoloogi eriala): kuna valguskujundaja töös on oluline struktuuritundlik taju ja oskus mittevisuaalsete kunstižanride (kirjanduse, muusika jms) impulsse visuaalseteks piltideks teisendada, siis testitakse üliõpilaskandidaadi eeldusi antud valdkonnas järgneva ülesandega:

  • Stsenaarse mõtlemise ja taju ülesanne I: Töö draamatekstiga.
  • Etteantud lühinäidendi kirjeldamine läbi valguse. Kirjutada välja valgusmuuted, arvestades tekstis olevat aega, kohta, meeleolu, sündmusi.
  • Eksam kestab 1,5 akadeemilist tundi. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.

Tehniline produtsent: korralduslik simulatsioonülesanne

  • Kuna tehnilise produtsendi töö alus on struktureeritud ja loogiline mõtlemine ning suhtlemisoskused erinevates situatsioonides ja keskkondades, siis testitakse üliõpilaskandidaadi eeldusi antud valdkonnas. Ülesande teema avaldatakse eksami alguses.
  • Eksam kestab 1,5 akadeemilist tundi, lisaks suulise esitluse aeg. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.

4) Suuline intervjuu: intervjuu eesmärgiks on selgitada välja üliõpilaskandidaadi motiveeritus ja huvi, orienteerumine kultuuri- ja kunstivaldkonnas ning eelteadmised valitud erialal. Intervjuu hindamise kriteeriumid on:

  • motiveeritus ja sobivus õppimiseks ja tööks antud erialal;
  • analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus;
  • üldkultuuriliste teadmiste laiapõhjalisus ja seostamisoskus;
  • väljendusoskus;
  • erialane arengupotentsiaal.
     

Soovituslik kirjandus: 

  • Helme, S; Kangilaski, J. “Lühike Eesti kunsti ajalugu”;
  • Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. „20. sajandi kunst“;
  • Kangilaski, J. “Üldine kunstiajalugu”;
  • Küla, M.-L., jt. “Kunstniku raamat I-II”;
  • Normet, I. “Lavastajaraamat: 12 intervjuud Eesti lavastajatega”;
  • Saro, A. „101 Eesti teatrisündmust“

Lisainfo: 

  • Valguskujundaja, videokujundaja ja tehnilise produtsendi spetsialiseerumissuunaga seotud erialaeksamite ülesannete materjal antakse kohapeal ja selle sisu on seotud valitud spetsialiseerumissuunaga. 
  • Üliõpilaskandidaadil on soovi korral võimalus saata link oma digitaalse portfoolioga (maalid, joonistused, fotod, videod jms) - SAIS-keskkonnas dokumentide esitamisel.


Hindamine

Erialakatsel hinnatakse:

  • huvi etenduskunstide, tehnoloogilise kunsti ning audiovisuaalse meedia vastu;
  • kunstilise, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse sisukust;
  • motiveeritust ja püsivust osaleda kollektiivse kunsti sünnis kas kujundaja või teostajana;
  • ettevõtlikkust;
  • loomingulist potentsiaali.

Erialakatse koondtulemus 100 punkti skaalal moodustatakse järgmiselt:

  • essee 20%
  • joonistamine 20%
  • spetsialiseerumissuuna ülesanne 40 %
  • intervjuu 20%

Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.

Tule tudengivarjuks

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Tiiu Tamm
Viljandi kultuuriakadeemia
Akadeemilised töötajad
etenduskunstide produktsiooni nooremlektor 0,5 k, etenduskunstide õppekava programmijuht
+372 524 6543
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024