Muusika

Rakenduskõrgharidusõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus

Uuel õppeaastal on koolimuusika erialal alustavatel üliõpilastel võimalik kandideerida erialastipendiumile, mille suurus on kuni 400 eurot kuus.

Vaata täpsemat stipendiumite infot 
 

Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat , 240 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe, sessioonõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
päevaõppes 32, sessioonõppes 8
Õppetasu
tasuta

Muusika õppekava alusel õppides saad oma valdkonna tuntud professionaalide juhendamisel laiapõhjalise muusikahariduse. Selle olulised osad on nii sajanditevanune pärimusmuusika kui ka tulevikkuvaatav muusikatehnoloogia.

„Olles õppinud Viljandis nii pärimus- kui ka džässmuusikat, arvan, et see on parim koht noortele, kes soovivad leida üles OMA muusika ning tutvuda tulevaste tegijatega Eesti kultuurimaastikul.“ 

Villu Talsi, vilistlane, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud

Sul on valida nelja eriala vahel. Need on pärimusmuusika, rütmimuusika, koolimuusika ja helitehnoloogia. Erialade lõimumine annab võimaluse valida aineid ja omandada pädevusi ka teistelt erialasuundadelt. 

Kõik muusika õppekava üliõpilased õpivad erialaainete kõrval pillimängu, pärimusmuusikat, ansamblimängu, rütmikat ning muusikateooriat ja -tehnoloogiat. 

Sa läbid ka ettevõtlusõppe mooduli, mis annab ettevõtte rajamiseks vajalikud teadmised.  

ERIALAD 

Rütmimuusika ja muusikaprodutsendi eriala õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad  pop- ja jazzmuusika valdkonna erinevaid stiile ning oskavad interpreteerida ja esitada improvisatsioonilist muusikat.

Õppima asujal on valida kahe suuna, rütmimuusika interpreedi ja muusikaprodutsendi vahel. Muusikaprodutsendi suuna valinud üliõpilane õpib muusikat looma (song-writing) ja salvestama muusikatehnoloogiliste vahenditega (erinevad DAW-programmid). Peale põhipilli õpitakse mängima klahvpille, bassikitarri ja trummikomplekti. Õpingud hõlmavad ansamblitööd, arranžeerimist, rütmikat, helitehnoloogia aluseid, stuudiotööd jpm.

Õppejõududeks on paljude teiste seas  Ahto Abner, Peedu Kass, Liina Saar, Janar Paeglis, Marek Talts, Themuri Sulamanidze,  Marko Mägi, Teet Kaur, Bert Prikenfeld, Taavi Paomets, Raul Ojamaa, Johannes Ahun jt. 

Koolimuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete oskustega muusikalise huvihariduse õpetajaid, kes tunnevad erinevaid muusikastiile ja oskavad mängida erinevaid pille.

Peale oma põhipilli ja klaveri õpitakse väikekannelt, plokkflööti ja kitarri. Õpingud hõlmavad laulu- ja hääleseadet, koorijuhtimist, ansamblitööd, improvisatsiooni, rütmikat, muusikatehnoloogia aluseid jpm. Koolimuusika eriala õpingud on heaks ettevalmistuseks muusikaõpetaja magistriõppekaval jätkamiseks.

Õppejõud on teiste seas Teet Kaur, Hedi-Kai Pai, Kadri Steinbach, Tuuli Jukk, Celia Roose, Themuri Sulamanidze, Cätlin Mägi, Marko Mägi, Jorma Toots jt. 

Helitehnoloogia õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete teadmiste ja praktiliste oskustega spetsialiste, kes on nõutud nii helistuudios, helitehnikateenuseid osutavas ettevõttes kui ka teatris ja kultuuriasutuses, raadios ja televisioonis.

Stuudiotöö kõrval õpitakse mängima mitut pilli ja osaletakse ansamblitöös nii muusiku kui ka helirežissöörina. Õpingud hõlmavad stuudiotööd nüüdisaegses helistuudios, praktilist helirežissööritööd ansamblite ja projektidega, teatri- ja perfomance-kunsti helindamist koostöös teatritega, samuti koostööd multimeediaprojektide autoritega.

Õppejõud on Allar Tiigi, Janar Paeglis, José Diogo Neves, Johannes Lõhmus, Kaur Kenk, Rasmus Maasen, Andre Maaker jt. 

Pärimusmuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad pärimusmuusika traditsioone ja oskavad interpreteerida seda tänapäevases helikeeles.

Lisaks põhipillile õpitakse mängima paljusid muusikainstrumente, näiteks väikekannelt ja parmupilli.  Õpingud hõlmavad regilaulu, improvisatsiooni ja seadmist, ansamblitööd jpm. Üliõpilaselu rikastavad festivalid, konkursid ja õpitoad.

Koostöö Eesti Pärimusmuusika Keskusega annab võimaluse saada osa pärimus- ja maailmamuusikasündmustest.

Õppejõud on Celia Roose, Villu Talsi, Juhan Uppin, Cätlin Mägi, Kelly Veinberg, Jaan Jaago jt.  

Image
muusikud

Muusikaõppeks sisustatud muusikamajas asuvad õpperuumid, ansambliklassid, arvutiklass ja tipptasemel helistuudio. 

Tundides õpitu rakendavad üliõpilased praktikasse pidevas kontserdielus: aastas toimub 10–15 kontserti, kus on neil võimalus koguda lavakilomeetreid. Neli korda aastas korraldame galakontserdi „MADE“, et üliõpilased saaksid esineda Viljandi kontserdipaikades. 

Tihe koostöö on meil Viljandi Muusikakooli, Ugala Teatri, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Viljandi linnaga. 

Image
helistuudio

Lõpetajatel on võimalik asuda tööle muusikuna ning pilli-, laulu- või ansambliõpetajana huvikoolis. Koolimuusika eriala lõpetanu leiab rakendust muusikakooli õpetajana, harrastuskoori juhina, lasteringi juhendajana ja lasteaia muusikaõpetajana. 

Helitehnoloogia eriala vilistlased saavad tööd helistuudiotes, helitehnikateenuste ettevõtetes, teatrites ja teistes kultuuriasutustes ning raadios ja televisioonis.  

Kõikide erialade lõpetajad võivad jätkata õpinguid magistriõppes.  

 

2024. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele: päevaõppes pärimusmuusika, rütmimuusika, helitehnoloogia ja koolimuusika erialale; sessioonõppes koolimuusika erialale.


Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused 


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%). 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 2. või 3. juulil 2024 Viljandis aadressil Carl Robert Jakobsoni 14 (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja)

Muusika õppekava igal erialal on eraldi erialakatse. 
 

Pärimusmuusika erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus, oskus kuulmise järgi mängida, huvi pärimusmuusika vastu ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

  1. üliõpilaskandidaat esitab vabalt valitud laulu, soovitavalt rahvalaulu (20% koondtulemusest). Kasutada võib saateinstrumente;
  2. üliõpilaskandidaat esitab kolm eriilmelist muusikapala (40% koondtulemusest) (soovitavalt pärimusmuusikast) oma põhiinstrumendil. Soovi korral võib üliõpilaskandidaat esitada neist ühe pala lisainstrumendil;
  3. üliõpilaskandidaat omandab kohapeal ettemängitud lihtsa rahvaviisi (20% koondtulemusest) kuulmise järgi ja kannab selle iseseisvalt ette. Hinnatakse muusikalist mälu;
  4. vestlus (20% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja huvi ja motivatsiooni pärimusmuusika õppimiseks.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
 

Rütmimuusika erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.

Rütmimuusika — pillimängija suund:

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

1. valmista ette kaks lugu enda valitud muusikainstrumendil.  (Lauljad valmistavad ette kaks laulu, millest üks peab olema esitatud a capella). Saateks võib kasutada kas fono või või enda poolt kaasa kutsutud muusikuid;
2. muusika katsed: imiteerimine - õppejõud mängib fraasi ette ja sina kordad (1. plaksutad järgi rütmivältusi. 2. laulad/mängid meloodia fraase).
3. muusikateooria katsed (noodist lugemine enda instrumendil, meloodia ja harmoonia tundmine);
4. vestlus: Miks soovid muusikat õppida, miks soovid tulla õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse. Kes on sinu muusikalised eeskujud?

Rütmimuusika — muusikaprodutsendi suund:

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

1. too kuulata enda muusikat (Muusika võiks olla ülesse laetud mõnele veebiplatvormile, et komisjoniliikmetel oleks muusikale lihtne ligipääs); Ole valmis enda muusikast kõnelema. Kuidas muusika valmib, milliseid tehnilisi abivahendeid kasutad, milline on varasem muusika kirjutamise kogemus.
2. kui laulukirjutamisele lisaks mängid ka mõnda muusika instrumenti, siis ole valmis enda oskust komisjoniliikmetele presenteerima (valmista ette üks lugu enda instrumendil või kui oled laulja, siis üks laul kas saatega või a capella);
3. muusika katsed: imiteerimine - õppejõud mängib fraasi ette ja sina kordad (1. plaksutad järgi rütmivältusi. 2. laulad/mängid meloodia fraase),
4. muusikateooria katsed (noodist lugemine enda instrumendil, meloodia ja harmoonia tundmine);
5. vestlus: Miks soovid muusikat õppida, miks soovid tulla õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse. Kes on sinu muusikalised eeskujud?

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
 

Helitehnoloogia erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus ning teadmised ja oskused arvuti ja helitehnika kasutamisel, samuti motivatsioon helitehnoloogia erialal õppimiseks.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded: 

  1. Kirjalik test (10%) sisseastuja tehnikaalaste ning muusikaliste eelteadmiste väljaselgitamiseks. Testi on võimalik teha vestluspäeva hommikul ning testi sooritamine on eelduseks vestlusele pääsemisele.
  2. Musikaalsustest (30 %) sisseastuja musikaalsuse hindamiseks:
    • erinevate instrumentide ja tämbrite eristamine kuulmise järgi
    • rütmika - erinevate ettemängitud rütmifaktuuride imiteerimine;
    • soovi korral ühe muusikapala esitamine vabalt valitud instrumendil või lauldes.
  3. Vestlus (60 %), mille alusel hinnatakse sisseastuja helitehnoloogia-alaseid teadmisi ja oskusi ning motivatsiooni helitehnoloogia õppimiseks.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
 

Koolimuusika erialasuuna erialakatse

Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.

Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:

  • Üliõpilaskandidaat esitab kaks laulu, millest üks on lastelaul koos ise mängitud klaveri- või kitarrisaatega. Hinnatakse instrumentide ja hääle tehnilist valdamist, loomingulisust, musikaalsust ja esinemisoskust (40% koondtulemusest).
  • Üliõpilaskandidaat näitab oma põhiinstrumendi valdamist, esitades kaks vabalt valitud erineva iseloomuga pala (30% koondtulemusest);
  • Vestlus (30% koondtulemusest), mille alusel hinnatakse sisseastuja motivatsiooni koolimuusika õppimiseks.

Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
 

Hindamine

Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0

Tule tudengivarjuks

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Marko Mägi
programmijuht
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024