„Olles õppinud Viljandis nii pärimus- kui ka džässmuusikat, arvan, et see on parim koht noortele, kes soovivad leida üles OMA muusika ning tutvuda tulevaste tegijatega Eesti kultuurimaastikul.“
Kõik muusika õppekava üliõpilased õpivad erialaainete kõrval pillimängu, pärimusmuusikat, ansamblimängu, rütmikat ning muusikateooriat ja -tehnoloogiat.
Sa läbid ka ettevõtlusõppe mooduli, mis annab ettevõtte rajamiseks vajalikud teadmised.
ERIALAD
Rütmimuusika ja muusikaprodutsendi eriala õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad pop- ja jazzmuusika valdkonna erinevaid stiile ning oskavad interpreteerida ja esitada improvisatsioonilist muusikat.
Õppima asujal on valida kahe suuna, rütmimuusika interpreedi ja muusikaprodutsendi vahel. Muusikaprodutsendi suuna valinud üliõpilane õpib muusikat looma (song-writing) ja salvestama muusikatehnoloogiliste vahenditega (erinevad DAW-programmid). Peale põhipilli õpitakse mängima klahvpille, bassikitarri ja trummikomplekti. Õpingud hõlmavad ansamblitööd, arranžeerimist, rütmikat, helitehnoloogia aluseid, stuudiotööd jpm.
Õppejõududeks on paljude teiste seas Ahto Abner, Peedu Kass, Liina Saar, Janar Paeglis, Marek Talts, Themuri Sulamanidze, Marko Mägi, Teet Kaur, Bert Prikenfeld, Taavi Paomets, Raul Ojamaa, Johannes Ahun jt.
Koolimuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete oskustega muusikalise huvihariduse õpetajaid, kes tunnevad erinevaid muusikastiile ja oskavad mängida erinevaid pille.
Peale oma põhipilli ja klaveri õpitakse väikekannelt, plokkflööti ja kitarri. Õpingud hõlmavad laulu- ja hääleseadet, koorijuhtimist, ansamblitööd, improvisatsiooni, rütmikat, muusikatehnoloogia aluseid jpm. Koolimuusika eriala õpingud on heaks ettevalmistuseks muusikaõpetaja magistriõppekaval jätkamiseks.
Õppejõud on teiste seas Teet Kaur, Hedi-Kai Pai, Kadri Steinbach, Tuuli Jukk, Celia Roose, Themuri Sulamanidze, Cätlin Mägi, Marko Mägi, Jorma Toots jt.
Helitehnoloogia õppe eesmärk on koolitada mitmekülgsete teadmiste ja praktiliste oskustega spetsialiste, kes on nõutud nii helistuudios, helitehnikateenuseid osutavas ettevõttes kui ka teatris ja kultuuriasutuses, raadios ja televisioonis.
Stuudiotöö kõrval õpitakse mängima mitut pilli ja osaletakse ansamblitöös nii muusiku kui ka helirežissöörina. Õpingud hõlmavad stuudiotööd nüüdisaegses helistuudios, praktilist helirežissööritööd ansamblite ja projektidega, teatri- ja perfomance-kunsti helindamist koostöös teatritega, samuti koostööd multimeediaprojektide autoritega.
Õppejõud on Allar Tiigi, Janar Paeglis, José Diogo Neves, Johannes Lõhmus, Kaur Kenk, Rasmus Maasen, Andre Maaker jt.
Pärimusmuusika õppe eesmärk on koolitada mitmekülgseid muusikuid, kes tunnevad pärimusmuusika traditsioone ja oskavad interpreteerida seda tänapäevases helikeeles.
Lisaks põhipillile õpitakse mängima paljusid muusikainstrumente, näiteks väikekannelt ja parmupilli. Õpingud hõlmavad regilaulu, improvisatsiooni ja seadmist, ansamblitööd jpm. Üliõpilaselu rikastavad festivalid, konkursid ja õpitoad.
Koostöö Eesti Pärimusmuusika Keskusega annab võimaluse saada osa pärimus- ja maailmamuusikasündmustest.
Õppejõud on Celia Roose, Villu Talsi, Juhan Uppin, Cätlin Mägi, Kelly Veinberg, Jaan Jaago jt.
Tundides õpitu rakendavad üliõpilased praktikasse pidevas kontserdielus: aastas toimub 10–15 kontserti, kus on neil võimalus koguda lavakilomeetreid. Neli korda aastas korraldame galakontserdi „MADE“, et üliõpilased saaksid esineda Viljandi kontserdipaikades.
Tihe koostöö on meil Viljandi Muusikakooli, Ugala Teatri, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Viljandi linnaga.
Helitehnoloogia eriala vilistlased saavad tööd helistuudiotes, helitehnikateenuste ettevõtetes, teatrites ja teistes kultuuriasutustes ning raadios ja televisioonis.
Kõikide erialade lõpetajad võivad jätkata õpinguid magistriõppes.
2025. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele: päevaõppes pärimusmuusika, rütmimuusika, helitehnoloogia ja koolimuusika erialale; sessioonõppes koolimuusika erialale.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
8. või 9. juulil 2025 kell 10.00 Viljandis aadressil Carl Robert Jakobsoni 14 (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja)
Muusika õppekava igal erialal on eraldi erialakatse.
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus, oskus kuulmise järgi mängida, huvi pärimusmuusika vastu ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus ning teadmised ja oskused arvuti ja helitehnika kasutamisel, samuti motivatsioon helitehnoloogia erialal õppimiseks.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
Erialakatsel selgitatakse välja kandidaadi musikaalsus, loomingulisus, pillimänguoskus ning muusikateoreetilise ettevalmistuse tase.
Sisseastujal tuleb sooritada järgnevad ülesanded:
Erialakatse koondtulemuse esitab vastuvõtukomisjon 100-punktilisel skaalal. Kandideerimiseks vajaminev minimaalne punktisumma on 66,0.
Hindamine
Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0