Maarjavälja rohealale tulevad lambad, niidualad ja marjapõõsad
Maarjamõisa linnaosas asuvast rohealast saab Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostöös linnalooduse oaas, kus on tartlastel võimalik kogeda elurikast keskkonda ka linnast lahkumata.
Viljandi maantee ning Tartu Ülikooli Physicumi ja Chemicumi vahel asuval Maarjavälja rohealal hakatakse linnalooduse rikastamiseks katsetama mitmesuguseid võimalusi, et pakkuda elusloodusele vajalikke hüvesid ning inimestele silmailu ja tervislikku elukeskkonda. Rohealal veedavad oma suve lambad, sinna istutatakse elurikas taimekooslus ning ehitatakse väliõppeklass. Kohalikke ettevõtteid kutsutakse üles tutvustama ja katsetama rohealal oma uuenduslikke ja keskkonnahoidikke lahendusi.
Maarjavälja näidisala maastikuarhitekt ja Tartu Ülikooli linnaökoloogia nooremteadur Merle Karro-Kalberg ütles, et Maarjaväljast saab koht, kus on võimalik tundma õppida niidutaimi, vaadata lambaid ja aidata ka ise kaasa linnaruumi mitmekesistamisele. „Me soovime luua koha, kus elurikka loodusega saab kokku puutuda igapäevases linnakeskkonnas ja kasvõi tahtmatult. Lastele ja noortele on mõeldud vaba mängu alad, mis ühendavad mängu ja looduses viibimise. Maarjaväljal saab pakkudel hüpata, küngastel turnida, taimede vahel peitust mängida ning okstest ise midagi ehitada,“ ütles Karro-Kalberg.
Maikuu lõpus kolib rohealale Gotlandi tõugu lambakari, kes võtab masinatelt muru niitmise ja rohumaa hooldamise üle. Ajaloolises aia- ja karjamaade piirkonnas ongi lammaste abil niidu hooldamine tavaks olnud. Lisaks pakuvad lambad inimestele rõõmu ja kõik linlased on oodatud suvel nendega sõprust looma. Lambaid võib vastastikusel kokkuleppel paitada, aga mitte toita, sest loomade seedimine on õrn. Eelmisel aastal oli sama lambakari Supilinna päevadel, samuti hooldasid nad kliinikumi roheala. See kogemus näitas, et lammastele inimesed ja linnakeskkond sobivad ning sel aastal saavad nad võimaluse pikemalt linnakarjamaal olla.
Projekt toob ülikooli rohealale vilka elu. Kui projekti eestvedajad selle mõttega ülikooli poole pöördusid, olime kohe valmis tühjalt seisva roheala uute lahenduste katsetamiseks nende kasutusse andma. Projekti käigus leiavad teadlased võimalusi Tartu linna elurikkuse suurendamiseks ja pakuvad ümberkaudsetes hoonetes elavatele ja töötavatele inimestele rikastavat keskkonda. Väga tore oleks ju suvise lõunapausi ajal rohealaga tutvuda ja saada uusi teadmisi kodupaiga looduse kohta.
Lisaks inimestele looduslähedase keskkonna loomisele on ala teine suur eesmärk katsetada, mil viisil linna rohealasid elurikkamaks muuta. Maarjaväljale on plaanitud niiduala taastamise katselapid, mille abil on Tartu Ülikooli teadlastel võimalik saada väärtuslikku infot niitude loomise ja taastamise kohta. Merle Karro-Kalberg selgitas, et näiteks katsetatakse mitut meetodit niitude loomiseks: külvatakse Eestis kasvatatud omamaiseid taimeliike, tuuakse doonoralalt mükoriisaga rikastatud mulda ja rajatakse uued niidulaigud, mis seemneid edasi levitavad.
Image
„Niidukatsete puhul peab arvestama, et koosluste väljakujunemine võtab mitu aastat aega ja varuda tuleb veidi kannatust. Samas annab see nii linlastele kui ka teadlastele hea võimaluse niidukatset ökoloogilisest ja sotsiaalsest vaatepunktist rahulikult jälgida. Mõne aasta pärast on selgem, millised meetodid toimivad nii linnaloodusele kui ka inimestele. Neid teadmisi saame edaspidi julgemalt kasutada linna avalike haljasalade elurikkamaks muutmisel,“ ütles Karro-Kalberg.
Näidisalal on fookuses ka taimeliigid, mis tekitavad sageli vastakaid emotsioone. Uudistada saab kodumaiseid kanepitaimi ja liikuda nõgeselabürindis. Nõgeseid on inimesed tihti oma aedadest ära põlanud, kuid tegelikult on neil ökosüsteemis väga tähtis roll. Eelkõige on nõges oluline toidutaim paljudele liblikaröövikutele, aidates kaasa linna elurikkuse säilitamisele. Järele aidatakse ka linnas sageli puudulikku põõsarinnet: rohealale istutatakse marjapõõsaid, mis sobivad lindudele ning pakuvad maiustamisvõimalust mööduvatele inimestele.
Maarjavälja näidisalal tehakse koostööd ka Eesti Põllumajandusmuuseumis peagi avatava maaelu uudishimukeskusega (MUHK). Keskus tuleb uue püsinäituse „Laudasümfoonia“ puhul linnaloodusele appi sõnnikuga, millega väetatakse näidisala taimi.
Maarjavälja näidisala loomist toetatakse programmi LIFE projektist Tartu Rohering, mille eesmärk on elukeskkonna parandamine nii linnalooduse kui ka -inimese jaoks.
Loe veel sarnaseid uudiseid
