Eesti eksperdid näevad rohepöörde pandina end juba tõestanud tehnoloogiaid

Ehkki üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale on kliimakriisi vältimiseks paratamatu, pole selge, kuidas eesmärke saavutada. Eesti teadlaste tehtud mahukast uuringust selgub, et kohalikud eksperdid kalduvad radikaalsetele ideedele ja uuenduslikele tehnoloogiatele eelistama end juba tõestanud lahendusi, kirjutab Novaator.  

Eesti energiasüsteemi tulevik on kliimamuutuste ja energiaturu hinnakõikumiste tõttu pideva surve all. Väljakutsed hõlmavad sõltuvuse vähendamist fossiilkütustest, energiajulgeoleku suurendamist ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamist, kirjutavad Gea Kangilaski ja Hedi Konrad. 

Üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale on küll seatud kliimaeesmärkide kontekstis vältimatu, kuid milline tee on kõige otstarbekam?  

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid suure siirde projekti raames 130 eri valdkondades tegutsevat eksperti, et hinnata erinevate sekkumiste vajalikkust ja teostatavust. Teadustöösse, mille aluseks oli Delphi meetod panustasid näiteks insenerid, ettevõtjad, ametnikud, omavalitsusjuhid, kultuuriantropoloogid ja kodanikuaktivistidest eksperdid. Nende ülesanne oli hinnata ja järjestada erinevaid sekkumisi teaduses, majanduses, energiapoliitikas, kultuuris ja kodanikuühiskonnas. 

Ajakirjas Energy Research & Social Science avaldatud uuringust selgus, et ehkki eksperdid on taastuvenergiale ülemineku vajalikkuses ühel meelel, valitseb teatav umbusk, kas muutust suudetakse ellu viia piisavalt süsteemselt ja ajakohaselt. Näiteks puudub selge nägemus ja  kokkulepe tuleviku energiasüsteemi suhtes. Asjatundjad tundsid muret tehnoloogiliste uuenduste küpsuse ja nende kohaliku rakendamise võimaluste osas. Lisaks arvasid paljud, et muutusteks puudub piisav poliitiline valmisolek. 

Radikaalsete ideede ja uuenduslike tehnoloogiate asemel kaldusid eksperdid toetama juba tõestatud lahendusi. Näiteks väljendasid nad sügavat kahtlust süsiniku sidumise tehnoloogia teostatavuse, selle kalli hinna ja majandusliku tasuvuse osas. Samuti leidus neid, kes kahtlesid tuumaenergia kasutuselevõtu mõistlikkuses. 

Ekspertide enamuse hinnangul peaks tuleviku energiatootmisportfell sisaldama peamiselt taastuvenergiat, nagu päikese-, tuule-, vesiniku-, biokütuste ja geotermaalenergiat. Mõningatel juhtudel nägid nad kohta ka fossiilkütustele, kuid pidasid neid vajalikuks toetavas rollis ja nn üleminekuaastatel. Tuumaenergia osas jagunesid arvamused selgelt vastandlikeks. Oli pooldajaid, kes näevad selles Eesti tulevikku, ja neid, kes peavad seda riskantseks ja liialt kulukaks investeeringuks. 

Sotsiaalne ja kultuuriline 

Tehnoloogiliste uuenduste kõrval rõhutasid asjatundjad sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste tasakaalu tähtsust. Nende hinnangul tuleks üleminekuprotsesside arutelusse kaasata senisest enam erinevaid sidusrühmi, alates poliitikakujundajatest ja ettevõtjatest lõpetades kodanikuühiskonna ja kohalike elanikega.  

Teadustöö kaasautori, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Kelleri hinnangul on Eesti energeetika sotsiotehnilise süsteemi tulevik otseselt seotud ka Ida-Virumaa tulevikuga. 

„Õiglase ülemineku protsess on alanud ja see ei saa valmis viie aastaga. Lootus, et vaid tehnoloogilised ja majanduslikud hoovad lahendavad ära ka sügavad sotsiaalsed ja kultuurilised probleemid, on liiga kitsas. Loomingulise poliitikakujunduse, sotsiaalse dialoogi ja sekkumiste palett peab olema mitmekesine, et nii ulatuslikke muutusi läbi viia,“ selgitas Keller.  

Jutlused kodanikele ja präänikud ettevõtjatele 

Lahenduste poolest eelistasid eksperdid teadlikkuse tõstmist ehk jutluse-tüüpi pehmeid sekkumisi. Nende meelest viivad taolised hoovad ühise sihi määratlemiseni ja kodanike muutustega leppimiseni. Teadlikkuse tõstmist peeti odavaks ja lihtsaks meetmeks, vaatamata sellele, et seni on kodanike vastuseis uuenduslikele lahendustele olnud pigem suur.  

Keelavad meetmed ehk piitsa-tüüpi sekkumised aga suuremat toetust ei pälvinud. Eksperdid kartsid nende destabiliseerivat mõju ja kodanike vastuseisu. Mõned asjatundjad pidasid riiklike regulatsioonide karmistamist isegi naeruväärseks, nimetades seda ettevõtlusvabadusse sekkumiseks, mida võrreldi kommunismiga. 

Ekspertide hinnangul vajab ettevõtluse toetamine eelkõige nn prääniku-tüüpi meetmeid. Näiteks võiks toetada ettevõtete arendusinvesteeringuid eesmärgiga muuta tootmist energiasäästlikumaks ja põlevkivienergeetikast vähem sõltuvaks. Lisaks pidasid nad vajalikuks suurinvestorite meelitamist Ida-Viru piirkonda. 

Toimetulekuõiglus ja õiglane üleminek 

Kuigi energiapööre toob kaasa ulatuslikud muutused, ei pea uuringus osalenud eksperdid toimetulekuõiglust piisavalt oluliseks. Asjatundjate hinnangul võib energiapöörde mõju olla Ida-Viru elukorraldusele küll ulatuslik, kuid pensionide ja toetuste maksmist töö kaotanud põlevkivitööstuse töötajatele nad piisavalt oluliseks ei pidanud. Nende hinnangul tuleb üleminekul tegeleda hoopis poliitilise tahte ja dialoogi puudumisega. 

Kokkuvõttes sõltub Eesti rohepöörde edukus töö põhjal sellest, kas ühiskond suudab leida tasakaalu tehnoloogiliste lahenduste ja sotsiaalse õigluse vahel. Uuringu tulemused viitavad vajadusele kaasata senisest rohkem erinevaid osapooli ja arvestada nende arvamusega, et saavutada jätkusuutlik ja kaasav energiasüsteem. 

Uuring viidi läbi enne energiakriisi ja sõja algust. Sellegipoolest näitavad tulemused autorite sõnul, et Eesti energiapoliitilised otsused ja arengukavad liiguvad ootuspärases suunas. Selleks, et võtta arvesse viimase aja muutusi, oleks teadlaste hinnangul asjakohane läbi viia kordusuuring.