Muusika
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Muusika õppekava alusel õppides saad oma valdkonna tuntud professionaalide juhendamisel laiapõhjalise muusikahariduse. Selle olulised osad on nii sajanditevanune pärimusmuusika kui ka tulevikkuvaatav muusikatehnoloogia.
„Olles õppinud Viljandis nii pärimus- kui ka džässmuusikat, arvan, et see on parim koht noortele, kes soovivad leida üles OMA muusika ning tutvuda tulevaste tegijatega Eesti kultuurimaastikul.“
Sul on valida nelja eriala vahel. Need on pärimusmuusika, rütmimuusika, koolimuusika ja helitehnoloogia. Erialade lõimumine annab võimaluse valida aineid ja omandada pädevusi ka teistelt erialasuundadelt.
Kõik muusika õppekava üliõpilased õpivad erialaainete kõrval pillimängu, pärimusmuusikat, ansamblimängu, rütmikat ning muusikateooriat ja -tehnoloogiat.
Sa läbid ka ettevõtlusõppe mooduli, mis annab ettevõtte rajamiseks vajalikud teadmised.
ERIALAD
Pärimusmuusika
Pärimusmuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad pärimusmuusika traditsioone ja oskavad interpreteerida seda tänapäevases helikeeles. Lisaks põhipillile õpitakse mängima paljusid muusikainstrumente, näiteks väikekannelt ja parmupilli.
Õpingud hõlmavad regilaulu, improvisatsiooni ja seadmist, ansamblitööd jpm. Üliõpilaselu rikastavad festivalid, konkursid ja õpitoad.
Koostöö Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja August Pulsti õpistuga annab võimaluse saada osa pärimus- ja maailmamuusikasündmustest. Õppejõud on Celia Roose, Villu Talsi, Juhan Uppin, Kulno Malva, Cätlin Mägi, Aime Reier, Kelly Veinberg jt.
Koolimuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete oskustega muusikaõpetajaid, kes tunnevad paljusid muusikastiile ja oskavad mängida erinevaid pille. Peale oma põhipilli ja klaveri õpitakse väikekannelt, plokkflööti ja kitarri. Õpingud hõlmavad laulu- ja hääleseadet, koorijuhtimist, ansamblitööd, improvisatsiooni, rütmikat, muusikatehnoloogia aluseid jpm. Koolimuusika eriala kõrval omandavad üliõpilased väikelaste muusikaõpetajale vajalikud oskused. Õppejõud on Hedi-Kai Pai, Tuuli Jukk, Celia Roose, Themuri Sulamanidze, Cätlin Mägi, Janar Paeglis, Marko Mägi, Jorma Toots jt.
Rütmimuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad rütmimuusika ajalugu ja stiile ning oskavad komponeerida, interpreteerida ja esitada improvisatsioonilist muusikat. Õppima asujal on valida kahe suuna, rütmimuusika interpreedi ja muusikaprodutsendi vahel. Muusikaprodutsendi suuna valinud üliõpilane õpib muusikat looma ja salvestama muusikatehnoloogiliste vahenditega. Peale põhipilli õpitakse mängima klaverit, bassi ja trummikomplekti. Õpingud hõlmavad ansamblitööd, arranžeerimist, rütmikat, helitehnoloogia aluseid, stuudiotööd jpm. Õppejõud on Ahto Abner, Peedu Kass, Liina Saar, Janar Paeglis, Marek Talts, Themuri Sulamanidze, Marko Mägi, Teet Kaur, Bert Prikenfeld, Taavi Paomets, Tiit Kikas jt.
Helitehnoloogia õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete helitehnoloogiateadmiste ja praktiliste oskustega spetsialiste, kes on nõutud nii helistuudios, helitehnikateenuseid osutavas ettevõttes kui ka teatris ja kultuuriasutuses, raadios ja televisioonis. Stuudiotöö kõrval õpitakse mängima mitut pilli ja osaletakse ansamblitöös nii muusiku kui ka helirežissöörina. Õpingud hõlmavad stuudiotööd nüüdisaegses helistuudios, praktilist helirežissööritööd ansamblite ja projektidega, teatri- ja perfomance-kunsti helindamist koostöös teatritega, samuti koostööd multimeediaprojektide autoritega. Õppejõud on Janar Paeglis, Christoph Schulz, Liina Saar, José Diogo Neves, Johannes Lõhmus, Allar Tiigi, Sten-Olle Moldau jt.
Muusikaõppeks sisustatud muusikamajas asuvad õpperuumid, ansambliklassid, arvutiklass ja tipptasemel helistuudio.
Tundides õpitu rakendavad üliõpilased praktikasse pidevas kontserdielus: aastas toimub 10–15 kontserti, kus on neil võimalus koguda lavakilomeetreid. Neli korda aastas korraldame galakontserdi „MADE“, et üliõpilased saaksid esineda Viljandi kontserdipaikades.
Tihe koostöö on meil Viljandi Muusikakooli, Ugala Teatri, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Viljandi linnaga.
Lõpetajatel on võimalik asuda tööle muusikuna ning pilli-, laulu- või ansambliõpetajana huvikoolis. Koolimuusika eriala lõpetanu leiab rakendust muusikakooli õpetajana, harrastuskoori juhina, lasteringi juhendajana ja lasteaia muusikaõpetajana.
Helitehnoloogia eriala vilistlased saavad tööd helistuudiotes, helitehnikateenuste ettevõtetes, teatrites ja teistes kultuuriasutustes ning raadios ja televisioonis.
Kõikide erialade lõpetajad võivad jätkata õpinguid magistriõppes.
2023. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele: päevaõppes pärimusmuusika, rütmimuusika, helitehnoloogia ja koolimuusika erialale; sessioonõppes koolimuusika erialale.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Muusika õppekava igal erialal on eraldi erialakatse. Erialakatsed toimuvad 05.-06. juulil 2023 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamajas (Carl Robert Jakobsoni 14, Viljandi) järgnevatel kellaaegadel:
- helitehnoloogia eriala: algusega kell 10.00 (foonika)
- pärimusmuusika eriala: algusega kell 11.00 (ruum nr 203)
- rütmimuusika eriala: algusega kell 11.00 (stuudio)
- koolimuusika eriala: algusega kell 11.00 (kammersaal)
Pärimusmuusika erialasuuna erialakatse
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus, oskus kuulmise järgi mängida, huvi pärimusmuusika vastu ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
- üliõpilaskandidaat esitab vabalt valitud laulu, soovitavalt rahvalaulu (20% koondtulemusest). Kasutada võib saateinstrumente;
- üliõpilaskandidaat esitab kolm eriilmelist muusikapala (40% koondtulemusest) (soovitavalt pärimusmuusikast) oma põhiinstrumendil. Soovi korral võib üliõpilaskandidaat esitada neist ühe pala lisainstrumendil;
- üliõpilaskandidaat omandab kohapeal ettemängitud lihtsa rahvaviisi (20% koondtulemusest) kuulmise järgi ja kannab selle iseseisvalt ette. Hinnatakse muusikalist mälu;
- vestlus (20% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja huvi ja motivatsiooni pärimusmuusika õppimiseks.
Rütmimuusika erialasuuna erialakatse
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
- Üliõpilaskandidaat näitab põhipilli valdamist (40% koondtulemusest), esitades kaks erineva iseloomuga pala kas ansambliga, fonogrammiga või saateinstrumendiga. Produtsendi suunale sisseastujal palume võimalusel kaasa võtta enda loomingu näiteid. Laulu erialale astujad esitavad ühe laulu a`capella.
NB! Eksamikomisjon ei taga saateansamblit ega saateinstrumenti. - Imitatsiooni- ja rütmikatsed (30% koondtulemusest) – sisseastuja rütmitunnetuse ning muusikalise mälu hindamiseks:
- improviseerimine kuulmise järgi saateharmooniale;
- rütmika – erinevate ettemängitud rütmifaktuuride imiteerimine;
- imitatsioon - erinevate ettemängitud fraaside imiteerimine oma põhipillil.
- Prima Vista (10% tulemusest) – noodist lugemine.
- Vestlus (20% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja huvi ja motivatsiooni rütmimuusika õppimiseks.
Helitehnoloogia erialasuuna erialakatse
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus ning teadmised ja oskused arvuti ja helitehnika kasutamise vallas, samuti motivatsioon ning huvi helitehnoloogia erialal õppimiseks.
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
- Kirjalik test (10%) sisseastuja tehnikaalaste, üldkultuuriliste ning muusikaliste eelteadmiste väljaselgitamiseks. Testi tegemiseks on aega 20 minutit, seda on võimalik teha vestluspäeva hommikul ning testi sooritamine on eelduseks vestlusele pääsemisele.
- Musikaalsustest (30 %) sisseastuja muusikalise kuulmise ja rütmitunnetuse hindamiseks:
- erinevate instrumentide ja tämbrite eristamine kuulmise järgi
- rütmika – erinevate ettemängitud rütmifaktuuride imiteerimine;
- soovi korral ühe muusikapala esitamine vabalt valitud instrumendil või lauldes.
- Vestlus (60 %), mille alusel hinnatakse sisseastuja helitehnoloogia-alaseid teadmisi ja oskusi ning huvi ja motivatsiooni helitehnoloogia õppimiseks.
Koolimuusika erialasuuna erialakatse
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
- Üliõpilaskandidaat esitab kaks laulu, millest üks on lastelaul koos ise mängitud klaveri- või kitarrisaatega. Hinnatakse instrumentide ja hääle tehnilist valdamist, loomingulisust, musikaalsust ja esinemisoskust (40% koondtulemusest).
- Üliõpilaskandidaat näitab klaveri (või muu muusikainstrumendi) valdamist, esitades kaks vabalt valitud erineva iseloomuga pala (30% koondtulemusest);
- Vestlus (30% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja huvi ja motivatsiooni koolimuusika õppimiseks.
Hindamine
Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
