Matemaatika

Õppijad saavad matemaatika teoreetilistes valdkondades põhjaliku ettevalmistuse. Bakalaureuseõppe algul tutvuvad nad hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega. Õpingute jooksul saavad selgeks tänapäeva matemaatika peamised distsipliinid: diferentsiaalvõrrandid, funktsionaalanalüüs, topoloogia jm. Lisaks antakse ülevaade paljudest arvutiprogrammidest, et leida ülesannetele teoreetiliste teadmiste alusel arvutuslikult optimaalsed lahendused.

Bakalaureuseõppes tutvud nii rakendusmatemaatikaga, mis on keskendunud eluliste ülesannete lahendamisele ja selleks sobivate meetodite arendamisele, kui ka puhta matemaatikaga, mis tegeleb valdkonna alusuuringutega.

Alates teisest aastat on võimalik saada muude erialade üliõpilastele matemaatika õpetamise kogemus.

Image

Ülikoolis õppides on tähtis iseseisev töö, mida toetavad ka üliõpilaste endi korraldatud ühisõppesessioonid. Samuti saab alati nõu ja abi juhendajatelt ja uurimisrühmadelt.

Võimalik on astuda matemaatika, informaatika ja matemaatilise statistika üliõpilasi ühendavasse Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsi ehk MITS-i. Selts pakub võimalusi õppetööväliseks arenguks ja eneseteostuseks, korraldab üritusi, populariseerib reaalvaldkonna erialasid ning seisab üliõpilastele heade tingimuste loomise eest õppehoonetes.

Image

Matemaatikudiplom on kinnitus analüütilisest võimekusest, mis on hinnatud igal töökohal. See eriala on üks vähestest, kus matemaatikaharidus on garanteeritult kuidas-see-tegelikult-töötab-tasemel, mitte pelgalt mis-valemit-kasutada-tasemel.

Matemaatikat kasutatakse tegeliku elu probleemide kirjeldamiseks ja lahendamiseks bioloogias, keemias, füüsikas, majanduses, arvutiteaduses ja tehnoloogiavallas.

Bakalaureuseõpingute järel oled oodatud omandama süvendatud teadmisi magistritasemel matemaatikas või muul matemaatikaharidust eeldaval erialal.

Kandideerimiseks peab sul olema

• keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
• eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
  
  

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

• eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%),
• matemaatika riigieksam (60%).

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame laia matemaatika riigieksami tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.

Eritingimusel kandideerimine

Matemaatika õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on

• gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust;
• 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
• sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Lisapunktide taotlemine

Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. Lisapunkte andvad kursused ja MOOC-id:

• Arvuteooria (P2TP.TK.052) 4,5 EAP
• Erilised summad (P2TP.TK.117) 3EAP
• Matemaatiline arutlusoskus ja tõestamine (P2TP.TK.085) 2 EAP
• Rahvusvaheliste matemaatikavõistluste treeningkursus (P2TP.TK.119) 6 EAP
• Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale I (P2TP.TK.009) 3 EAP
• Võistlusprogrammeerimine I (algajatele) (P2TP.TK.075) 4 EAP
• Võistlusprogrammeerimine II (edasijõudnutele) (P2TP.TK.091) 4 EAP

NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.