Matemaatika
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Tartu Ülikool pakub ainsana Eestis laiapõhjalist matemaatikaharidust: ainult siin on esindatud kõik peamised matemaatikasuunad. Mitmekülgne õppekava treenib loogilist mõtlemist ja on suunatud lahenduste leidmisele mis tahes valdkonnas. Vilistlasena saad töötada paljudel tulevikutöökohtadel tehnoloogia ja inseneeria vallas.
„Matemaatikateadmised on andnud mulle oskuse läheneda probleemidele süstemaatiliselt. Matemaatika võimaldab mul luua andmeteaduses algoritme, mis tagavad Eestis võimalikult täpsed andmepõhised otsused.“
Õppijad saavad matemaatika teoreetilistes valdkondades põhjaliku ettevalmistuse. Bakalaureuseõppe algul tutvuvad nad hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega. Õpingute jooksul saavad selgeks tänapäeva matemaatika peamised distsipliinid: diferentsiaalvõrrandid, funktsionaalanalüüs, topoloogia jm. Lisaks antakse ülevaade paljudest arvutiprogrammidest, et leida ülesannetele teoreetiliste teadmiste alusel arvutuslikult optimaalsed lahendused.
Bakalaureuseõppes tutvud nii rakendusmatemaatikaga, mis on keskendunud eluliste ülesannete lahendamisele ja selleks sobivate meetodite arendamisele, kui ka puhta matemaatikaga, mis tegeleb valdkonna alusuuringutega.
Alates teisest aastat on võimalik saada muude erialade üliõpilastele matemaatika õpetamise kogemus.
Ülikoolis õppides on tähtis iseseisev töö, mida toetavad ka üliõpilaste endi korraldatud ühisõppesessioonid. Samuti saab alati nõu ja abi juhendajatelt ja uurimisrühmadelt.
Võimalik on astuda matemaatika, informaatika ja matemaatilise statistika üliõpilasi ühendavasse Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsi ehk MITS-i. Selts pakub võimalusi õppetööväliseks arenguks ja eneseteostuseks, korraldab üritusi, populariseerib reaalvaldkonna erialasid ning seisab üliõpilastele heade tingimuste loomise eest õppehoonetes.
Matemaatikudiplom on kinnitus analüütilisest võimekusest, mis on hinnatud igal töökohal. See eriala on üks vähestest, kus matemaatikaharidus on garanteeritult kuidas-see-tegelikult-töötab-tasemel, mitte pelgalt mis-valemit-kasutada-tasemel.
Matemaatikat kasutatakse tegeliku elu probleemide kirjeldamiseks ja lahendamiseks bioloogias, keemias, füüsikas, majanduses, arvutiteaduses ja tehnoloogiavallas.
Bakalaureuseõpingute järel oled oodatud omandama süvendatud teadmisi magistritasemel matemaatikas või muul matemaatikaharidust eeldaval erialal.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
-
tehtud matemaatika (kitsas või lai) riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
- matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust 60% ulatuses
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Matemaatika õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:
- Erilised summad (P2TP.TK.117) 3EAP
- Eluline matemaatika (P2TP.TK.035) 3 EAP
- Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale I (P2TP.TK.009) 3 EAP
- Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale II (P2TP.TK.010) 3 EAP
- Matemaatika rakendusi (P1TP.TK.022) 3 EAP
- Arvuteooria (P2TP.TK.052) 4,5 EAP
- Matemaatiline arutlusoskus ja tõestamine (P2TP.TK.085) 2 EAP
- Rahvusvaheliste matemaatikavõistluste treeningkursus (P2TP.TK.119) 6 EAP
- Võistlusprogrammeerimine I (algajatele) (P2TP.TK.075) 4 EAP
- Võistlusprogrammeerimine II (edasijõudnutele) (P2TP.TK.091) 4 EAP
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
