Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
See on Eestis ainulaadne õppekava, mille alusel saab õppida sotsiaaltöö kõrval ka rehabilitatsiooni korraldust. Õppes väärtustame inimesi, sotsiaalseid oskusi ja praktilist kogemust. Meie vilistlased teevad tähendusrikast tööd inimeste suurema tegevusvõime nimel, tegutsedes näiteks noorsootöötaja, lastekaitsespetsialisti ja rehabilitatsioonispetsialisti ametis.
„Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava läbides omandasin baasteadmised ja praktilised oskused ning õpingute käigus avardus ka mu silmaring. Hindan saadud teadmisi ja suurepärast koostööd õppejõududega kõrgelt.“
Meil on sessioonõpe: õppekohtumised Pärnus toimuvad kord kuus viiel päeval nädalas (kolmapäevast pühapäevani). Ülejäänud ajal õpid sa iseseisvalt.
Seda eriala omandades õpid sa toetama ja arendama inimesi, et saavutada nende parem tegevusvõime. Oma rolli paremaks tajumiseks ühiskonnas läbid sa ka üldharivad ained, mis hõlmavad sotsioloogiat, majandust, õigust ja psühholoogiat.
Suur osa on praktilistel ainekursustel, nagu enesejuhtimine, võlanõustamine ja rühmatöö. Teeme õppekäike asutustesse ning kutsume spetsialiste loengutesse kogemusi jagama ja üliõpilastega arutlema.
Õppimise ajal saad omandatud oskusi proovile panna praktikatel sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonna asutustes ning hoolekandeasutustes, samuti politseis, koolides, Eesti Töötukassas ja Sotsiaalministeeriumis.
Sul on võimalus õppida ja teha praktika meie partnerülikoolides välismaal.
Pärnu on õppimiseks suurepärane koht. Pärnu kolledžil on linna rannarajooni kesklinnapoolses osas nüüdisaegne ja huvitavas stiilis õppehoone ning tipptasemel raamatukogu.
Kolledžihoones tegutsevad ka ettevõtluse arendajad (sh Pärnumaa ettevõtlusinkubaator) ja me teeme koostööd ettevõtjatega. Ettevõtlikel õppuritel aitavad teoreetilisi teadmisi ellu rakendada Starter@Pärnumaa, konkurss „Ettevõtlik pärnakas“ ja telesaade „Ajujaht“.
Õppetöö kõrval on kolledžis meeleolukas üliõpilaselu. Igal aastal on meil traditsiooniline rebastenädal ja jõulupidu ning me tähistame emakeelse ülikooli aastapäeva.
Väärt teadmisi pakuvad Pärnust pärit ja Pärnuga seotud haritlasi koondava Academia Pernaviensise mõttekojad.
Pärnu kolledžis tegutseb tudengiteater K-äng2, üliõpilasesindus, videoklubi ja üliõpilaste pallimänguvõistkonnad.
Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava lõpetanut ootab ees väga lai tööpõld. Meie vilistlased töötavad nii avalikus, era- kui ka vabasektoris näiteks sotsiaaltöötaja, arendusspetsialisti, juhtumikorraldaja, noorsoopolitseiniku, rehabilitatsioonispetsialisti, noorsootöötaja, lastekaitsespetsialisti ja asutuse juhina.
Õpingute käigus saad sa piisavad teadmised ja oskused ka selleks, et rajada sotsiaalvaldkonna ettevõte.
Haridusteed on sul võimalik jätkata magistriõppes nii Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis kui ka Tartus ja maailma teistes ülikoolides.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandideerimisel tuleb sooritada erialakatse (koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada motivatsioonikiri) ja osaleda sisseastumisintervjuul.
Erialakatseks on motivatsioonikiri, mis tuleb esitada koos avaldusega SAIS-is.
Motivatsioonikiri (maksimaalselt 5000 tähemärki koos tühikutega), mis peab andma ülevaate:
- kandidaadi senistest õpingutest, töökogemusest, kaasatusest (nt vabatahtlikus tegevuses) seostatuna sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekavas käsitletavate teemadega;
- kandidaadi analüüsi- ja argumenteerimisoskusest;
- kandidaadi tulevikuväljavaadetest pärast õppekava läbimist.
Motivatsioonikirja vorm on leitav siit
Hindamine
Motivatsioonikirja hinnatakse vahemikus 0–100 punkti. Vastuvõtukomisjon hindab motivatsioonikirja põhjal kandidaadi sobivust õppes osalemiseks järgmiste kriteeriumide alusel:
- motiveeritus ja eeldused erialaseks tööks - hinnatakse kandidaadi oskust välja tuua oma senise tegevuse (õpingud, töökogemus, kaasatus) seostatust sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekavas käsitletavate teemadega (kuni 40 punki);
- loominguline mõtlemine ja probleemipüstitusoskus - hinnatakse oskust arutleda valitud teemadel ja probleemipüstitusoskust (kuni 30 punkti);
- analüüsi- ja argumenteerimisoskus – hinnatakse esitatud info, argumentide ja põhjenduste asjakohasust (kuni 20 punkti);
- kirjalik eneseväljendusoskus - hinnatakse esialast probleemi käsitleva teksti sidusust, loogilist ülesehitust, tekstide õigekeelsust (kuni 10 punkti).
Motivatsioonikirja positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. Sisseastumisintervjuule pääseb paremusjärjestuse alusel õppekohtade arvust 2 korda rohkem kandidaate (ehk 100 kandidaati), kes on erialakatse sooritanud positiivsele tulemusele.
Sisseastumisintervjuu toimub 3.-5. juulil 2024 aadressil Ringi 35 (ruum 111), Pärnu.
Intervjuu eesmärk on välja selgitada kandideerijate haridusliku tausta ning õppima asumise motivatsiooni vahelised seosed, et hinnata tudengikandidaatide potentsiaali õppekava läbimiseks ning õpingute käigus omandatavate teadmiste ja pädevuste rakendamiseks sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonnas.
Sisseastumisinterjuu teemad on:
- erialavaliku motiivid;
- erialaga seotud tulevikuperspektiivid, teadmiste ja oskuste rakendamine;
- erialaga seotud väidete põhjendamine oma seisukohtadega, argumenteerimine;
- kandidaadi valmisolek kõrgharidusõppeks (sessioonõpe, nominaalaeg, õppekoormus).
Hindamine
Vastuvõtukomisjon hindab intervjuu põhjal kandidaadi sobivust õppes osalemiseks järgmiste kriteeriumide alusel:
- motiveeritus ja eeldused erialaseks tööks - hinnatakse motivatsiooni ja üldist informeeritust kaasaja sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonna küsimustes (kuni 40 punkti);
- loominguline mõtlemine, analüüsi- ja argumenteerimisoskus - hinnatakse oskust arutleda etteantud teemadel ja probleemipüstitusoskust (kuni 40 punkti);
- suuline eneseväljendusoskus (sh inglise keeles) - hinnatakse nii eestikeelset kui ka ingliskeelset väljendusoskust ja õigekeelsust (kuni 20 punkti).
Intervjuuks valmistumisel on abiks Eesti peamiste meediakanalite regulaarne jälgimine, et olla kursis aktuaalsete teemadega sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni valdkonnast.
Intervjuu eest on võimalik saada kuni 100 punkti ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- erialakatset 50% ulatuses
- sisseastumisintervjuud 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Video „Miks valida sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava?“ (Triin Mäger, vilistlane, noorsootöötaja, Noorte Tugila noorsootöötaja, aasta noorsootöötaja 2020)
