Pärandtehnoloogia

Rakenduskõrgharidusõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat , 240 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe, sessioonõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
tekstiili erialal 16, ringtehnoloogia erialal 8
Õppetasu
tasuta

Pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekava läbimise tulemusel saab sinust maailmaparandaja, kes tunneb hästi traditsioonilise käsitöö tehnikaid ja materjale ning oskab neid loovalt kasutada praegusaja elukeskkonna paremaks muutmisel. Saad valida tekstiili, ehituse, metallitöö või ringtehnoloogia eriala. Pärast lõpetamist leiad tööd näiteks muuseumis, haridusasutuses või saad luua oma ettevõtte.

 

„Rahvusliku tekstiili õpingud on loonud minu tänase reaalsuse. See on aluseks kõigele, millega tegelen: kunstnikutööle Viljandi pärimusmuusika festivali juures, moeetenduse OmaMood juhtimisele ning õppejõurollile Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Lisaks ajas kestvatele oskustele, sõpradele-kolleegidele ning väärtustele on õpingud andnud mulle julguse sukelduda väljakutsuvatesse ja inspireerivatesse erialaprojektidesse nii Eestis kui ka mujal.“ 

 

Triin Amur, vilistlane

Õpe kestab neli aastat. Ringtehnoloogia eriala õpitakse päevases õppes, teisi erialasid sessioonõppe vormis. Viimase puhul vahelduvad üle nädala toimuvad kolme-neljapäevased õppesessioonid iseseisva töö perioodidega.

Sa spetsialiseerud kas tekstiili, ehituse või metallitöö erialale ning õpid tundma kõiki põhilisi kohalikke käsitöötehnikaid, -oskusi ja -materjale. 2023. aastast võetakse õppijaid vastu ka ringtehnoloogia erialale, mis seob teiste mainitud erialade alusoskused.

Pärandtehnoloogia õpe hõlmab eesti traditsioonilise käsitöökultuuri põhjalikku tundmaõppimist ning selle professionaalset, loovat ja jätkusuutlikku rakendamist nüüdisaegses elukeskkonnas. Olulisel kohal on käsitöö mõtestamine, uurimine ja edasiarendamine. Ringtehnoloogia eriala toel lisanduvad keskkonnaprobleemide mõistmine ja neile lahenduste leidmine.

Õppetöös on suur osakaal praktiliste oskuste omandamisel ja seda toetavatel üldkunstiainetel. Seepärast on kõikidel erialadel märkimisväärne hulk praktikaid. Esimestel aastatel sooritad sa need peamiselt ülikooli õppetöökodades, hiljem aga tegevmeistrite, asutuste ja ettevõtete juures nii kodu- kui ka välismaal.

Sinu õppejõud on oma ala parimad meistrid, loojad ja praktikud.

Erialad 

Tekstiiliõppe eesmärk on koolitada rahvusliku tekstiilipärandi ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Kahel esimesel aastal õpitakse lähemalt tundma kõiki eesti traditsioonilisi tekstiilitehnikaid, nende paikkondlikke eripärasid ning muutumist ajas ja ruumis. Haruldasemate tehnikatega saab tutvuda valikainete kursustel. Eriline rõhk on kohalike käsitöömaterjalide villa ja nahaga tutvumisel ning nende väärindamisel. Selleks loodud villakojas saab huvi korral õppida tundma lõngategemise saladusi algusest lõpuni. Kolmandal ja neljandal õppeaastal keskendutakse teadmiste ja oskuste rakendamisele tänapäevaste toodete valmistamisel. Praktikate ning seminari- ja lõputöö teemade kaudu saab õppija kujundada oma personaalse õpitee. Põhiõppele lisaks saab valida oma huvi alusel kaks spetsialiseerumismoodulit, et süveneda rahvarõivaste valmistamisse, traditsioonilisse nahatöötlemisse, muuseumitöösse või koolitamisse. Need on ühtlasi peamised tegevusvaldkonnad, milles tegutsedes saab hiljem leiba teenida.

Image
tudeng

Ehituse erialal koolitatakse spetsialiste, kes tunnevad meie maaehituspärandi ajalugu, tehnoloogiaid, materjale ja konstruktsioone. Õpingute käigus omandatakse põhjalikud ja vahetud teadmised looduslikest ehitusmaterjalidest ning kohalikust ehitustraditsioonist, esmajoones palkehitusest. Samuti õpitakse tundma ja kasutama nii traditsioonilisi kui ka moodsamaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Oluline osa on pärandihoiu ja restaureerimisega seotud ainetel. Arendatakse nii käelisi kui ka projekteerimis- ja insener-tehnilisi oskusi. Põhiosa õppest moodustab auditoorne töö, mis on tihedalt põimitud praktikumide, praktikate, projektitööde ja õppekäikudega. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide ja ettevõtetega, näiteks MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseum ja Hiiumaa Kutsehariduskeskus. Õpiprojekte ja praktikakohti saab üliõpilane valida oma kitsamate erialaste huvide järgi. Vilistlased on leidnud tööd näiteks ehituse, restaureerimise, projekteerimise, muuseumitöö, nõustamise ning ehitus- ja puukäsitöönduse õpetamise vallas.

Image
keskkond

Metallitöö õppe eesmärk on koolitada ehte- ja sepatöö ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid. Esimesel aastal läbitakse traditsioonilisi metallitöö võtteid tutvustavad algkursused, misjärel spetsialiseerutakse kitsamalt ehte- või sepatööle. Omandatakse lai valik traditsioonilisi ja nüüdisaegseid metallitöö tehnoloogiaid, aga ka eriala ajaloolist ja teoreetilist tausta hõlmavaid teadmisi, mida edaspidi loome- ja uurimistöös kasutada. Meie vilistlased on traditsioonilisi oskusi tundvad uue põlvkonna külasepad, ehtemeistrid, hõbesepad, tööriistade valmistajad ja erialaste oskuste edasikandjad. Lõpetajad leiavad tööd ehte- või sepatööga seotud loomevaldkondades, eraettevõtetes või ka muuseumides.

Image
keskkond

Ringtehnoloogia õppe eesmärk on koolitada ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid järgivaid, materjale ning lihttehnoloogiaid (ingl low-tech) tundvaid asjatundlikke ja loovaid uue aja meistreid. Põhiline rõhk on ringluses olevate esemete ja materjalide eluea nutikal ja looval pikendamisel lihttehnoloogilise parandamise, taas- ja uuskasutuse ning ümbertöötlemise abil. Olulisel kohal on laiema teadlikkuse suurendamine keskkonnaprobleemide põhjustest ja neile piirkonnapõhiste lahenduste leidmine. Eriala annab ülevaate sellest, kuidas töödelda enamlevinud materjale ning neid taas- ja uuskasutada. Põhiõppes omandatakse alusteadmised olulisematest käsitöötehnikatest, nende uurimisest ja praktilisest rakendamisest. Lisaks saab oma huvi järgi valida neljandiku õppemahu ulatuses aineid ja praktikaid tekstiili, ehituse ja metallitöö erialalt. Vilistlased saavad oma oskusi rakendada uudsete teenuste ja toodete arendamisel ja kogukonnapõhiste algatuste toetamisel (nt parandustöökojad, uus- ja taaskasutuskeskused, taastav põllumajandus).

Leia vasakule-paremale liikudes sind huvitav eriala. Seejärel näed täpsemalt selle mooduleid ning moodulitel vajutades õppeaineid.

Erialane õpe toimub peamiselt Viljandis Vilma õppehoone nüüdisaegselt sisustatud töökodades, mis on sinu käsutuses seitsmel päeval nädalas. Praktika sooritad nii meistrite juhendamisel ülikoolis kui ka muuseumides, teadus- ja haridusasutustes ning ettevõtetes.  

Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogus on rikkalik valik traditsioonilist käsitööd puudutavat kirjandust kogu maailmast ja paljud õppematerjalid on kättesaadavad ka digitaalselt.  

Üliõpilasena oled kaasatud koolielu ja õppekava kujundamisse ning otsustuskogudesse.  

Meie õppekava on põhjamaade käsitöökõrgkoolide võrgustiku aktiivne liige, tänu millele on sul võimalik veeta lühem või pikem aeg mõnes väliskõrgkoolis.  

Image
keskkond

Õpingud annavad sulle vajalikud teadmised ja oskused, et töötada rahvusliku käsitöö ja pärandtehnoloogia valdkonnas oma ala meistrina.  

Meie vilistlased leiavad tööd muuseumides ning üldharidus-, kutse- ja huvikoolides. Paljud neist on loonud oma ettevõtte, mis pakub erialaseid tooteid ja teenuseid nii Eestis kui ka välismaal.  

Õpinguid saad jätkata magistriõppes. Viljandi kultuuriakadeemias sobivad selleks kultuuripärandi loovrakenduste ning kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõpe.  

Pärandtehnoloogia õppekava koosneb neljast erialast: ehitus, metallitöö, tekstiil ja ringtehnoloogia. 2024. aastal toimub vastuvõtt ringtehnoloogia erialale päevaõppes ning tekstiili erialale sessioonõppes. Ehituse ja metallitöö erialadele toimub järgmine vastuvõtt 2025. aastal. 
 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused 


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%). 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 Erialakatse toimub:

  • tekstiili eriala 4. ja 5. juulil 2024 kell 10:30 Viljandis aadressil Posti 1 ja Turu 7 
  • ringtehnoloogia eriala 3. juulil 2024 kell 10.30 Viljandis aadressil Turu 7 ruumis 124

Tekstiili eriala
 

Erialakatse eesmärk

Tekstiili erialale õppima asuda soovijate puhul hindame:

  • isiklikku suhet eesti rahvakunsti;
  • varasemaid käsitööalaseid kogemusi;
  • loomingulist potentsiaali;
  • valmisolekut, motivatsiooni ja ajaplaneerimise oskust õppekava läbimiseks ning töötamiseks käsitöövaldkonnas.

Mida eeldatakse:

Käelist osavust, huvi eesti rahvakunsti vastu, põhiliste rahvuslike ornamentide, värvide ja tehnikate tundmist, ühe või mitme kihelkonna rahvariiete detailsemat teadmist (valmidust kasutada selle/nende mustreid, lõikeid ja värve kompositsiooniülesande sooritamisel), käsitöövaldkonna hetkeseisu tundmist, ettekujutust enda tulevasest erialasest positsioonist (nt ettevõtlus, muuseumitöö jne).

Erialakatse koosneb neljast osast:

  1. Motivatsioonikiri, mis annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemustest ja silmaringist. Aeg: 1 tundi.
     
  2. Vestlus, mille alusel hinnatakse sisseastuja sobivust ja potentsiaali valitud erialal õppimiseks. Aeg: sõltuvalt kandidaatide arvust, á 15 minutit.

    Lisaks on soovitav esitada 2-5 olulist ja tähenduslikku enda valmistatud eset või teost, mis esindavad parimal viisil kandidaadi erialaseid oskuseid. Lisaks sellele on vestlusel soovitav esitada oma loomingu mapp, mis annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest loometegevusest ning käsitöö- ja tehnoloogiaalastest oskustest. 

    Eelistatud on elektrooniline mapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Loomingumapp annab ülevaate käsitööalastest oskustest ja loomingust ning võiks sisaldada järgmisi osi:
    1. Kirjeldav loetelu käsitöö/ pärandtehnoloogia tehnikatest, millega kandideerija on tegelenud või mida õppinud. Lisada ka varem läbitud koolitused või erialased õpingud;
    2. Loominguline tegevus ja näited erinevatest erialastest töödest: kavandid, fotod valminud esemetest ja objektidest, blogi vm lingid jne;
    3. Erialastel näitustel või projektides osalemine: loetelu, illustreerivad materjalid;
    4. Loomingumappi võib integreerida ka CV.
       
  3. Maalimise ülesande eesmärgiks on selgitada välja sisseastuja koloriidi- ja kompositsioonitaju. Ülesandeks on etteantud natüürmordi kujutamine A3 vatman- või akvarellpaberil enda kaasavõetud pintslite ja värvidega (guašid, akrüülvärvid või akvarellid; kui on soov akvarelli teha, siis ka A3 akvarellpaber). Aeg: 3 tundi.
     
  4. Erialakompositsiooni ülesanne selgitab välja sisseastuja teadmised rahvapärasest tekstiilipärandist ja tema nägemuse rahvakunsti kasutamise võimalustest tänapäeval. Hindamisel arvestatakse tulemuse leidlikkust, värvide ja kompositsiooni harmooniat ning suhestumist rahvakunstiga. Kahe ülesande teema avaldatakse vahetult enne eksami algust, kuid üldiselt on tavaks üks ülesanne siduda rõivakujunduse ja teine ruumitekstiilide kavandamisega. Ülesande soorituseks võib kasutada kollaažitehnikat, pliiatseid, värve jm. Kaasa võtta erinevaid töövahendeid: vanu ajakirju, värvipliiatseid, värvipaberit, värve, lõnga ja kanga katkeid, kääre jne. Aeg: 5 tundi.

Ettevalmistus

Sisseastujal on soovitav enne eksameid käia muuseumides eesti etnograafiliste tekstiilidega tutvumas, sirvida rahvarõivaraamatuid, tutvuda Eesti tekstiilikunsti ajalooga ja tähtsamate esindajatega kaasajast. Analüüsida Eesti käsitööpoodide ning -toodete häid ja varjukülgi. Mõelda läbi oma tulevikunägemus antud erialal õppides ja peale selle lõpetamist.

Hindamine

Erialakatset hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Igat erialakatset hinnatakse eraldi: motivatsioonikirja, vestlust ja maalimist 20-palli süsteemis ning eriala kompositsiooni 40-palli süsteemis, tulemused liidetakse. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66.


Ringtehnoloogia eriala
 

Erialakatse eesmärk

Erialakatse eesmärk on hinnata ringtehnoloogia erialale sisseastuja motiveeritust ja sobivust antud erialaga tegelemiseks; huvi keskkonna ja pärandtehnoloogia vastu; valmisolekut ning tahet erialal õppimiseks ja töötamiseks.

Erialakatse ülesehitus

Erialakatse koosneb kahest osast:

  1. Motivatsioonikiri, mis annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemustest ja silmaringist. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-i. Motivatsioonikirja pikkus on maksimaalselt 4600 tähemärki koos tühikutega. Motivatsioonikirjas on soovitav vastata järgnevatele küsimustele:
    • põhjendage oma huvi õppekava vastu;
    • miks valisite just selle õppekava, kuidas seostub see teie huvide ja varasema kogemusega;
    • millist väljundit näete oma erialavaldkonnas peale õpingute lõppemist.
       
  2. Vestluse eesmärk on kandidaadiga tutvuda ning hinnata tema eeldusi ja valmisolekut õpinguteks ringtehnoloogia erialal. Komisjoniliikmed tunnevad huvi sisseastuja motivatsioonikirjas välja toodud mõttekäikude vastu, tema varasemate õpingute ja töökogemuse vastu, samuti erialaste teadmiste ja silmaringi vastu. Aeg: sõltuvalt kandidaatide arvust, á 15-20 minutit.

    Lisaks sellele on vestlusel soovitav esitada oma loomingu/ tegevuste mapp, mis annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest loometegevusest, oskustest ja teadmistest nii keskkonna kui pärandtehnoloogiate vallas. Eelistatud on elektrooniline mapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Loomingumappi võib integreerida ka CV.

Ettevalmistus

Sisseastujal on soovitav tutvuda keskkonnaalaste kirjutistega ning uurida erinevaid algatusi, mis tegelevad materjalide kasutusaja ning esemete eluea pikendamisega parandamise, uus- ja taaskasutuse kaudu. Nt kogukondlikud parandustöökojad Tartus ja Tallinnas - https://paranda.ee/ ja https://www.facebook.com/Kopli93/. Kasuks tuleb mitmesuguste lihttehnoloogiate (low-tech) tundmine. Mõelda tuleks läbi oma tulevikunägemus antud erialal õppides ja peale selle lõpetamist.
 

Hindamine

Erialakatset hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest.

Motivatsioonikirja hindamisel arvestame järgmisi kriteeriume:

  • üliõpilaskandidaadi eesmärkide ja õppekava sisu sobivus;
  • tulevikunägemus;
  • eneseväljendusoskus.

Vestluse hindamise peamised kriteeriumid:

  • senised erialased kogemused;
  • õpingutega seotud eelteadmiste maht ja ulatus;
  • suutlikkus arutleda erinevate probleemide võimalike lahenduskäikude üle ja oma ettepanekuid põhjendada;
  • eeldused ja motiveeritus õppimiseks ja erialaseks töötamiseks;
  • loovus, leidlikkus ja eetilisus olukordade lahendamisel;
  • analüüsi- ja üldistusoskus;
  • üldine haritus, silmaring ning orienteerumine Eesti ja maailma olukorda või arengut puudutavates laiemates teemades;
  • suhtlusoskus ning üldine väljendusoskus.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100 punkti skaalal. Motivatsioonikirja hinnatakse 40 punkti süsteemis ja vestlust (sh loomingumappi) 60 punkti süsteemis. Tulemused liidetakse. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66.

Tule tudengivarjuks

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Ave Matsin
programmijuht
526 2510
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625

Kultuuriakadeemia avab ringtehnoloogia eriala

#sisseastumine
Info videointervjuul osalemise kohta Tartu Ülikooli kandideerimisel
20.03.2024
#sisseastumine
Ootame sind 10. aprillil andmeteaduse magistrikava infotundi.
19.03.2024
#õppimine #sisseastumine
Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval toimus haridusteaduste instituudis vestlusring „Õpetajaametist otse ja ausalt“, kus arutlesid õpetajaameti üle õppekava „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ esimese aasta üliõpilane Joonas Asumets, õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ kolmanda aasta üliõpilane Brigitta Tikku ning õppekava „Klassiõpetaja“ värske vilistlane Elis Tõnisson, kes töötab Tartu Karlova Koolis 1. klassi juhatajana.
14.03.2024
#õppimine #sisseastumine
Teist või enamat korda tasuta õppimise piirangud
25.11.2021