Sellel lehel on selgitatud, milliseid hindeid ja tulemusi Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse sisseastumisel arvestatakse. Samuti on kirjeldatud, kuidas kujuneb kandideerimise lõplik punktisumma. Lisaks selgitatakse lävendi, paremusjärjestuse ja eritingimusel kandideerimise reegleid ja põhimõtteid.
Sõltuvalt õppekava vastuvõtutingimustest (vaata vastuvõtutingimusi huvipakkuva õppekava lehelt) võib ülikool kandidaatide hindamisel arvesse võtta alljärgnevaid tulemusi ja saavutusi.
Ülikool arvestab sisseastumisel eesti keele või eesti keele teise keelena ning matemaatika riigieksameid. Riigieksamite tulemused ei aegu. See tähendab, et kandideerimisel arvestame kõiki eesti keele ning matemaatika riigieksameid alates 1997. aastast. Kui sul pole riigieksameid tehtud või soovid neid uuesti sooritada, saad end eksamitele registreerida Haridus- ja noorteameti kodulehel 1. novembrist 20. jaanuarini.
Riigieksami valik sõltub sellest, kas põhikoolis ja gümnaasiumis on õpitud eesti keelt emakeelena või võõrkeelena.
Eesti keele teise keelena riigieksami tulemuse võib asendada eesti keele B2- või C1-taseme eksami tulemusega. C1-taseme eksami sooritanute tulemus hinnatakse ümber (vaata C1-taseme ümberhindamisskaalat). B2-taseme eksami tulemust ümber ei hinnata.
Enne 2014. aastat sooritatud matemaatika riigieksam loetakse võrdseks laia matemaatika riigieksami tulemusega. Kui kandideerid laia matemaatika riigieksami tulemusega õppekavale, kus nõutakse kitsa matemaatika tulemust, siis lisame sinu tulemusele täiendavad 16 puntki, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti. Kitsa matemaatika riigieksami tulemusega ei ole võimalik kandideerida õppekavale, kus nõutakse laia matemaatika riigieksami tulemust.
Välisriigis või Eestis rahvusvahelise õppe lõpetamise korral saab eesti keele ja matemaatika riigieksami asendada vastava riigi või haridussüsteemi eksamitulemusega, mis on oma olemuselt võrdväärne Eesti riigieksami tulemusega. Loe lähemalt...
Alates 2025. aastast on kehtsestatud neljal õppekaval riigieksamitele miinimumnõue.
Sisseastumiseksam võib olla erialakatse, intervjuu vms. Sisseastumiseksamile saad registreeruda SAIS-is avaldust esitades. Sisseastumiseksamite toimumise koht, aeg ning sisu avalikustatakse õppekava vastuvõtutingimuste juures.
Sisseastumiseksamil on võimalik saada kuni 100 punkti ning eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti. Psühholoogia bakalaureuseõppesse kandideerimisel loetakse akadeemilise testi tulemus positiivseks, kui seda on hinnatud vähemalt 41 punktiga. Sisseastumiseksamite tulemused kehtivad ainult sooritamise aastal.
Eksamile tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kui sa ei saa mõjuval põhjusel määratud ajal eksamit sooritada, siis anna sellest hiljemalt eksamipäeval vastuvõtukomisjonile teada (komisjoni kontaktide saamiseks kirjuta aadressile sisseastumine@ut.ee). Ülikoolil on õigus, kuid mitte kohustus, määrata sulle eksamiperioodi jooksul teine eksamiaeg. Arvesta ka sellega, et alati ei pruugi see võimalik olla.
Kui sinu sisseastumiseksam oli kirjalikus vormis, siis saad soovi korral seda nädala jooksul pärast eksamitulemuse avalikustamist ülikoolis kohapeal üle vaadata. Sisseastumiseksami töid sulle ei tagastata. Samuti on sul õigus saada tagasisidet oma sisseastumiseksami kohta, kui avaldad selleks soovi ühe nädala jooksul pärast tulemuse teatavakstegemist.
Sul on võimalik esitada sisseastumiseksami tulemuse vaidlustamiseks kirjalik apellatsioon hiljemalt eksamitulemuste avalikustamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul Tartu Ülikooli õppeprorektorile (apellatsioon tuleb edastada meiliaadressile sisseastumine@ut.ee). Apellatsioonis tuleb põhjendada, miks sa tulemusega ei nõustu ja mida soovid vaide esitamisega saavutada. Otsusest teavitatakse sind kolme tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist.
Üks õppekava vastuvõtutingimus võib olla mõne konkreetse õppeaine lõputunnistuse hinne.
Keskmise hinde arvutamisel lähevad arvesse riikliku õppekava kohustuslikud õppeained, milleks on eesti keel, vene keel, kirjandus, eesti keel teise keelena, A-võõrkeel, B-võõrkeel, matemaatika, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, muusika, kunst ja kehaline kasvatus. Keskmise hinde arvutamisel liidetakse vastavad hinded kokku ning saadud summa jagatakse liidetavate arvuga. 100 punkti skaalale teisendamisel korrutatakse saadud tulemus 20-ga.
Kui vastuvõtutingimusena on konkreetse õppeaine lõputunnistuse hinne (näiteks matemaatika või eesti keele hinne), siis ülejäänud õppeaineid tunnistuselt ei vaadata.
NB! Kutsekeskhariduse lõpetamise korral ei tule lõputunnistuse hinded automaatselt SAIS-i avaldusele. Seetõttu tuleb kutsekeskharidusega kandidaatidel esitada kandideerimise ajal meile eraldi oma lõputunnistuse hinneteleht. Dokumentide esitamise kohta loe lähemalt SAIS-i avalduse ja dokumentide esitamise lehelt.
Eritingimusel kandideerimisel määratakse kandidaadi avaldusele kas maksimumpunktid (100 punkti) või lävendiga võrdne punktisumma.
Maksimumpunktid antakse juhul, kui kandideerid
Lävendiga võrdne punktisumma antakse juhul, kui
Kui õppekaval ei ole kehtestatud lävendit, siis antakse kõigile eritingimuse täitnud kandidaatidele maksimumpunktid.
3 lisapunkti antakse kandideerimisel juhul, kui oled lõpetanud
Lisapunktid lisatakse kandidaadi avaldustele automaatselt.
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul (tulemus vähemalt C või arvestatud) on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. Kui õppekavale kandideerides annab kursus lisapunkte, on see õppekava vastuvõtutingimuste lehel eraldi välja toodud. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid).
Vaata õppekavasid, millele saab lisapunkte taotleda.
Õppekavadel, kus saab lisapunkte taotleda, tuleb SAISi avaldusel “Eritingimuste”-vahekaardil vastav märge teha.
Kandideerimise punktisumma kujuneb tulenevalt valitud õppekava vastuvõtutingimustest. Maksimaalne võimalik punktisumma kandideerimisel on 100 punkti. Kandideerimiseks minimaalne vajaminev punktisumma on 66 punkti.
Igal vastuvõtutingimusel on protsentuaalne osakaal. Punktisumma (p) arvutamiseks korrutatakse vastuvõtutingimuse tulemus (a) vastava protsentuaalse osakaaluga (b); mitme vastuvõtutingimuse korral korrutised liidetakse ning summa jagatakse 100-ga.
Punktisumma arvutamisel korrutatakse lõputunnistuse keskmine hinne või aine hinne 20-ga.
Kui kandideerimisel saab valida riigieksamite ning sisseastumiseksamite vahel ja sul on mõlemad sooritatud, võtame arvesse parema tulemuse. Kui oled sooritanud riigieksami mitu korda, siis läheb samuti arvesse parem tulemus.
Kui vastuvõtt toimub ainult riigieksamite alusel, peab juba avalduse esitamise hetkel punktisumma olema vähemalt 66 punkti. Sisseastumiseksamiga õppekavadel võib avalduse esitamise hetkel olla punktisumma ka 0. Lõplik punktisumma kujuneb alles sisseastumiseksami sooritamise järel. Kui lõplik punktisumma jääb alla 66 punkti, langeb avaldus konkurentsist välja ning sa ei saa sellele õppekavale edasi kandideerida.
Tartu Ülikool pakub õppekohti kolme põhimõtte alusel: lävendi ületamine, paremusjärjestus ning eritingimusel kandideerimine.
Osadel õppekavadel on sätestatud lävend 80, 85, 90 või 93 punkti (kui õppekaval on kehtestatud lävend, siis on see kirjas õppekava vastuvõtutingimustes). Sellele lävendile vastava või kõrgema punktisumma korral oled taganud õppekoha Tartu Ülikoolis. Kui lävendi punktisumma ületanud kandidaate on rohkem, kui õppekaval ette nähtud õppekohti, siis pakume kohti endiselt kõigile, kes on lävendi ületanud.
Teine osa õppekavu on sellised, kus toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Nendel õppekavadel kujuneb pingerida kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmisel saadud punktide alusel. Vastu võetakse kõik, kes mahuvad pingereas õppekohtade arvu sisse. Näiteks, kui õppekaval on 10 õppekohta, täidetakse need kohad õppekavale avalduse esitanud ning neist kümne kõige kõrgema punktisumma saanud kandidaadiga.
Kolmas variant Tartu Ülikooli sisseastumiseks on eritingimuse täitmine.