Matemaatiline statistika
12. juuni
28. juuni
11. juuli
4. september
Infoühiskond vajab inimesi, kes oskavad infot koguda, töödelda, analüüsida ja mõtestada. Kui omandad matemaatilise statistika bakalaureusekraadi, on su tegevusvaldkonnad piiramatud, ulatudes meditsiinist panganduse ja keskkonnakaitseni. Lisaks annab statistikuharidus maailmakäsituse, mis on kooskõlas infoajastu põhimõtetega.
,,Kui oled avatud meelega, teeb matemaatiline statistika sulle lahti iga valdkonna uksed. Maailm on täis mustreid, mis vaid ootavad leidmist. Statistika abil on võimalik need leida ja nii maailma paremaks muuta!“
Matemaatilise statistika erialalt saad oskused ja vilumuse suure ja keeruka struktuuriga andmete analüüsimiseks ning tulemuste tõlgendamiseks. Bakalaureuseõppe esimesel kahel aastal omandad korralikud matemaatika põhiteadmised koos üldteadmistega informaatikast.
Tartu Ülikool on kujunenud Euroopa üheks juhtivaks keskuseks mitmemõõtmelise statistika alal: siin koostatavates reaalse maailma kirjeldamise mudelites võetakse arvesse mitut uuritavat tunnust ja nendevahelisi sõltuvusi. Bakalaureuseõppe teisel poolel saavad üliõpilased sellest statistikavaldkonnast põhjaliku ülevaate. Kolmandal aastal õpitakse erialaaineid, kus on olulisel kohal andmeanalüüs arvuti abil.
Õppevormid on loengud, praktilised tööd, seminarid ja iseseisev töö. Just praktikumides kinnistad teoreetilised teadmised, omandades praktilisi oskusi.
Õpingute jooksul läbid erialase praktika mõnes ettevõttes või riigiasutuses.
Statistikaüliõpilastel on spetsiaalse tarkvaraga arvutiklass, kus õpitakse muu hulgas töötama andmeanalüüsiprogrammidega.
Meie üliõpilased on kaasatud Eesti Statistikaseltsi tegevusse, aidates kaasa näiteks konverentside korraldamisele ja osaledes muudel üritustel. See annab erialaseid tutvusi ning tulevikuks vajaliku koostöökogemuse. Ka koduinstituut korraldab regulaarselt suuri rahvusvahelisi konverentse, millest on samuti nii korraldaja kui ka kuulajana osa võtma oodatud üliõpilased.
Matemaatika, statistika ja informaatika üliõpilased on moodustanud Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsi ehk MAT-INF-i, mis korraldab põnevaid üritusi nii silmaringi laiendamiseks kui ka seltskondliku elu mitmekesistamiseks.
Matemaatilise statistika eriala lõpetajad on tööturul kõrgelt hinnatud ja nende järele on pidev nõudlus. Spetsialistina leiavad nad tööd näiteks Statistikaametis, ministeeriumides, panganduses (analüütikud, riskispetsialistid), kindlustuses (kindlustusmatemaatikud ehk aktuaarid), avaliku arvamuse ning turu-uuringufirmades, aga ka suurettevõtete IT- ja analüüsiosakondades.
Statistikuid vajatakse veel kõrgkoolides ja teadusasutustes, ennekõike arstiteaduses, bioloogias, bioinformaatikas, geenitehnoloogias, sporditeaduses, sotsioloogias jm.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus)
-
tehtud eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
-
tehtud matemaatika (kitsas või lai) riigieksam
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami tulemust 40% ulatuses
- matemaatika (kitsas või lai) riigieksami tulemust 60% ulatuses
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Oled kohe ülikooli vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 85. Ülejäänud õppekohad täidame pingerea alusel. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Matemaatilise statistika õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka üliõpilaskandidaat, kes on
- gümnaasiumiklasside õpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust.
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Kursused, mille läbimise eest on võimalik kandideerimisel lisapunkte saada:
- Erilised summad (P2TP.TK.117) 3EAP
- Eluline matemaatika (P2TP.TK.035) 3 EAP
- Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale I (P2TP.TK.009) 3 EAP
- Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale II (P2TP.TK.010) 3 EAP
- Matemaatika rakendusi (P1TP.TK.022) 3 EAP
- Arvuteooria (P2TP.TK.052) 4,5 EAP
- Matemaatiline arutlusoskus ja tõestamine (P2TP.TK.085) 2 EAP
- Rahvusvaheliste matemaatikavõistluste treeningkursus (P2TP.TK.119) 6 EAP
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
