„Rahvusliku tekstiili õpingud on loonud minu tänase reaalsuse. See on aluseks kõigele, millega tegelen: kunstnikutööle Viljandi pärimusmuusika festivali juures, moeetenduse OmaMood juhtimisele ning õppejõurollile Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Lisaks ajas kestvatele oskustele, sõpradele-kolleegidele ning väärtustele on õpingud andnud mulle julguse sukelduda väljakutsuvatesse ja inspireerivatesse erialaprojektidesse nii Eestis kui ka mujal.“
Sul spetsialiseerud kas rahvusliku tekstiili, rahvusliku ehituse või rahvusliku metallitöö erialale ning õpid tundma selle kõiki põhilisi kohalikke käsitöötehnikaid, -oskusi ja -materjale.
Pärandtehnoloogia õpe hõlmab eesti traditsioonilise käsitöökultuuri põhjalikku tundmaõppimist ning selle professionaalset, loovat ja jätkusuutlikku rakendamist nüüdisaegses elukeskkonnas. Olulisel kohal on käsitöö mõtestamine, uurimine ja edasiarendamine.
Õppetöös on suur osakaal praktiliste oskuste omandamisel ja seda toetavatel üldkunstiainetel. Seepärast on kõikidel erialadel märkimisväärne hulk praktikaid. Esimestel aastatel sooritad sa need peamiselt ülikooli õppetöökodades, hiljem aga tegevmeistrite, asutuste ja ettevõtete juures nii kodu- kui ka välismaal.
Sinu õppejõud on oma ala parimad meistrid, loojad ja praktikud.
Erialad
Rahvusliku tekstiili õppe eesmärk on koolitada selle ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Kahel esimesel aastal õpitakse lähemalt tundma kõiki eesti traditsioonilisi tekstiilitehnikaid, nende paikkondlikke eripärasid ning muutumist ajas ja ruumis. Haruldasemate tehnikatega saab tutvuda valikainete kursustel. Eriline rõhk on kohalike käsitöömaterjalide villa ja nahaga tutvumisel ning nende väärindamisel. Selleks loodud villakojas saab huvi korral õppida tundma lõngategemise saladusi algusest lõpuni. Kolmandal ja neljandal õppeaastal keskendutakse teadmiste ja oskuste rakendamisele tänapäevaste toodete valmistamisel. Praktikate ning seminari- ja lõputöö teemade kaudu saab õppija kujundada oma personaalse õpitee. Põhiõppele lisaks saab valida oma huvi alusel kaks spetsialiseerumismoodulit, et süveneda rahvarõivaste valmistamisse, traditsioonilisse nahatöötlemisse, muuseumitöösse, koolitamisse või loovettevõtlusse. Need on ühtlasi peamised valdkonnad, milles tegutsedes saab hiljem leiba teenida.
Rahvusliku ehituse õppe eesmärk on säilitada, jätkata ja ajakohastada rahvuslikku käsitööd ehituse vallas. Õpingute käigus omandatakse põhjalikud ja vahetud teadmised looduslikest ehitusmaterjalidest ning kohalikust ehitustraditsioonist, esmajoones palkehitusest, samuti õpitakse tundma ja kasutama nii igivanu kui ka moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Arendatakse käelisi, projekteerimis-, insenertehnilisi ja ettevõtlusoskusi. Põhiosa õppest moodustab auditoorne töö, mis on tihedalt põimitud praktikumide, praktikate, projektitööde ja õpiväljasõitudega. Õpiprojekte ja praktikakohti saab üliõpilane valida oma kitsamate erialaste huvide järgi. Vilistlased leiavad muu hulgas rakendust ehitusmeistri, töödejuhataja, muuseumitöötaja, projekteerija, pärandehituse ettevõtja, nõustaja, ehitus- ja puukäsitöönduse juhendaja ning õpetajana.
Rahvusliku metallitöö õppe eesmärk on koolitada selle ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid tänapäeva käsitöömeistreid. Esimesel aastal läbitakse kõik traditsioonilised ehte- ja sepatöö algkursused, millele järgneb süvendatud spetsialiseerumine valitud õppesuunale. Omandatakse lai valik traditsioonilisi ja nüüdisaegseid tehnoloogilisi metallitööoskusi, mida saab praktikate käigus oma huvi järgi täiendada. Teine võimalus on valida loovettevõtja ja muuseumitöötaja mooduli vahel. Meie vilistlastest saavad traditsioonilisi oskusi tundvad uue põlvkonna külasepad, ehtemeistrid, hõbesepad, tööriistade valmistajad või hoopis parandustöökoja meistrid. Olenevalt spetsialiseerumisest võib lõpetaja oma oskusi rakendada ettevõtluses või muuseumitöös.
Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogus on rikkalik valik traditsioonilist käsitööd puudutavat kirjandust kogu maailmast ja paljud õppematerjalid on kättesaadavad ka digitaalselt.
Üliõpilasena oled kaasatud koolielu ja õppekava kujundamisse ning otsustuskogudesse.
Meie õppekava on põhjamaade käsitöökõrgkoolide võrgustiku aktiivne liige, tänu millele on sul võimalik veeta lühem või pikem aeg mõnes väliskõrgkoolis.
Meie vilistlased leiavad tööd muuseumides ning üldharidus-, kutse- ja huvikoolides. Paljud neist on loonud oma ettevõtte, mis pakub erialaseid tooteid ja teenuseid nii Eestis kui ka välismaal.
Õpinguid saad jätkata magistriõppes. Viljandi kultuuriakadeemias sobivad selleks kultuuripärandi loovrakenduste ning kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõpe.
Pärandtehnoloogia õppekava koosneb kolmest erialast: rahvuslik ehitus, rahvuslik metallitöö ja rahvuslik tekstiil. 2022. aastal võetakse üliõpilasi vastu rahvusliku tekstiili erialale. Rahvusliku ehituse ja rahvusliku metallitöö erialale toimub järgmine vastuvõtt 2023. aastal.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Pärandtehnloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala erialakatse toimub 2. juulil 2022 algusega 10.30 aadressil Posti 1, Viljandi (motivatsioonikiri, maalimine, vestlus) ning 3. juulil 2022 algusega kell 10.00 aadressil Turu 7, Viljandi (eriala kompositsioon, vestlus).
Erialakatse eesmärk
Rahvusliku tekstiili erialale õppima asuda soovijate puhul hindame:
Sisseastujatelt eeldatakse käelist osavust, huvi eesti rahvakunsti vastu, põhiliste rahvuslike ornamentide, värvide ja tehnikate tundmist, ühe või mitme kihelkonna rahvariiete detailsemat teadmist (valmidust kasutada selle/nende mustreid, lõikeid ja värve kompositsiooniülesande sooritamisel), käsitöövaldkonna hetkeseisu tundmist, ettekujutust enda tulevasest erialasest positsioonist (nt ettevõtlus, muuseumitöö jne).
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb neljast osast.
1) Motivatsioonikiri, mis annab ülevaate üliõpilaskandidaadi erialastest ootustest, nägemustest ja silmaringist. Aeg: 1 tundi.
2) Vestlus, mille alusel hinnatakse sisseastuja sobivust ja potentsiaali valitud erialal õppimiseks. Lisaks on soovitav esitada 2-5 olulist ja tähenduslikku enda valmistatud eset või teost, mis esindavad parimal viisil kandidaadi erialaseid oskuseid. Lisaks sellele on vestlusel soovitav esitada oma loomingu mapp, mis annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest loometegevusest ning käsitöö- ja tehnoloogiaalastest oskustest. Aeg: sõltuvalt kandidaatide arvust, á 15 minutit.
Eelistatud on elektrooniline mapp, mille saab esitada SAIS-i kaudu (lisatud faili või lingina). Paberkandjal verisooni saab esitleda vastuvõtukatsel. Loomingumapp annab ülevaate käsitööalastest oskustest ja loomingust ning võiks sisaldada järgmisi osi:
3) Maalimise ülesande eesmärgiks on selgitada välja sisseastuja koloriidi- ja kompositsioonitaju. Ülesandeks on etteantud natüürmordi kujutamine A3 vatman- või akvarellpaberil enda kaasavõetud pintslite ja värvidega (guašid, akrüülvärvid või akvarellid; kui on soov akvarelli teha, siis ka A3 akvarellpaber). Aeg: 3 tundi.
4) Erialakompositsiooni ülesanne selgitab välja sisseastuja teadmised rahvapärasest tekstiilipärandist ja tema nägemuse rahvakunsti kasutamise võimalustest tänapäeval. Hindamisel arvestatakse tulemuse leidlikkust, värvide ja kompositsiooni harmooniat ning suhestumist rahvakunstiga. Kahe ülesande teema avaldatakse vahetult enne eksami algust, kuid üldiselt on tavaks üks ülesanne siduda rõivakujunduse ja teine ruumitekstiilide kavandamisega. Ülesande soorituseks võib kasutada kollaažitehnikat, pliiatseid, värve jm. Kaasa võtta erinevaid töövahendeid: vanu ajakirju, värvipliiatseid, värvipaberit, värve, lõnga ja kanga katkeid, kääre jne. Aeg: 5 tundi.
Ettevalmistus
Sisseastujal on soovitav enne eksameid käia muuseumides eesti etnograafiliste tekstiilidega tutvumas, sirvida rahvarõivaraamatuid, tutvuda Eesti tekstiilikunsti ajalooga ja tähtsamate esindajatega kaasajast. Analüüsida Eesti käsitööpoodide ning -toodete häid ja varjukülgi. Mõelda läbi oma tulevikunägemus antud erialal õppides ja peale selle lõpetamist.
Hindamine
Erialakatset hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest. Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100 punkti skaalal. Igat erialakatset hinnatakse eraldi: motivatsioonikirja, vestlust ja maalimist 20 punkti süsteemis ning eriala kompositsiooni 40 punkti süsteemis, tulemused liidetakse. Erialakatse on sooritatud, kui koondtulemus on vähemalt 51 punkti. Kandideerimiseks vajalik minimaalne positiivne tulemus on 66 punkti.
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.