Muusika

Rakenduskõrgharidusõpe

16. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

1. juuli

Lõpeb avalduste vastuvõtt

18. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

1. september

Õppeaasta algus

2025. aasta sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
 

Uuel õppeaastal on koolimuusika erialal alustavatel üliõpilastel võimalik kandideerida erialastipendiumile, mille suurus on kuni 400 eurot kuus.

Vaata täpsemat stipendiumite infot 
 

Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat , 240 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe, sessioonõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
päevaõppes 32, sessioonõppes 8
Õppetasu
tasuta

Muusika õppekava alusel õppides saad oma valdkonna tuntud professionaalide juhendamisel laiapõhjalise muusikahariduse. Selle olulised osad on nii sajanditevanune pärimusmuusika kui ka tulevikkuvaatav muusikatehnoloogia.

„Olles õppinud Viljandis nii pärimus- kui ka džässmuusikat, arvan, et see on parim koht noortele, kes soovivad leida üles OMA muusika ning tutvuda tulevaste tegijatega Eesti kultuurimaastikul.“ 

Villu Talsi, vilistlane, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud

Sul on valida nelja eriala vahel. Need on pärimusmuusika, rütmimuusika (muusikaprodutsendi suund), koolimuusika ning helitehnoloogia eriala. Erialade lõimumine annab võimaluse valida aineid ja omandada pädevusi ka teistelt erialasuundadelt. 

Kõik muusika õppekava üliõpilased õpivad erialaainete kõrval pillimängu, pärimusmuusikat, ansamblimängu, rütmikat ning muusikateooriat ja -tehnoloogiat. 

Sa läbid ka ettevõtlusõppe mooduli, mis annab ettevõtte rajamiseks vajalikud teadmised.  

ERIALAD 

Rütmimuusika ja muusikaprodutsendi eriala õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad  pop- ja jazzmuusika valdkonna erinevaid stiile ning oskavad interpreteerida ja esitada improvisatsioonilist muusikat.

Õppima asujal on valida kahe suuna, rütmimuusika interpreedi ja muusikaprodutsendi vahel. Muusikaprodutsendi suuna valinud üliõpilane õpib muusikat looma (song-writing) ja salvestama muusikatehnoloogiliste vahenditega (erinevad DAW-programmid). Peale põhipilli õpitakse mängima klahvpille, bassikitarri ja trummikomplekti. Õpingud hõlmavad ansamblitööd, arranžeerimist, rütmikat, helitehnoloogia aluseid, stuudiotööd jpm.

Õppejõududeks on paljude teiste seas  Ahto Abner, Peedu Kass, Liina Saar, Janar Paeglis, Marek Talts, Themuri Sulamanidze,  Marko Mägi, Teet Kaur, Bert Prikenfeld, Taavi Paomets, Raul Ojamaa, Johannes Ahun jt. 

Koolimuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete oskustega muusikalise huvihariduse õpetajaid, kes tunnevad erinevaid muusikastiile ja oskavad mängida erinevaid pille.

Peale oma põhipilli ja klaveri õpitakse väikekannelt, plokkflööti ja kitarri. Õpingud hõlmavad laulu- ja hääleseadet, koorijuhtimist, ansamblitööd, improvisatsiooni, rütmikat, muusikatehnoloogia aluseid jpm. Koolimuusika eriala õpingud on heaks ettevalmistuseks muusikaõpetaja magistriõppekaval jätkamiseks.

Õppejõud on teiste seas Teet Kaur, Hedi-Kai Pai, Kadri Steinbach, Tuuli Jukk, Celia Roose, Themuri Sulamanidze, Cätlin Mägi, Marko Mägi, Jorma Toots jt. 

Helitehnoloogia õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete teadmiste ja praktiliste oskustega spetsialiste, kes on nõutud nii helistuudios, helitehnikateenuseid osutavas ettevõttes kui ka teatris ja kultuuriasutuses, raadios ja televisioonis.

Stuudiotöö kõrval õpitakse mängima mitut pilli ja osaletakse ansamblitöös nii muusiku kui ka helirežissöörina. Õpingud hõlmavad stuudiotööd nüüdisaegses helistuudios, praktilist helirežissööritööd ansamblite ja projektidega, teatri- ja perfomance-kunsti helindamist koostöös teatritega, samuti koostööd multimeediaprojektide autoritega.

Õppejõud on Allar Tiigi, Janar Paeglis, José Diogo Neves, Johannes Lõhmus, Kaur Kenk, Rasmus Maasen, Andre Maaker jt. 

Pärimusmuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad pärimusmuusika traditsioone ja oskavad interpreteerida seda tänapäevases helikeeles.

Lisaks põhipillile õpitakse mängima paljusid muusikainstrumente, näiteks väikekannelt ja parmupilli.  Õpingud hõlmavad regilaulu, improvisatsiooni ja seadmist, ansamblitööd jpm. Üliõpilaselu rikastavad festivalid, konkursid ja õpitoad.

Koostöö Eesti Pärimusmuusika Keskusega annab võimaluse saada osa pärimus- ja maailmamuusikasündmustest.

Õppejõud on Celia Roose, Villu Talsi, Juhan Uppin, Cätlin Mägi, Kelly Veinberg, Jaan Jaago jt.  

Image
muusikud

Õppekava versioon:

2024/2025

See on õppekava viimati kinnitatud ülesehitus. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsamatest muudatustest antakse eelnevalt teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS

Muusikaõppeks sisustatud muusikamajas asuvad õpperuumid, ansambliklassid, arvutiklass ja tipptasemel helistuudio. 

Tundides õpitu rakendavad üliõpilased praktikasse pidevas kontserdielus: aastas toimub 10–15 kontserti, kus on neil võimalus koguda lavakilomeetreid. Neli korda aastas korraldame galakontserdi „MADE“, et üliõpilased saaksid esineda Viljandi kontserdipaikades. 

Tihe koostöö on meil Viljandi Muusikakooli, Ugala Teatri, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Viljandi linnaga. 

Image
helistuudio

Lõpetajatel on võimalik asuda tööle muusikuna ning pilli-, laulu- või ansambliõpetajana huvikoolis. Koolimuusika eriala lõpetanu leiab rakendust muusikakooli õpetajana, harrastuskoori juhina, lasteringi juhendajana ja lasteaia muusikaõpetajana. 

Helitehnoloogia eriala vilistlased saavad tööd helistuudiotes, helitehnikateenuste ettevõtetes, teatrites ja teistes kultuuriasutustes ning raadios ja televisioonis.  

Kõikide erialade lõpetajad võivad jätkata õpinguid magistriõppes.  

 

2025. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele: päevaõppes pärimusmuusika, rütmimuusika, helitehnoloogia ja koolimuusika erialale; sessioonõppes koolimuusika erialale.


Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused 


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%). 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 8. või 9. juulil 2025 kell 10.00 Viljandis aadressil Carl Robert Jakobsoni 14 (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja)

Muusika õppekava igal erialal on eraldi erialakatse. 
 

Pärimusmuusika erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus, oskus kuulmise järgi mängida, huvi pärimusmuusika vastu ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

  1. üliõpilaskandidaat esitab vabalt valitud laulu, soovitavalt rahvalaulu (20% koondtulemusest). Kasutada võib saateinstrumente;
  2. üliõpilaskandidaat esitab kolm eriilmelist muusikapala (40% koondtulemusest) (soovitavalt pärimusmuusikast) oma põhiinstrumendil. Soovi korral võib üliõpilaskandidaat esitada neist ühe pala lisainstrumendil;
  3. üliõpilaskandidaat omandab kohapeal ettemängitud lihtsa rahvaviisi (20% koondtulemusest) kuulmise järgi ja kannab selle iseseisvalt ette. Hinnatakse muusikalist mälu;
  4. vestlus (20% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja huvi ja motivatsiooni pärimusmuusika õppimiseks.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
 

Rütmimuusika erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

  1. Üliõpilaskandidaat näitab põhipilli valdamist (40% koondtulemusest), esitades kaks eriilmelist pala (lauljatel üks pala a`capella) kas ansambliga, fonogrammiga või saateinstrumendiga. Produtsendi suunale sisseastujal palume lisaks kaasa võtta enda loomingu näiteid. NB! Eksamikomisjon ei taga saateansamblit ega saateinstrumenti. 
  2. Imitatsiooni- ja rütmikatsed (30% koondtulemusest) – sisseastuja rütmitunnetuse ning muusikalise mälu hindamiseks: 
    • improviseerimine kuulmise järgi saateharmooniale; 
    • rütmika – erinevate ettemängitud rütmifaktuuride imiteerimine; 
    • imitatsioon - erinevate ettemängitud fraaside imiteerimine oma põhipillil. 
  3. Prima Vista (10% koondtulemusest) – noodist lugemine. 
  4. Vestlus (20% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja huvi ja motivatsiooni rütmimuusika õppimiseks.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
 

Helitehnoloogia erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus ning teadmised ja oskused arvuti ja helitehnika kasutamisel, samuti motivatsioon helitehnoloogia erialal õppimiseks.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded: 

  1. Kirjalik test (10%) sisseastuja tehnikaalaste ning muusikaliste eelteadmiste väljaselgitamiseks. Testi on võimalik teha vestluspäeva hommikul ning testi sooritamine on eelduseks vestlusele pääsemisele.
  2. Musikaalsustest (30%) sisseastuja musikaalsuse hindamiseks:
    • erinevate instrumentide ja tämbrite eristamine kuulmise järgi;
    • rütmika - erinevate ettemängitud rütmifaktuuride imiteerimine;
    • soovi korral ühe muusikapala esitamine vabalt valitud instrumendil või lauldes.
  3. Vestlus (60%), mille alusel hinnatakse sisseastuja helitehnoloogia-alaseid teadmisi ja oskusi ning motivatsiooni helitehnoloogia õppimiseks.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
 

Koolimuusika erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

  • Üliõpilaskandidaat esitab kaks laulu, millest üks on lastelaul koos ise mängitud klaveri- või kitarrisaatega. Hinnatakse instrumentide ja hääle tehnilist valdamist, loomingulisust, musikaalsust ja esinemisoskust (40% koondtulemusest).
  • Üliõpilaskandidaat näitab oma põhiinstrumendi valdamist, esitades kaks vabalt valitud erineva iseloomuga pala (30% koondtulemusest);
  • Vestlus, mille alusel hinnatakse sisseastuja motivatsiooni koolimuusika õppimiseks (30% koondtulemusest).

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
 

Hindamine

Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0

Tule tudengivarjuks

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Marko Mägi
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#kooliõpilasele #sisseastumine
Siit leiad 2024/2025. õppeaasta üritused ja muu vajaliku info, millega gümnaasiumiõpilastel tasub enne ülikooli astumist tutvuda.
17.09.2024
#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024