Kogukonnaharidus ja huvitegevus
Rakenduskõrgharidusõpe
16. juuni
Algab avalduste vastuvõtt
1. juuli
Lõpeb avalduste vastuvõtt
18. juuli
Esimesed vastuvõtuotsused
1. september
Õppeaasta algus
Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
4 aastat
, 240 EAP
Õppetöö vorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Viljandi
Õppekohtade arv
30
Õppetasu
tasuta
Õppekava kandev sisu on kogukonnakeskne lähenemine noorsootööle, st tuginemine inimlikkusele ja lähtumine päris inimestest meie ümber, nende vajadustest ja võimalustest. Nii saab väga hea rakendusliku ettevalmistuse kogukonnahariduse spetsialist, kes koordineerib noorsootööd ja huvitegevust kogukonna vajaduste ja võimaluste alusel, mõistab ja mõtestab arengu- ja õpiprotsesse ning rakendab loovalt noorsoo- ja kogukonnatöö mitmekülgseid meetodeid. Sul on võimalik valida kahe õppesuuna vahel: rakendusteater või mängud ja seikluskasvatus.
Kogukonnahariduse ja huvitegevuse õpe aitab saada professionaalseks maailmaparandajaks: üks noor korraga, üks kogukond korraga või kogu Eesti noortevaldkond korraga. Sina ise otsustad, kuidas sa hakkad maailma muutma, aga vajalikud teadmised selleks annab sulle Tartu Ülikool.
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õpe annab sulle laiapõhjalise hariduse, et asuda tegelema noorte ja kogukondadega mitteformaalse hariduse raames. Sa omandad üldkultuurilised ja pedagoogilised teadmised, teadmised kogukondadest ja noortevaldkonnast ning süvendatud teadmised kas rakendusteatri või mängude ja seikluskasvatuse alal.
Õpe kestab neli aastat ja on sessioonõppe vormis. Auditoorne õpe (loengud, seminarid, kollokviumid jms) toimub kaks korda kuus. Lõviosa tööst tuleb sul teha iseseisvalt. Selles on sulle tõhusaks toeks elektroonilised õpikeskkonnad.
Pedagoogika erialamooduli ainetest saad õpetaja baasteadmised ja -oskused, mis on vajalikud noorsoo- ja kogukonnatöö ning mitteformaalõppe ametites.
Huvijuhi eriala mooduli ained tagavad sulle põhiteadmised ja esmased oskused noorsootöö tegemiseks koolis, huvikoolis, noorteasutustes ja -ühendustes.
Kogukonnatöö mooduli ained loovad valmisoleku kogukonnatöö mõistmiseks, kavandamiseks ja korraldamiseks, võrgustikutööks ning karjäärikoordineerimiseks, samuti kogukonna koolitustegevuste kavandamiseks.
Õppekaval on kaks spetsialiseerumisvõimalust.
Rakendusteatri suunal õpid draamapedagoogilist tööd laste ja noortega, rakendama teatrimänge erinevate rühmadega ning omandad eneseväljendusviise ja draamavõttestikku. Samuti harjutad sa sotsiaalteatri/osalusteatri meetodeid eesmärgiga saada oskused töötamiseks noorte ja kogukondade lugude ja probleemidega. Lisaks omandad oma juhendamistegevuse analüüsimise oskuse.
Mängude ja seikluskasvatuse suunal omandad teadmised ja oskused seikluskasvatuslikeks tegevusteks laste ja noortega ning õpid turvaliselt toetama noorte ja kogukondade keskkonnateadlikkust, tehes seda seigeldes ja loodusega kooskõlas. Samuti õpid sa toetama kogukondi ja noori selle kaudu, et kavandad eesmärgistatult ning viid ellu mängulisi tegevusi.
Image
Õppekava versioon:
See on õppekava viimati kinnitatud versioon. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsaimatest muudatustest antakse enne teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS
Rohkem infot: ÕIS
Rakendusliku õppekava eelis on laialdased praktiseerimisvõimalused: sa käid praktikatel, et rakendada omandatut tööelus, aga ka teoreetiline õpe toimub paljuski praktiliste tegevuste kaudu.
Kindlasti saab iga üliõpilane avardada oma loovust nii metsaavaruses kui ka linnaruumis.
Image
Lõpetajana saad sa noorsootöötaja 6. taseme kutse. Peale erialateadmiste ja -oskuste oled sa omandanud väärtuslikke üldoskusi, mille seas on meeskonnatöö, ajaplaneerimise ning suhtlus- ja esinemisoskus.
Meie lõpetajad töötavad edukalt üldharidus- ja huvikoolides huvijuhina ning huvitegevuste juhendajana, noortekeskustes noorsootöötaja ja noortejuhina, kohalikes omavalitsustes noorsootöö spetsialistina ja allasutuste juhina ning kogukonnahariduse ja kogukonnatöö spetsialistina.
Tööandjad on hinnanud meie vilistlaste hariduse väga heaks, samuti on suur vilistlaste rahulolu õppekava ja erialaga.
Haridusteed saad jätkata nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli, samuti piiritaguste ülikoolide magistriõppes kasvatusteaduste, kogukonnatöö, noorsootöö, sotsiaalpedagoogika jm erialal.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
8. või 9. juulil 2025 kell 11.00 Viljandis aadressil Posti 1 ruumis 128 (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia peamaja)
Erialakatse eesmärgiks on hinnata sisseastuja eeldusi noorsoo- ning kogukonnatööks: kutsumust, õpimotivatsiooni, silmaringi ning orienteerumist noorte-, haridus- ja kultuurivaldkondade temaatikas.
Sisseastujal tuleb sooritada:
- kirjalik test (30% koondtulemusest)
- suuline rühmaintervjuu (70% koondtulemusest)
1) Kirjalik test sisaldab nii valik- kui vabavastustega küsimusi kultuuri, kunstide, Eesti noorsootöö korralduse, päevapoliitika, keskkonnahoiu jt teemadel. Üks küsimus eeldab vastust 100 – 120 sõna: sõnastada (millegi suhtes) oma arvamus ning seda põhjendada. Testi sooritamiseks on aega 1 tund.
2) Rühmaintervjuu viib läbi vastuvõtukomisjon. Intervjuus osaleva rühma suuruseks on 4 – 5 sisseastujat ning intervjuu pikkuseks 30–45 minutit.
Intervjuu põhjal hinnatakse:
- sisseastuja senised kogemused noorsoo- või kogukonnatöös (maht ja laad) ning suutlikkus nende kogemuste üle arutleda;
- õpinguid puudutavate teadmiste maht ja ulatus;
- õpimotivatsioon ning eeldused noorte- ja haridusvaldkonnas töötamiseks;
- suutlikkus probleemi sõnastada, arutleda selle võimalike lahenduskäikude üle ning oma lahendust põhjendada;
- loovus, leidlikkus ja eetilisus olukordade lahendamisel;
- analüüsi- ja üldistusoskus;
- üldine haritus ning orienteerumine nii Eesti kui maailma olukorra ja arengu teemades;
- suhtlemisoskus ning üldine väljendusoskus.
Sisseastumisel arvestatakse erialakatse koondtulemust 100 punkti skaalal, millest moodustab:
- kirjalik test 30%
- rühmaintervjuu 70%
Kandideerimiseks vajaminev väikseim punktisumma on 66,0.
Eritingimusel kandideerimine
Kogukonnaharidus ja huvitegevus õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
03.03.2025
27.01.2025
