Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

Rakenduskõrgharidusõpe

12. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

26. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

12. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

2. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
rakenduskõrgharidusõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppetöö vorm
sessioonõpe
Toimumiskoht
Pärnu
Õppekohtade arv
50
Õppetasu
tasuta

See on Eestis ainulaadne õppekava, mille alusel saab õppida sotsiaaltöö kõrval ka rehabilitatsiooni korraldust. Õppes väärtustatakse inimesi, sotsiaalseid oskusi ja praktilist kogemust. Õppija saab laialdased teadmised selle kohta, kuidas töötada eri valdkondades sotsiaal- või noorsootöötajana, lastekaitsespetsialistina, rehabilitatsioonimeeskonna liikmena jne. Sotsiaaltöötajad ja rehabilitatsioonispetsialistid töötavad nii abivajavate üksikisikute kui ka kogukondadega, sealhulgas kultuuriliste vähemuste, erivajadustega inimeste jt-ga. Selline mitmekesisus annab võimaluse avardada oma maailmavaadet, õppida erinevate inimestega suhtlemise kunsti ja aidata neil paremini toime tulla. Omandatud oskused ei ole kasulikud mitte ainult töös, vaid ka isiklikus elus.

„Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava läbides omandasin baasteadmised ja praktilised oskused ning õpingute käigus avardus ka mu silmaring. Hindan saadud teadmisi ja suurepärast koostööd õppejõududega kõrgelt.“ 

Sille Kask, vilistlane, Elva Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist

Sessioonõppe kohtumised toimuvad Pärnus kord kuus kolmapäevast pühapäevani. Ülejäänud ajal õpitakse iseseisvalt, kasutades veebikeskkonda Moodle.

Õppekava üldharivad ained hõlmavad sotsioloogiat, majandust, õigust, suhtlemisoskusi jne. Ainekursuste raames tehakse õppekäike asutustesse ning kutsutakse spetsialiste loengutesse kogemusi jagama ja üliõpilastega arutlema. Omandatud oskusi saab proovile panna praktikal sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonna asutustes, politseis, koolides, Eesti Töötukassas, Sotsiaalministeeriumis ja mujal. Kolme õppeaasta jooksul käiakse praktikal kolm korda: eri semestrite jooksul tuleb läbida tutvumis-, ettevõtlus- ja klienditöö praktika.

Ühe semestri jooksul on võimalus õppida ja teha praktikat partnerülikoolides välismaal. Tihedat koostööd tehakse näiteks Seinäjoki Rakenduskõrgkooliga Soomes, Thomas More’i Ülikooliga Belgias ja Loyola Kolledžiga Indias.

Image
Õppetöö

 

Pärnu on õppimiseks parim koht ja meeleolukas tudengielu ei vaibu ka talvel. Toimuvad üritused nii üliõpilastele, õppejõududele kui ka kogu linnarahvale. Igal aastal on traditsiooniline rebastenädal, jõulupidu ja emakeelse ülikooli aastapäeva tähistamine.

Väärt teadmisi ja eneseharimisvõimalusi pakuvad Pärnu ja ülikooliga seotud ärksaid inimesi koondava Academia Pernaviensise kooskäimised. Pärnu kolledžis on oluline roll võrk- ja korvpallil, mille ühistreeningud toimuvad kaks korda nädalas. Kolledži ruumides tegutsevad ka SA Pärnumaa Arenduskeskus ja Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator.

Image
õppekeskkond

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava lõpetanut ootab ees väga lai tööpõld ja nõudlus tema järele on suur – elanikkond vananeb ning sotsiaalsed probleemid vajavad lahendusi. Vilistlased saavad asuda tööle nii avalikus, era- kui ka vabasektoris sotsiaaltöötaja, arendusspetsialisti, juhtumikorraldaja, noorsoopolitseiniku ja rehabilitatsioonispetsialistina, samuti asutuse juhina jne. Õpingute käigus saadakse piisavad teadmised ja oskused ka selleks, et rajada ise sotsiaalvaldkonna ettevõte.

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni vallas on palju võimalusi enesetäiendamiseks ja edasiõppimiseks. Haridusteed on võimalik jätkata magistriõppes nii Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis kui ka teistes ülikoolides.

Kandideerimiseks peab sul olema
 

Vastuvõtutingimused


Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • erialakatse (50%),
  • sisseastumisintervjuu (50%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. 

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Sisseastumiseksamid


Erialakatse
 

 motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024

Erialakatseks on motivatsioonikiri.

Motivatsioonikiri (kuni 5000 tähemärki koos tühikutega) peab andma ülevaate

  • kandidaadi  senistest õpingutest, töökogemusest, kaasatusest (nt vabatahtlikus tegevuses), mida saab seostada sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekavas käsitletavate teemadega;
  • kandidaadi analüüsi- ja argumenteerimisoskusest;
  • kandidaadi tulevikuplaanidest pärast õppekava läbimist.

Motivatsioonikirja vorm on leitav siit
 

Hindamine

Vastuvõtukomisjon hindab motivatsioonikirja vahemikus 0–100 punkti, et teha kindlaks kandidaadi sobivus järgmiste kriteeriumide alusel:

  • motiveeritus ja eeldused erialaseks tööks - hinnatakse kandidaadi oskust seostada oma senine tegevus (õpingud, töökogemus, kaasatus) sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekavas käsitletavate teemadega (kuni 40 punki);
  • loominguline mõtlemine ja probleemipüstitusoskus - hinnatakse oskust arutleda valitud teemadel ja probleemipüstitusoskust (kuni 30 punkti);
  • analüüsi- ja argumenteerimisoskus – hinnatakse esitatud info, argumentide ja põhjenduste asjakohasust (kuni 20 punkti);
  • kirjalik eneseväljendusoskus - hinnatakse erialast probleemi käsitleva teksti sidusust, loogilist ülesehitust ja õigekeelsust (kuni 10 punkti).

Motivatsioonikirja positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.

 

Sisseastumisintervjuu
 

 3.-5. juulil 2024 Pärnus aadressil Ringi 35 ruumis 111

Sisseastumisintervjuule pääsevad kandidaadid pingerea alusel, mis moodustatakse motivatsioonikirja (tulemus vähemalt 51 punkti) alusel. Intervjuule pääsevad pingerea alusel esimesed 100 kandidaati. 

Intervjuu eesmärk on välja selgitada kandideerijate haridusliku tausta ning õppima asumise motivatsiooni vahelised seosed, et hinnata üliõpilaskandidaatide potentsiaali õppekava läbimiseks ning õpingute käigus omandatavate teadmiste ja pädevuste rakendamiseks sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonnas.

Intervjuuks valmistumisel on abiks Eesti peamiste meediakanalite pidev jälgimine, et olla kursis sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni valdkonna päevakohaste teemadega.

Sisseastumisinterjuu teemad:

  • erialavaliku motiivid;
  • erialaga seotud tulevikuperspektiivid, teadmiste ja oskuste rakendamine;
  • erialaga seotud väidete põhjendamine oma seisukohtadega, argumenteerimine;
  • kandidaadi valmisolek kõrgharidusõppeks (sessioonõpe, nominaalaeg, õppekoormus).

Hindamine

Vastuvõtukomisjon hindab intervjuu põhjal kandidaadi sobivust vahemikus 0–100 punkti järgmiste kriteeriumide alusel:

  • motiveeritus ja eeldused erialaseks tööks - hinnatakse motivatsiooni ja üldist informeeritust kaasaja sotsiaal- ja rehabilitatsioonivaldkonna küsimustes (kuni 40 punkti);
  • loominguline mõtlemine, analüüsi- ja argumenteerimisoskus  - hinnatakse oskust arutleda etteantud teemadel ja probleemipüstitusoskust (kuni  40 punkti);
  • suuline eneseväljendusoskus (sh inglise keeles) - hinnatakse nii eesti- kui ka ingliskeelset väljendusoskust ja õigekeelsust (kuni 20 punkti).

Intervjuu eest on võimalik saada kuni 100 punkti ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti. 


Eritingimusel kandideerimine


Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on 

  • sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Tule tudengivarjuks

Tutvu muudatustega tasuta õppimise korralduses

Video „Miks valida sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse õppekava?“ (Triin Mäger, vilistlane, noorsootöötaja, Noorte Tugila noorsootöötaja, aasta noorsootöötaja 2020) 
 

Urve Tammann
õppekorralduse peaspetsialist
445 0547 
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625

6.06 kl 18 „INFOTUND I Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus"

#sisseastumine
Rahvusvahelise teenusedisaini päeva puhul toimub 1. juunil kella 11 Pärnu kolledžis „Teenusedsaini päev", kus toimub ka Pärnu kolledži „Teenuste disaini ja juhtimise" magistriõppekava infotund.
09.05.2024
#sisseastumine
Valmistume koos Pärnu kolledžisse õppima tulekuks! Pärnu kolledži õppekavade infotundides räägitakse täpsemalt õppekavade sisust, tutvustatakse sisseastumistingimusi ning osalejatel on võimalik küsida õppetöö ning õppekava kohta küsimusi õppekava programmijuhilt.
03.05.2024
#tudengile #õppimine #sisseastumine
Matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppekava infoõhtu toimub 14. mail algusega kell 16.00
23.04.2024
#sisseastumine
Info Tartu Ülikooli eesti keele B2-taseme testi kohta.
19.04.2024