Pärandtehnoloogia
Rakenduskõrgharidusõpe
16. juuni
1. juuli
18. juuli
1. september
Pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekava läbimise tulemusel saab sinust maailmaparandaja, kes tunneb hästi traditsioonilise käsitöö tehnikaid ja materjale ning oskab neid loovalt kasutada praegusaja elukeskkonna paremaks muutmisel. Saad valida tekstiili, ehituse, metallitöö või ringtehnoloogia eriala. Pärast lõpetamist leiad tööd näiteks muuseumis, haridusasutuses või saad luua oma ettevõtte.
„Rahvusliku tekstiili õpingud on loonud minu tänase reaalsuse. See on aluseks kõigele, millega tegelen: kunstnikutööle Viljandi pärimusmuusika festivali juures, moeetenduse OmaMood juhtimisele ning õppejõurollile Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Lisaks ajas kestvatele oskustele, sõpradele-kolleegidele ning väärtustele on õpingud andnud mulle julguse sukelduda väljakutsuvatesse ja inspireerivatesse erialaprojektidesse nii Eestis kui ka mujal.“
Õpe kestab neli aastat. Ringtehnoloogia eriala õpitakse päevases õppes, teisi erialasid sessioonõppe vormis. Viimase puhul vahelduvad üle nädala toimuvad kolme-neljapäevased õppesessioonid iseseisva töö perioodidega.
Sa spetsialiseerud kas tekstiili, ehituse või metallitöö erialale ning õpid tundma kõiki põhilisi kohalikke käsitöötehnikaid, -oskusi ja -materjale. 2023. aastast võetakse õppijaid vastu ka ringtehnoloogia erialale, mis seob teiste mainitud erialade alusoskused.
Pärandtehnoloogia õpe hõlmab eesti traditsioonilise käsitöökultuuri põhjalikku tundmaõppimist ning selle professionaalset, loovat ja jätkusuutlikku rakendamist nüüdisaegses elukeskkonnas. Olulisel kohal on käsitöö mõtestamine, uurimine ja edasiarendamine. Ringtehnoloogia eriala toel lisanduvad keskkonnaprobleemide mõistmine ja neile lahenduste leidmine.
Õppetöös on suur osakaal praktiliste oskuste omandamisel ja seda toetavatel üldkunstiainetel. Seepärast on kõikidel erialadel märkimisväärne hulk praktikaid. Esimestel aastatel sooritad sa need peamiselt ülikooli õppetöökodades, hiljem aga tegevmeistrite, asutuste ja ettevõtete juures nii kodu- kui ka välismaal.
Sinu õppejõud on oma ala parimad meistrid, loojad ja praktikud.
Erialad
Tekstiiliõppe eesmärk on koolitada rahvusliku tekstiilipärandi ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Kahel esimesel aastal õpitakse lähemalt tundma kõiki eesti traditsioonilisi tekstiilitehnikaid, nende paikkondlikke eripärasid ning muutumist ajas ja ruumis. Haruldasemate tehnikatega saab tutvuda valikainete kursustel. Eriline rõhk on kohalike käsitöömaterjalide villa ja nahaga tutvumisel ning nende väärindamisel. Selleks loodud villakojas saab huvi korral õppida tundma lõngategemise saladusi algusest lõpuni. Kolmandal ja neljandal õppeaastal keskendutakse teadmiste ja oskuste rakendamisele tänapäevaste toodete valmistamisel. Praktikate ning seminari- ja lõputöö teemade kaudu saab õppija kujundada oma personaalse õpitee. Põhiõppele lisaks saab valida oma huvi alusel kaks spetsialiseerumismoodulit, et süveneda rahvarõivaste valmistamisse, traditsioonilisse nahatöötlemisse, muuseumitöösse või koolitamisse. Need on ühtlasi peamised tegevusvaldkonnad, milles tegutsedes saab hiljem leiba teenida.
Ehituse erialal koolitatakse spetsialiste, kes tunnevad meie maaehituspärandi ajalugu, tehnoloogiaid, materjale ja konstruktsioone. Õpingute käigus omandatakse põhjalikud ja vahetud teadmised looduslikest ehitusmaterjalidest ning kohalikust ehitustraditsioonist, esmajoones palkehitusest. Samuti õpitakse tundma ja kasutama nii traditsioonilisi kui ka moodsamaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Oluline osa on pärandihoiu ja restaureerimisega seotud ainetel. Arendatakse nii käelisi kui ka projekteerimis- ja insener-tehnilisi oskusi. Põhiosa õppest moodustab auditoorne töö, mis on tihedalt põimitud praktikumide, praktikate, projektitööde ja õppekäikudega. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide ja ettevõtetega, näiteks MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseum ja Hiiumaa Kutsehariduskeskus. Õpiprojekte ja praktikakohti saab üliõpilane valida oma kitsamate erialaste huvide järgi. Vilistlased on leidnud tööd näiteks ehituse, restaureerimise, projekteerimise, muuseumitöö, nõustamise ning ehitus- ja puukäsitöönduse õpetamise vallas.
Metallitöö õppe eesmärk on koolitada ehte- ja sepatöö ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid. Esimesel aastal läbitakse traditsioonilisi metallitöö võtteid tutvustavad algkursused, misjärel spetsialiseerutakse kitsamalt ehte- või sepatööle. Omandatakse lai valik traditsioonilisi ja nüüdisaegseid metallitöö tehnoloogiaid, aga ka eriala ajaloolist ja teoreetilist tausta hõlmavaid teadmisi, mida edaspidi loome- ja uurimistöös kasutada. Meie vilistlased on traditsioonilisi oskusi tundvad uue põlvkonna külasepad, ehtemeistrid, hõbesepad, tööriistade valmistajad ja erialaste oskuste edasikandjad. Lõpetajad leiavad tööd ehte- või sepatööga seotud loomevaldkondades, eraettevõtetes või ka muuseumides.
Ringtehnoloogia õppe eesmärk on koolitada ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid järgivaid, materjale ning lihttehnoloogiaid (ingl low-tech) tundvaid asjatundlikke ja loovaid uue aja meistreid. Põhiline rõhk on ringluses olevate esemete ja materjalide eluea nutikal ja looval pikendamisel lihttehnoloogilise parandamise, taas- ja uuskasutuse ning ümbertöötlemise abil. Olulisel kohal on laiema teadlikkuse suurendamine keskkonnaprobleemide põhjustest ja neile piirkonnapõhiste lahenduste leidmine. Eriala annab ülevaate sellest, kuidas töödelda enamlevinud materjale ning neid taas- ja uuskasutada. Põhiõppes omandatakse alusteadmised olulisematest käsitöötehnikatest, nende uurimisest ja praktilisest rakendamisest. Lisaks saab oma huvi järgi valida neljandiku õppemahu ulatuses aineid ja praktikaid tekstiili, ehituse ja metallitöö erialalt. Vilistlased saavad oma oskusi rakendada uudsete teenuste ja toodete arendamisel ja kogukonnapõhiste algatuste toetamisel (nt parandustöökojad, uus- ja taaskasutuskeskused, taastav põllumajandus).
Pärandtehnoloogia õppekava tegemiste kohta saad lähemalt lugeda siit.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Erialane õpe toimub peamiselt Viljandis Vilma õppehoone nüüdisaegselt sisustatud töökodades, mis on sinu käsutuses seitsmel päeval nädalas. Praktika sooritad nii meistrite juhendamisel ülikoolis kui ka muuseumides, teadus- ja haridusasutustes ning ettevõtetes.
Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogus on rikkalik valik traditsioonilist käsitööd puudutavat kirjandust kogu maailmast ja paljud õppematerjalid on kättesaadavad ka digitaalselt.
Üliõpilasena oled kaasatud koolielu ja õppekava kujundamisse ning otsustuskogudesse.
Meie õppekava on põhjamaade käsitöökõrgkoolide võrgustiku aktiivne liige, tänu millele on sul võimalik veeta lühem või pikem aeg mõnes väliskõrgkoolis.
Õpingud annavad sulle vajalikud teadmised ja oskused, et töötada rahvusliku käsitöö ja pärandtehnoloogia valdkonnas oma ala meistrina.
Meie vilistlased leiavad tööd muuseumides ning üldharidus-, kutse- ja huvikoolides. Paljud neist on loonud oma ettevõtte, mis pakub erialaseid tooteid ja teenuseid nii Eestis kui ka välismaal.
Õpinguid saad jätkata magistriõppes. Viljandi kultuuriakadeemias sobivad selleks kultuuripärandi loovrakenduste ning kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõpe.
Pärandtehnoloogia õppekava koosneb neljast erialast: ehitus, metallitöö, tekstiil ja ringtehnoloogia. 2025. aastal toimub vastuvõtt ringtehnoloogia erialale päevaõppes ning ehituse ja metallitöö erialadele sessioonõppes. Tekstiili erialale toimub järgmine vastuvõtt 2026. aastal.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse toimub:
- ehituse eriala 8.-9. juulil 2025 kell 10:30 Viljandis aadressil Posti 1 ruumis 217
- metallitöö eriala 10.-11. juulil 2025 kell 10.15 Viljandis aadressil Posti 1 ruumis 217
- ringtehnoloogia eriala 7. juulil 2025 kell 14.00 Viljandis aadressil Turu 7 ruumis 101
Ehituse eriala
Erialakatse eesmärk
Sisseastumiseksami eesmärk on hinnata kandidaatide eeldusi ja valmisolekut erialaõpinguteks.
Sisseastujatelt eeldatakse:
Erialale sisseastujailt eeldatakse austust ja huvi käsitöö ja eesti arhitektuuripärandi vastu ning erialast mõtlemisvõimet. Kasuks tulevad varem omandatud käsitööoskused ja puutöökogemus.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb neljast osast:
- Essee annab sisseastujale võimaluse näidata oma kursisolekut eriala sisu ja probleemidega: missugusena näeb sisseastuja pärandi ja pärandehituse rolli, tähendust tänases päevas ja tulevikuväljavaateid ning kuidas tunneb ta iseend pärimus- ning pärandkultuuriga suhestuvat. Aeg: 2 tundi.
Hinnatakse kirjaliku eneseväljenduse taset, iseseisvat analüütilist mõtlemist, orienteerumist erialateemades (osakaal hindest 25 p). - Visandamisülesande raames kavandab sisseastuja omal valikul ühe lihtsama eseme, konstruktsiooni või selle osa, mida ta plaanib puutöökatsel valmistada. Aeg: 2 tundi.
Hinnatakse erialast loovat mõtlemist ja tehnilist taipu, idee algupärasust, visuaalset väljendusoskust, vormitunnetust ja võimet tajuda tervikut ning korrektset vormistust (osakaal hindest 25 p). - Puutöökatse käigus valmistab sisseastuja visandamisülesandes kavandatud eseme või konstruktsiooni. Katse toimub looduslikus kohas ja tööks saab kasutada kohapeal leiduvaid looduslikke ehitusmaterjale (enamjaolt töötlemata puitu ja vähesel määral ka kinnitusvahendeid) ning tavalisemaid tööriistu. Aeg: 6 tundi.
Hinnatakse idee toimivust, töö tulemuse kvaliteeti, töökoha organiseerimise ja töövõtete otstarbekust ning ohutust, võimet hinnata realistlikult tööks kuluvat aega ja oma võimeid (kui aeg lõpeb, peab töö olema kasutuskõlbulik) (osakaal hindest 25 p). - Vestluse eesmärk on kandidaadiga tutvuda ning hinnata tema eeldusi ja valmisolekut õpinguteks rakendusliku kõrghariduse esimesel astmel pärandtehnoloogia õppekava ehituse erialal. Vestlus toimub puutöökatse ajal vastavalt kohepeal toimuvale registreerimisele. Komisjoniliikmed tunnevad huvi sisseastuja essees välja toodud mõttekäikude ja praktilise ülesande (visand ja puutöökatse) laabumise vastu, tema varasemate õpingute ja töökogemuse vastu, samuti erialaste teadmiste ja silmaringi vastu. Vestlusele on soovitav võtta kaasa loomingumapp. Eelistatud on elektrooniline loomingumapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Mapp annab ülevaate senisest loometegevusest ja käsitööalastest oskustest ning sinna võib lisada ka enda loomingulise CV. Eelneval kokkuleppel võib kasutada esitlemiseks isiklikku arvutit või saata mapp e-postiga (osakaal hindest 25 punkti).
Ettevalmistus
Võtta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument, kirjutusvahendid ning ilmastikukindel ja tööks sobiv riietus. Puutöökatse sujuvuse huvides on soovitav kaasa võtta ka isiklikke lemmiktööriistu omal valikul (töövahendeid on ka kohapeal). NB! Nimetatu ei ole kohustuslik ega määrav hinnangu andmisel.
Hindamine
Hinnatakse sisseastuja küpsust õppimiseks valitud erialal; arutlus- ja eneseväljendusoskust; orienteerumist erialal toimuvates aruteludes ja arengutes. Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktisel skaalal. Katse koosneb neljast osast, iga osa eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
Metallitöö eriala
Erialakatse eesmärk
Katse eesmärk on hinnata metallitöö erialale sisseastujate motiveeritust ja sobivust ehte- või sepatööga tegelemiseks; huvi kultuuripärandi ja pärandtehnoloogia vastu; valmisolekut ning tahet õppida ja töötada käsitöö valdkonnas.
Sisseastujatelt eeldatakse:
- tahet ja püsivust omandada pärandtehnoloogiliseks metallitööks (ehte- või sepatööks) vajalikud oskused;
- huvi ja austust Eesti rahvakultuuri ja pärandtehnoloogiate vastu;
- suulist, kirjalikku ja loomingulist eneseväljendusoskust;
- visuaalkultuuri alast märkamis- ja mõtlemisoskust;
- käelist ja loomingulist võimekust;
- valmisolekut ja tahet sessioonõppeks ja iseseisvaks tööks õppetöö välisel ajal.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb viiest osast:
- Essee erialasel teemal annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemusest ja silmaringist. Hindamisel arvestatakse kirjaliku eneseväljenduse sisukust, iseseisvat analüütilist mõtlemisoskust, erialase teemavaldkonna mõistmist. Aeg: 2,5 tundi.
- Joonistamise katse ülesandeks on erialaga seotud joonistamise ülesanne, milleks ei ole eelnevalt omandatud joonistamise oskust vaja. Kandidaat võtab kaasa pehmed harilikud pliiatsid (2B, 4B, 6B), kustutuskummi, pliiatsiteritaja. Hindamisel arvestatakse kandidaadi isikupärast loomingulist mõtlemisvõimet, vormitunnetust, pindade ja materjalide käsitlemise ning terviku taju, loovust ja korrektsust. Aeg: 2,5 tundi.
- Metallitöö katse toimub eriala töökojas õppejõu juhendamisel. Katse sisuks on metallitööga tutvumine ning lihtsa metallist proovitöö valmistamine. Hinnatakse kandidaadi töösse suhtumist, võimekust esitletud töövõtteid kasutada ning erinevaid tööetappe iseseisvalt teostada, töö lõpptulemuse kvaliteeti, analüütilist mõtlemisoskust. Kandidaat võtab vajadusel kaasa lähedale vaatamise prillid peentöö tegemiseks. Sisseastujailt ei eeldata eelnevat metallitöö kogemust. Aeg: 2,5 tundi.
- Erialase kavandamise ülesandeks on ühel etteantud teemal ehte, sepise või metallvormi kavandi loomine. Kandidaat võtab kaasa harilikud pliiatsid, joonlaua, sirkli, kustutuskummi, teritaja, soovi korral värvipliiatsid või muud joonistusvahendid. Hindamisel arvestatakse kandidaadi isikupärast loomingulist mõtlemisvõimet, ideevisandeid (mustandeid) ja lõppkavandite vormistamise korrektsust. Eelnev joonistusoskus ei ole vajalik. Aeg: 3 tundi.
- Vestlusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, sobivust ja võimekust valitud erialal õppimiseks. Kandidaat võib kaasa võtta valiku (maksimaalselt 5 eset) oma loomingulistest töödest ja/või oma loomingu elektroonilise või paberkandjal portfoolio, mis annab ülevaate senisest loometegevusest, käsitöö- ja tehnoloogiaalastest oskustest. Portfoolio annab ülevaate senisest loometegevusest ja käsitööalastest oskustest. Lubatud ei ole loomingut esitleda telefoni ekraani kaudu ega mälupulgal. Eelistatud on elektrooniline portfoolio, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina), aga võib saata ka e-postiga aadressile eilve.manglus@ut.ee hiljemalt 09.07.2025. Vestluse aeg: kuni 15 minutit.
Ettevalmistus
Sisseastujal on soovitav tutvuda Eesti metallitöö meistrite loominguga, uurida etnograafilisi metallesemeid ning katsetada nende visandamist. Soovitatav on külastada erinevaid metallitöö näituseid ja muuseumite ekspositsioone. Eelnev joonistamise oskus ja metallitöö kogemus ei ole eriala õppimise eelduseks. Parima ülevaate pärandtehnoloogia õppekava metallitöö erialal toimuvast annab 2025. aasta kevadsemestril toimuv eelõpe.
Hindamine
Katseid hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest ja -spetsialistidest. Erialakatse iga osa hinnatakse 20 punkti süsteemis ning tulemused liidetakse. Maksimaalne punktisumma erialakatse eest on 100 punkti. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66.
Ringtehnoloogia eriala
Erialakatse eesmärk
Erialakatse eesmärk on hinnata ringtehnoloogia erialale sisseastuja motiveeritust ja sobivust antud erialaga tegelemiseks; huvi keskkonna ja pärandtehnoloogia vastu; valmisolekut ning tahet erialal õppimiseks ja töötamiseks.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb kahest osast:
- Motivatsioonikiri, mis annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemustest ja silmaringist. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAIS-i. Motivatsioonikirja pikkus on maksimaalselt 4600 tähemärki koos tühikutega. Motivatsioonikirjas on soovitav vastata järgnevatele küsimustele:
- põhjendage oma huvi õppekava vastu;
- miks valisite just selle õppekava, kuidas seostub see teie huvide ja varasema kogemusega;
- millist väljundit näete oma erialavaldkonnas peale õpingute lõppemist.
- Vestluse eesmärk on kandidaadiga tutvuda ning hinnata tema eeldusi ja valmisolekut õpinguteks ringtehnoloogia erialal. Komisjoniliikmed tunnevad huvi sisseastuja motivatsioonikirjas välja toodud mõttekäikude vastu, tema varasemate õpingute ja töökogemuse vastu, samuti erialaste teadmiste ja silmaringi vastu. Aeg: sõltuvalt kandidaatide arvust, á 15-20 minutit.
Lisaks sellele on vestlusel soovitav esitada oma loomingu/ tegevuste mapp, mis annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest loometegevusest, oskustest ja teadmistest nii keskkonna kui pärandtehnoloogiate vallas. Eelistatud on elektrooniline mapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Loomingumappi võib integreerida ka CV.
Ettevalmistus
Sisseastujal on soovitav tutvuda keskkonnaalaste kirjutistega ning uurida erinevaid algatusi, mis tegelevad materjalide kasutusaja ning esemete eluea pikendamisega parandamise, uus- ja taaskasutuse kaudu. Nt kogukondlikud parandustöökojad Tartus ja Tallinnas - https://paranda.ee/ ja https://www.facebook.com/Kopli93/. Kasuks tuleb mitmesuguste lihttehnoloogiate (low-tech) tundmine. Mõelda tuleks läbi oma tulevikunägemus antud erialal õppides ja peale selle lõpetamist.
Hindamine
Erialakatset hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest.
Motivatsioonikirja hindamisel arvestame järgmisi kriteeriume:
- üliõpilaskandidaadi eesmärkide ja õppekava sisu sobivus;
- tulevikunägemus;
- eneseväljendusoskus.
Vestluse hindamise peamised kriteeriumid:
- senised erialased kogemused;
- õpingutega seotud eelteadmiste maht ja ulatus;
- suutlikkus arutleda erinevate probleemide võimalike lahenduskäikude üle ja oma ettepanekuid põhjendada;
- eeldused ja motiveeritus õppimiseks ja erialaseks töötamiseks;
- loovus, leidlikkus ja eetilisus olukordade lahendamisel;
- analüüsi- ja üldistusoskus;
- üldine haritus, silmaring ning orienteerumine Eesti ja maailma olukorda või arengut puudutavates laiemates teemades;
- suhtlusoskus ning üldine väljendusoskus.
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100 punkti skaalal. Motivatsioonikirja hinnatakse 40 punkti süsteemis ja vestlust (sh loomingumappi) 60 punkti süsteemis. Tulemused liidetakse. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66.
