„Viljandi kultuuriakadeemia on koht, kus tudengitele antakse võimalus tegeleda oma potentsiaaliga ja arendada isiklikku kunstinägemust. Kool pakub laia programmi, kus igaüks leiab endale õige suuna. Aktuaalsus, avatus, omapärane atmosfäär ning kvaliteetsed pedagoogid hoiavad selle kooli hariduse kõrgel tasemel.“
Spetsialiseeruda saad lavastaja, näitleja, tantsuõpetaja, visuaaltehnoloogi või tehnilise produtsendi erialale, ühtlasi saad valitud erialaga kombineerida teiste valdkondade õpet. See võimaldab sul kujundada erialadeülese ühisõppe keskkonnas paindlikult oma mitmekülgse õpitee.
Meil toimub õpe peamiselt rühmades.
Praktikate suur maht (30 EAP) õppekavas tagab võimaluse tegeleda oma erialaga ka tegelikus töökeskkonnas ja lihvida oskusi praktikabaasides. Viljandi kultuuriakadeemial on palju koostööpartnereid, tänu millele saad minna praktikale etendus- ja haridusasutustesse.
Paljud meie üliõpilased veedavad õpingute jooksul vähemalt ühe semestri välismaal.
Meil õpetavad etenduskunstide alal tegutsevad tipp-praktikud.
Erialad
Lavastaja on looja, kes oskab näha oma loomingulisi impulsse liikuva keha, füüsilise objekti, visuaalse kujundi, psühholoogilise suhte, kirjutatud sõna või kontseptuaalse mõtte kaudu ning muuta kunstilise visiooni ühtseks tervikuks väga erinevates ruumides.
Tantsuõpetajat inspireerib liikuv inimkeha ja ta on võimeline seda kogemust edasi andma.
Näitleja on tema keha ja hääl, aga ka kunstnik, kes oskab end õpetada.
Visuaaltehnoloogi erialal on valida kolm spetsialiseerumisala: valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor. Esimesed kaks loovad ja ehitavad valgus- ja videolahendusi mitmesugustesse ruumidesse, samal ajal kui dekoraator-butafoor aitab muuta etenduskunstide alal tegutsejate väljamõeldud maailmu reaalsuseks.
Tehniline produtsent on inimene, kellel on ülevaade ja arusaam tehnilistest erialadest. Ta oskab koordineerida teiste inimeste tööd ja loomingut nii, et kunstisündmuste tehnilised lahendused sünnivad õigel ajal.
Õppetööks on sisustatud black box’i tüüpi teatriruum, video- ja multimeediastuudio, butafooria töökoda, arvutiklassid ning tantsusaalid.
Etenduskunstide osakonnal on kujunenud tihe koostöö etendusasutuste ning festivalide ja huvikoolidega, tänu millele saavad üliõpilased kogemusi professionaalses töökeskkonnas ning luua erialaseid kontakte.
Lisaks korraldame igal aastal koos üliõpilastega teatri- ja tantsufestivale ning lavastusi.
Etenduskunstide vilistlaste hulgas on vabakutselisi etenduskunstnikke ja etendusasutustes töötavaid loovisikuid, kellest on kujunenud Eesti kultuuris olulised inimesed.
Etenduskunstide õppekava vilistlased on näiteks Jim Ashilevi, Henri Hütt, Renate Keerd, Priit Loog, Arolin Raudva, Karl Saks, Henessi Schmidt, Ruslan Stepanov, Taago Tubin ja Juhan Ulfsak. Visuaaltehnoloogiat on meil teiste seas õppinud Eero Ehala, Kairi Mändla, Siim Reispass ja Margus Vaigur.
NB! 2024. aastal toimub vastuvõtt visuaaltehnoloogi ja tehnilise produtsendi erialadele. 2024. aastal ei toimu vastuvõttu tantsuõpetaja, lavastaja, näitleja ja koreograafi erialadele. Järgmine vastuvõtt neile erialadele toimub 2025. aastal.
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
1. juulil 2024 veebis ja 2. juulil 2024 Viljandis aadressil Posti 1 mustas saalis (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja)
Erialakatse koosneb neljast osast: teatrikunstialane essee, joonistamine, ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale ning suuline intervjuu.
1) Teatrikunstialane essee: essees hinnatakse sisseastuja väljendus- ja analüüsioskust ning erialaste teadmiste olemasolu, mis toob esile kandidaadi küpsuse ning valmisoleku antud erialal professionaalseteks õpinguteks ja sellel erialal töötamiseks. Essee kirjutamiseks antakse aega 2 akadeemilist tundi ehk 90 minutit.
2) Joonistamine:
3) Ülesanne vastavalt spetsialiseerumissuunale: erialaspetsiifilised katsed testivad kandidaadi sobivust konkreetsele erialale. Ülesanded on spetsialiseerumissuundadele erinevad ning tulemusi hinnatakse eraldi.
Dekoraator-butafoor (visuaaltehnoloogi eriala): maalimine
Videokujundaja (visuaaltehnoloogi eriala): visuaalne eneseväljendus ja analüüs
Üliõpilaskandidaadile antakse analüüsiks ettevalmistatud videoklipp, kandidaat analüüsib selle tehnilist teostust, sisulisust, visuaalset lahendust, meeleolu. Lisaks peab kandidaat filmima ühe mõtestatud kaadri. Eksam kestab 2,5 akadeemilist tundi. Eelnev kogemus pole ülesande puhul nõutav.
Valguskujundaja (visuaaltehnoloogi eriala): kuna valguskujundaja töös on oluline struktuuritundlik taju ja oskus mittevisuaalsete kunstižanride (kirjanduse, muusika jms) impulsse visuaalseteks piltideks teisendada, siis testitakse üliõpilaskandidaadi eeldusi antud valdkonnas järgneva ülesandega:
Tehniline produtsent: korralduslik simulatsioonülesanne
4) Suuline intervjuu: intervjuu eesmärgiks on selgitada välja üliõpilaskandidaadi motiveeritus ja huvi, orienteerumine kultuuri- ja kunstivaldkonnas ning eelteadmised valitud erialal. Intervjuu hindamise kriteeriumid on:
Soovituslik kirjandus:
Lisainfo:
Hindamine
Erialakatsel hinnatakse:
Erialakatse koondtulemus 100 punkti skaalal moodustatakse järgmiselt:
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.