Kogukonnaharidus ja huvitegevus
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Õppekava kandev sisu on kogukonnakeskne lähenemine noorsootööle, st tuginemine inimlikkusele ja lähtumine päris inimestest meie ümber, nende vajadustest ja võimalustest. Nii saab väga hea rakendusliku ettevalmistuse kogukonnahariduse spetsialist, kes koordineerib noorsootööd ja huvitegevust kogukonna vajaduste ja võimaluste alusel, mõistab ja mõtestab arengu- ja õpiprotsesse ning rakendab loovalt noorsoo- ja kogukonnatöö mitmekülgseid meetodeid. Sul on võimalik valida kahe õppesuuna vahel: rakendusteater või mängud ja seikluskasvatus.
„Kogukonnahariduse ja huvitegevuse õpe aitab saada professionaalseks maailmaparandajaks: üks noor korraga, üks kogukond korraga või kogu Eesti noortevaldkond korraga. Sina ise otsustad, kuidas sa hakkad maailma muutma, aga vajalikud teadmised selleks annab sulle Tartu Ülikool.“
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õpe annab sulle laiapõhjalise hariduse, et asuda tegelema noorte ja kogukondadega mitteformaalse hariduse raames. Sa omandad üldkultuurilised ja pedagoogilised teadmised, teadmised kogukondadest ja noortevaldkonnast ning süvendatud teadmised kas rakendusteatri või mängude ja seikluskasvatuse alal.
Õpe kestab neli aastat ja on sessioonõppe vormis. Auditoorne õpe (loengud, seminarid, kollokviumid jms) toimub kaks korda kuus. Lõviosa tööst tuleb sul teha iseseisvalt. Selles on sulle tõhusaks toeks elektroonilised õpikeskkonnad.
Pedagoogika erialamooduli ainetest saad õpetaja baasteadmised ja -oskused, mis on vajalikud noorsoo- ja kogukonnatöö ning mitteformaalõppe ametites.
Huvijuhi eriala mooduli ained tagavad sulle põhiteadmised ja esmased oskused noorsootöö tegemiseks koolis, huvikoolis, noorteasutustes ja -ühendustes.
Kogukonnatöö mooduli ained loovad valmisoleku kogukonnatöö mõistmiseks, kavandamiseks ja korraldamiseks, võrgustikutööks ning karjäärikoordineerimiseks, samuti kogukonna koolitustegevuste kavandamiseks.
Õppekaval on kaks spetsialiseerumisvõimalust.
Rakendusteatri suunal õpid draamapedagoogilist tööd laste ja noortega, rakendama teatrimänge erinevate rühmadega ning omandad eneseväljendusviise ja draamavõttestikku. Samuti harjutad sa sotsiaalteatri/osalusteatri meetodeid eesmärgiga saada oskused töötamiseks noorte ja kogukondade lugude ja probleemidega. Lisaks omandad oma juhendamistegevuse analüüsimise oskuse.
Mängude ja seikluskasvatuse suunal omandad teadmised ja oskused seikluskasvatuslikeks tegevusteks laste ja noortega ning õpid turvaliselt toetama noorte ja kogukondade keskkonnateadlikkust, tehes seda seigeldes ja loodusega kooskõlas. Samuti õpid sa toetama kogukondi ja noori selle kaudu, et kavandad eesmärgistatult ning viid ellu mängulisi tegevusi.
Lõpetajana saad sa noorsootöötaja 6. taseme kutse. Peale erialateadmiste ja -oskuste oled sa omandanud väärtuslikke üldoskusi, mille seas on meeskonnatöö, ajaplaneerimise ning suhtlus- ja esinemisoskus.
Meie lõpetajad töötavad edukalt üldharidus- ja huvikoolides huvijuhina ning huvitegevuste juhendajana, noortekeskustes noorsootöötaja ja noortejuhina, kohalikes omavalitsustes noorsootöö spetsialistina ja allasutuste juhina ning kogukonnahariduse ja kogukonnatöö spetsialistina.
Tööandjad on hinnanud meie vilistlaste hariduse väga heaks, samuti on suur vilistlaste rahulolu õppekava ja erialaga.
Haridusteed saad jätkata nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli, samuti piiritaguste ülikoolide magistriõppes kasvatusteaduste, kogukonnatöö, noorsootöö, sotsiaalpedagoogika jm erialal.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse.
Erialakatse toimub 4. ja 5. juulil 2023 algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamajas (Posti 1, Viljandi) ruumides 212/214.
Erialakatse eesmärk
Erialakatse otstarbeks on hinnata sisseastuja üldkultuurilisi teadmisI, orienteerumist tulevase eriala temaatikas, eeldusi ja motivatsiooni valitud erialal õppimiseks ning töötamiseks ja üldist väljendusoskust.
Erialakatse ülesehitus
Erialakatse koosneb kahest osast:
- Kirjalik arutlus, mille abil hinnatakse sisseastuja oskust ühiskondlikke ja üldkultuurilisi probleeme avada ning analüüsida ja teha järeldusi.
- Suuline rühmaintervjuu, mille abil hinnatakse tudengi motiveeritust ja sobivust õppida ning töötada noorsootöö ja kogukonnahariduse valdkonnas, üldkultuurilisi ja ühiskondlikke teadmisI ja hoiakuid, loovust ja suhtlemisoskust.
Kirjaliku arutluse sooritamiseks (maht 200–300 sõna) on aega 1 tund. Suuliste rühmaintervjuude pikkuseks on ca 30–45 minutit.
Hindamine
Kirjaliku arutluse puhul hinnatakse:
- teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte);
- teemas sisalduvat probleemi on käsitletud, välja on toodud asjakohased võrdlused ja seosed;
- järeldused tulenevad arutlusest;
- esitatud näited/faktid on autori seisukohti toetavad;
- töö stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed.
Rühmaintervjuu peamised hindamiskriteeriumid:
- senised kogemused huvijuhi või noorsootöötajana (kogemuste maht ja laad) ning suutlikkus nende kogemuste üle arutleda;
- eelteadmised valitud erialal;
- eeldused ja motiveeritus õppimiseks ja tööks valitud erialal;
- loovus, leidlikkus ja eetilisus olukordade lahendamisel;
- analüüsi- ja üldistusoskus;
- üldine haritus, silmaring ning orienteerumine Eesti ja maailma üldistes arenguprobleemides;
- suhtlusoskus ning üldine väljendusoskus.
Sisseastumisel arvestatakse erialakatse koondtulemust 100 punkti skaalal, millest moodustab:
- arutlus 30%
- intervjuu 70%
Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 100% ulatuses
Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Kogukonnaharidus ja huvitegevus õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
