Pärandtehnoloogia
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekava läbimise tulemusel saab sinust maailmaparandaja, kes tunneb hästi traditsioonilise käsitöö tehnikaid ja materjale ning oskab neid loovalt kasutada praegusaja elukeskkonna paremaks muutmisel. Sul on valida rahvusliku tekstiili, rahvusliku ehituse ja rahvusliku metallitöö eriala. Pärast sessioonõppe lõpetamist leiad tööd ettevõtluses, hariduses või muuseumis.
„Rahvusliku tekstiili õpingud on loonud minu tänase reaalsuse. See on aluseks kõigele, millega tegelen: kunstnikutööle Viljandi pärimusmuusika festivali juures, moeetenduse OmaMood juhtimisele ning õppejõurollile Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Lisaks ajas kestvatele oskustele, sõpradele-kolleegidele ning väärtustele on õpingud andnud mulle julguse sukelduda väljakutsuvatesse ja inspireerivatesse erialaprojektidesse nii Eestis kui ka mujal.“
Õpe kestab neli aastat ja on korraldatud sessioonõppe vormis: üle nädala toimuvad kolme-neljapäevased õppesessioonid vahelduvad iseseisva töö perioodidega.
Sul spetsialiseerud kas rahvusliku tekstiili, rahvusliku ehituse või rahvusliku metallitöö erialale ning õpid tundma selle kõiki põhilisi kohalikke käsitöötehnikaid, -oskusi ja -materjale.
Pärandtehnoloogia õpe hõlmab eesti traditsioonilise käsitöökultuuri põhjalikku tundmaõppimist ning selle professionaalset, loovat ja jätkusuutlikku rakendamist nüüdisaegses elukeskkonnas. Olulisel kohal on käsitöö mõtestamine, uurimine ja edasiarendamine.
Õppetöös on suur osakaal praktiliste oskuste omandamisel ja seda toetavatel üldkunstiainetel. Seepärast on kõikidel erialadel märkimisväärne hulk praktikaid. Esimestel aastatel sooritad sa need peamiselt ülikooli õppetöökodades, hiljem aga tegevmeistrite, asutuste ja ettevõtete juures nii kodu- kui ka välismaal.
Sinu õppejõud on oma ala parimad meistrid, loojad ja praktikud.
Erialad
Rahvusliku tekstiili õppe eesmärk on koolitada selle ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Kahel esimesel aastal õpitakse lähemalt tundma kõiki eesti traditsioonilisi tekstiilitehnikaid, nende paikkondlikke eripärasid ning muutumist ajas ja ruumis. Haruldasemate tehnikatega saab tutvuda valikainete kursustel. Eriline rõhk on kohalike käsitöömaterjalide villa ja nahaga tutvumisel ning nende väärindamisel. Selleks loodud villakojas saab huvi korral õppida tundma lõngategemise saladusi algusest lõpuni. Kolmandal ja neljandal õppeaastal keskendutakse teadmiste ja oskuste rakendamisele tänapäevaste toodete valmistamisel. Praktikate ning seminari- ja lõputöö teemade kaudu saab õppija kujundada oma personaalse õpitee. Põhiõppele lisaks saab valida oma huvi alusel kaks spetsialiseerumismoodulit, et süveneda rahvarõivaste valmistamisse, traditsioonilisse nahatöötlemisse, muuseumitöösse, koolitamisse või loovettevõtlusse. Need on ühtlasi peamised valdkonnad, milles tegutsedes saab hiljem leiba teenida.
Rahvusliku ehituse õppe eesmärk on säilitada, jätkata ja ajakohastada rahvuslikku käsitööd ehituse vallas. Õpingute käigus omandatakse põhjalikud ja vahetud teadmised looduslikest ehitusmaterjalidest ning kohalikust ehitustraditsioonist, esmajoones palkehitusest, samuti õpitakse tundma ja kasutama nii igivanu kui ka moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Arendatakse käelisi, projekteerimis-, insenertehnilisi ja ettevõtlusoskusi. Põhiosa õppest moodustab auditoorne töö, mis on tihedalt põimitud praktikumide, praktikate, projektitööde ja õpiväljasõitudega. Õpiprojekte ja praktikakohti saab üliõpilane valida oma kitsamate erialaste huvide järgi. Vilistlased leiavad muu hulgas rakendust ehitusmeistri, töödejuhataja, muuseumitöötaja, projekteerija, pärandehituse ettevõtja, nõustaja, ehitus- ja puukäsitöönduse juhendaja ning õpetajana.
Rahvusliku metallitöö õppe eesmärk on koolitada selle ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid tänapäeva käsitöömeistreid. Esimesel aastal läbitakse kõik traditsioonilised ehte- ja sepatöö algkursused, millele järgneb süvendatud spetsialiseerumine valitud õppesuunale. Omandatakse lai valik traditsioonilisi ja nüüdisaegseid tehnoloogilisi metallitööoskusi, mida saab praktikate käigus oma huvi järgi täiendada. Teine võimalus on valida loovettevõtja ja muuseumitöötaja mooduli vahel. Meie vilistlastest saavad traditsioonilisi oskusi tundvad uue põlvkonna külasepad, ehtemeistrid, hõbesepad, tööriistade valmistajad või hoopis parandustöökoja meistrid. Olenevalt spetsialiseerumisest võib lõpetaja oma oskusi rakendada ettevõtluses või muuseumitöös.
Erialane õpe toimub peamiselt Viljandis Vilma õppehoone nüüdisaegselt sisustatud töökodades, mis on sinu käsutuses seitsmel päeval nädalas. Praktika sooritad nii meistrite juhendamisel ülikoolis kui ka muuseumides, teadus- ja haridusasutustes ning ettevõtetes.
Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogus on rikkalik valik traditsioonilist käsitööd puudutavat kirjandust kogu maailmast ja paljud õppematerjalid on kättesaadavad ka digitaalselt.
Üliõpilasena oled kaasatud koolielu ja õppekava kujundamisse ning otsustuskogudesse.
Meie õppekava on põhjamaade käsitöökõrgkoolide võrgustiku aktiivne liige, tänu millele on sul võimalik veeta lühem või pikem aeg mõnes väliskõrgkoolis.
Õpingud annavad sulle vajalikud teadmised ja oskused, et töötada rahvusliku käsitöö ja pärandtehnoloogia valdkonnas oma ala meistrina.
Meie vilistlased leiavad tööd muuseumides ning üldharidus-, kutse- ja huvikoolides. Paljud neist on loonud oma ettevõtte, mis pakub erialaseid tooteid ja teenuseid nii Eestis kui ka välismaal.
Õpinguid saad jätkata magistriõppes. Viljandi kultuuriakadeemias sobivad selleks kultuuripärandi loovrakenduste ning kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõpe.
Pärandtehnoloogia õppekava koosneb neljast erialast: ehitus, metallitöö, tekstiil ja ringtehnoloogia. 2023. aastal toimub vastuvõtt ringtehnoloogia erialale päevaõppes ning ehituse ja metallitöö erialadele sessioonõppes. Tekstiili erialale toimub järgmine vastuvõtt 2024. aastal.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Pärandtehnloogia õppekava erialakatsed:
- metallitöö eriala
- esimene erialakatse toimub 03.-04. juulil 2023 algusega kell 10.30 aadressil Posti 1, Viljandi.
- teine erialakatse toimub 06.-07. juulil 2023 algusega kell 10.30 aadressil Posti 1, Viljandi.
- ehituse eriala erialakatse toimub 05.-06. juulil 2023 algusega kell 10.30 aadressil Loodi mõis, Viljandi maakond.
- ringtehnoloogia eriala erialakatse toimub 05. juulil 2023 algusega kell 10.30 adressil Turu 7, Viljandi (ruum 124).
Metallitöö eriala
Erialakatse eesmärk
Katse eesmärk on hinnata metallitöö erialale sisseastujate motiveeritust ja püsivust metallitöö tegemiseks; huvi kultuuripärandi ja pärandtehnoloogia vastu; valmisolekut ning tahet õppida ja töötada käsitöö valdkonnas.
Sisseastujatelt eeldatakse:
- tahet ja püsivust omandada metallitööks (ehte- või sepatööks) vajalikud oskused;
- huvi ja austust Eesti rahvakultuuri ja pärandtehnoloogiate vastu;
- suulist, kirjalikku ja loomingulist eneseväljendusoskust;
- visuaalkultuuri alast märkamis- ja mõtlemisoskust;
- käelist ja loomingulist võimekust;
- sessioonõppeks valmisolekut ja tahet iseseisvaks tööks õppetöö välisel ajal.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb viiest osast:
- Essee erialasel teemal annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemusest ja silmaringist. Hindamisel arvestatakse kirjaliku eneseväljenduse sisukust, iseseisvat analüütilist mõtlemisoskust, erialase teemavaldkonna mõistmist. Aeg: 2,5 tundi.
- Erialase kavandamise ülesandeks on ühel etteantud teemal ehte, sepise või metallvormi kavandi loomine. Kandidaat võtab kaasa harilikud pliiatsid, joonlaua, sirkli, kustutuskummi, teritaja, soovi korral värvipliiatsid või muud joonistusvahendid. Hindamisel arvestatakse kandidaadi isikupärast loomingulist mõtlemisvõimet, ideevisandeid (mustandeid) ja lõppkavandite vormistamise korrektsust. Eelnev joonistusoskus ei ole vajalik. Aeg: 3 tundi.
- Joonistamise katse ülesandeks on lihtsam erialaga seotud joonistamise ülesanne, milleks ei ole eelnevalt omandatud joonistamise oskust vaja. Kandidaat võtab kaasa pehmed harilikud pliiatsid (2B, 4B, 6B), kustutuskummi, pliiatsiteritaja. Hindamisel arvestatakse kandidaadi isikupärast loomingulist mõtlemisvõimet, vormitunnetust, pindade ja materjalide käsitlemise ning terviku taju, loovust ja korrektsust. Aeg: 2 tundi.
- Metallitöö katse toimub eriala töökojas õppejõu juhendamisel. Katse sisuks on metallitööga tutvumine ning lihtsa metalleseme valmistamine. Hinnatakse kandidaadi töösse suhtumist, võimekust esitletud töövõtteid kasutada ning erinevaid tööetappe iseseisvalt teostada, töö lõpptulemuse kvaliteeti, analüütilist mõtlemisoskust. Sisseastujailt ei eeldata eelnevat metallitöö kogemust. Aeg: 2,5 tundi.
- Vestlusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, sobivust ja võimekust valitud erialal õppimiseks. Kandidaat võib kaasa võtta valiku (maksimaalselt 5 eset) oma loomingulistest töödest ja/või oma loomingu mapi, mis annab ülevaate senisest loometegevusest, käsitöö- ja tehnoloogiaalastest oskustest. Aeg: kuni 15 minutit.
Eelistatud on elektrooniline loomingumapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Mapp annab ülevaate senisest loometegevusest ja käsitööalastest oskustest ning elektroonilisse mappi võib lisada ka enda loomingulise CV. Lubatud ei ole loomingut esitleda telefoni ekraani kaudu ega mälupulgal. Eelneval kokkuleppel võib kasutada esitlemiseks isiklikku arvutit või saata mapp e-postiga aadressile eilve.manglus@ut.ee.
Ettevalmistus
Sisseastujal on soovitav tutvuda Eesti metallitöö meistrite loominguga, uurida etnograafilisi metallesemeid ning katsetada nende visandamist. Eelnev joonistamise oskus ja metallitöö kogemus ei ole eriala õppimise eelduseks. Soovitatav on võimalusel külastada rahvusliku metallitöö eriala avatud uste päeva. Parima ülevaate pärandtehnoloogia õppekava metallitöö erialal toimuvast annab 2023. aasta kevadsemestril toimuv eelõpe.
Hindamine
Katseid hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest ja -spetsialistidest. Erialakatse iga osa hinnatakse 20 palli süsteemis ning tulemused liidetakse. Maksimaalne punktisumma erialakatse eest on 100 punkti. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66.
Ehituse eriala
Erialakatse eesmärk
Sisseastumiseksami eesmärk on hinnata kandidaatide eeldusi ja valmisolekut erialaõpinguteks.
Sisseastujatelt eeldatakse:
Erialale sisseastujailt eeldatakse austust ja huvi käsitöö ja eesti arhitektuuripärandi vastu ning erialast mõtlemisvõimet. Kasuks tulevad varem omandatud käsitööoskused ja puutöökogemus.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb neljast osast:
- Essee annab sisseastujale võimaluse näidata oma kursisolekut eriala sisu ja probleemidega: missugusena näeb sisseastuja pärandi ja pärandehituse rolli, tähendust tänases päevas ja tulevikuväljavaateid ning kuidas tunneb ta iseend pärimus- ning pärandkultuuriga suhestuvat. Aeg: 2 tundi. Hinnatakse kirjaliku eneseväljenduse taset, iseseisvat analüütilist mõtlemist, orienteerumist erialateemades (osakaal hindest 25 p).
- Visandamisülesande raames kavandab sisseastuja omal valikul ühe lihtsama eseme, konstruktsiooni või selle osa, mida ta plaanib puutöökatsel valmistada. Aeg: 2 tundi. Hinnatakse erialast loovat mõtlemist ja tehnilist taipu, idee algupärasust, visuaalset väljendusoskust, vormitunnetust ja võimet tajuda tervikut ning korrektset vormistust (osakaal hindest 25 p).
- Puutöökatse käigus valmistab sisseastuja visandamisülesandes kavandatud eseme või konstruktsiooni. Katse toimub looduslikus kohas ja tööks saab kasutada kohapeal leiduvaid looduslikke ehitusmaterjale (enamjaolt töötlemata puitu ja vähesel määral ka kinnitusvahendeid) ning tavalisemaid tööriistu. Aeg: 6 tundi. Hinnatakse idee toimivust, töö tulemuse kvaliteeti, töökoha organiseerimise ja töövõtete otstarbekust ning ohutust, võimet hinnata realistlikult tööks kuluvat aega ja oma võimeid (kui aeg lõpeb, peab töö olema kasutuskõlbulik) (osakaal hindest 25 p).
- Vestluse eesmärk on kandidaadiga tutvuda ning hinnata tema eeldusi ja valmisolekut õpinguteks rakendusliku kõrghariduse esimesel astmel pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku ehituse erialal. Komisjoniliikmed tunnevad huvi sisseastuja essees välja toodud mõttekäikude ja praktilise ülesande (visand ja puutöökatse) laabumise vastu, tema varasemate õpingute ja töökogemuse vastu, samuti erialaste teadmiste ja silmaringi vastu. Vestlusele on soovitav võtta kaasa loomingumapp. Vestlus toimub puutöökatse ajal vastavalt kohepeal toimuvale registreerimisele. Eelistatud on elektrooniline loomingumapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Mapp annab ülevaate senisest loometegevusest ja käsitööalastest oskustest ning sinna võib lisada ka enda loomingulise CV. Eelneval kokkuleppel võib kasutada esitlemiseks isiklikku arvutit või saata mapp e-postiga. (osakaal hindest 25 punkti)
Ettevalmistus
Võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument, kirjutusvahendid ning ilmastikukindel ja tööks sobiv riietus. Puutöökatse sujuvuse huvides on soovitav kaasa võtta ka isiklikke lemmiktööriistu omal valikul (töövahendeid on ka kohapeal). NB! Nimetatu ei ole kohustuslik ega määrav hinnangu andmisel.
Hindamine
Hinnatakse sisseastuja küpsust õppimiseks valitud erialal; arutlus- ja eneseväljendusoskust; orienteerumist erialal toimuvates aruteludes ja arengutes. Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktisel skaalal. Katse koosneb neljast osast, iga osa eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
Ringtehnoloogia eriala
Erialakatse eesmärk
Erialakatse eesmärk on hinnata ringtehnoloogia erialale sisseastuja motiveeritust ja sobivust antud erialaga tegelemiseks; huvi keskkonna ja pärandtehnoloogia vastu; valmisolekut ning tahet erialal õppimiseks ja töötamiseks.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb kahest osast:
- Motivatsioonikiri, mis annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemustest ja silmaringist. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-i. Motivatsioonikirja pikkus on maksimaalselt 4600 tähemärki koos tühikutega. Motivatsioonikirjas on soovitav vastata järgnevatele küsimustele:
- põhjendage oma huvi õppekava vastu;
- miks valisite just selle õppekava, kuidas seostub see teie huvide ja varasema kogemusega;
- millist väljundit näete oma erialavaldkonnas peale õpingute lõppemist.
- Vestluse eesmärk on kandidaadiga tutvuda ning hinnata tema eeldusi ja valmisolekut õpinguteks ringtehnoloogia erialal. Komisjoniliikmed tunnevad huvi sisseastuja motivatsioonikirjas välja toodud mõttekäikude vastu, tema varasemate õpingute ja töökogemuse vastu, samuti erialaste teadmiste ja silmaringi vastu. Lisaks sellele on vestlusel soovitav esitada oma loomingu/ tegevuste mapp, mis annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest loometegevusest, oskustest ja teadmistest nii keskkonna kui pärandtehnoloogiate vallas. Eelistatud on elektrooniline mapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Loomingumappi võib integreerida ka CV. Aeg: sõltuvalt kandidaatide arvust, á 15-20 minutit.
Ettevalmistus
Sisseastujal on soovitav tutvuda keskkonnaalaste kirjutistega ning uurida erinevaid algatusi, mis tegelevad materjalide kasutusaja ning esemete eluea pikendamisega parandamise, uus- ja taaskasutuse kaudu. Nt kogukondlikud parandustöökojad Tartus ja Tallinnas - https://paranda.ee/ ja https://www.facebook.com/Kopli93/ Kasuks tuleb mitmesuguste lihttehnoloogiate (low-tech) tundmine. Mõelda tuleks läbi oma tulevikunägemus antud erialal õppides ja peale selle lõpetamist.
Hindamine
Erialakatset hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest.
Motivatsioonikirja hindamisel arvestame järgmisi kriteeriume:
- üliõpilaskandidaadi eesmärkide ja õppekava sisu sobivus;
- tulevikunägemus;
- eneseväljendusoskus.
Vestluse hindamise peamised kriteeriumid:
- senised erialased kogemused;
- õpingutega seotud eelteadmiste maht ja ulatus;
- suutlikkus arutleda erinevate probleemide võimalike lahenduskäikude üle ja oma ettepanekuid põhjendada;
- eeldused ja motiveeritus õppimiseks ja erialaseks töötamiseks;
- loovus, leidlikkus ja eetilisus olukordade lahendamisel;
- analüüsi- ja üldistusoskus;
- üldine haritus, silmaring ning orienteerumine Eesti ja maailma olukorda või arengut puudutavates laiemates teemades;
- suhtlusoskus ning üldine väljendusoskus.
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100 punkti skaalal. Motivatsioonikirja hinnatakse 40 punkti süsteemis ja vestlust (sh loomingumappi) 60 punkti süsteemis. Tulemused liidetakse. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
