Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid
Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) toetab värsket ja uuenduslikku eesliiniteadust eri teadusvaldkondades üle Euroopa. ERC grandid on ühed mainekamad ja suuremad individuaalsed teadusgrandid maailmas. Euroopa Teadusnõukogu annab välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase.
- Alustava teadlase grant (ERC Starting Grant) karjääri alustavatele teadlastele.
- Väljakujunenud teadlase grant (ERC Consolidator Grant) nende karjääri edasise arengu toetamiseks.
- Edasijõudnud teadlase grant (ERC Advanced Grant) tippteadlastele, kes on viimase 10 aasta jooksul saavutanud väljapaistvaid teadustulemusi.
- Sünergia grant (ERC Synergy Grant) tippteadlaste väikestele rühmadele.
- Teadustulemuste innovatsiooni ja turuküpsuse uurimist toetav grant (ERC Proof of Concept Grant) ERC grandihoidjatele eelpool nimetatud projektidest sündinud teadustulemuste innovatsiooni- ja turunduspotentsiaali uurimiseks.
Tartu Ülikooli teadlased on saanud Euroopa Teadusnõukogult 18 granti:
Tambet Teesalu otsib veresoonte ja närvirakkude ühenduspinnalt leevendust valuravi puudustele
Teesalu töörühm võtab koos kolleegidega Suurbritanniast, Itaaliast ja Prantsusmaalt teravdatud tähelepanu alla perifeerse närvisüsteemi, et luua detailne molekulaarne ja ruumiline kaart vere-närvi barjäärist ja arendada ravivõtteid, mis võimaldaksid barjääri mõjutada. Teesalu uurib, kuidas toimetada ravimeid läbi vere-närvi barjääri, kasutades erilisi molekule, kullerpeptiide, mis aitavad suunata ravimeid õigete sihtmärk-rakkudeni. Teadlaste töö aitab muuhulgas kaasa ligi viiendikku maailma elanikkonnast vaevavate närvivalude paremale mõistmisele ja ravile.
Commercialising a novel glioblastoma targeted therapy and a companion diagnostic compound
Glioblastoom on üks levinumaid ajukasvaja vorme. Tartu Ülikooli nanomedisiini professor Tambet Teesalu on oma uurimisrühmaga töötanud välja kullerpeptiididel põhineva uudse vähiravimeetodi, mis võimaldab nanoosakeste abil toimetada vähiravimi otse kasvajarakkudeni, jättes terved rakud puutumata. Kõnealuse projekti eesmärk oli viia arendustööd edasi, et jõuda lähemale teadustöö tulemuste ravimitööstuses kasutusele võtmisele.
Toetus: Grant teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks (ERC Proof of Concept Grant)
Aeg: 2018-2019
Ajukasvajaid penetreerivate peptiidide valjatöötamine
Toetus: Alustava teadlase grant (ERC Starting Grant)
Aeg: 2012-2016
Toetus: ERC sünergia grant
Aeg: 2011-2032
Kelli Lehto otsib geneetikast võtit täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire targemaks diagnoosimiseks
Lehto töörühm plaanibki järgmise viie aasta jooksul uurida täiskasvanute ATH-ga seotud probleemide tekkepõhjused, kasutades nii geeniinfot kui ka keskkonna- ja elustiiliandmeid, sh andmeid nutiseadmete kasutamise kohta. Analüüsi kaasatakse TÜ Eesti geenivaramu kõrval ka Norra, Hollandi, Rootsi ja Ühendkuningriigi biopankade andmeid. Seejuures uuritakse haiguse sümptomite geneetikat, et välja selgitada, millised tunnused on geneetiliselt enam seotud ATH-ga ja mis võivad tuleneda teistest teguritest.
Projekti lõppeesmärk on luua uudne töövahend täiskasvanute ATH täpsemaks tuvastamiseks. Masinõppemeetodite abil selgitatakse elustiili ning isiksuseomadusi puudutavate küsimustike põhjal välja ATH geeniriskiga tugevalt seotud sümptomite kogumid. Nende põhjal töötatakse välja senisest täpsem küsimustik, mis aitab panna täiskasvanule ATH diagnoosi kallist geenianalüüsi tegemata. Samal põhimõttel võib õnnestuda edaspidi paremini kindlaks teha ka teisi vaimse tervise probleeme, mida on praegu raske eristada.
Toetus: Alustava teadlase grant (ERC Starting Grant)
Aeg: 2025-2030
Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo
DNA-põhine klassifitseerimissüsteem seeneriigi mikroskoopilistele esindajatele
Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professori Leho Tedersoo töörühm asub grandi toel looma seeneriigi näitel uut süsteem organismide DNA-põhiseks klassifitseerimiseks. Selline lähenemine võimaldab süstematiseerida ja ära kirjeldada 95% seni liigitamata mikroskoopilistest seentest ja pakub võimaluse teistegi senisesse elu puu süsteemi sobitamata organismide tundma õppimisel.
Selleks kasutatakse nii molekulaarbioloogia kui ka genoomika kõige uuemaid meetodeid, mis võimaldavad hankida liigi määramiseks vajaliku info kätte vajaduse korral ka ühestainsast rakust.
Toetus: edasijõudnud teadlase grant (ERC Advanced Grant)
Aeg: 2025-2030
Kestlike siirete professor Laur Kanger
Teaduse ja tehnoloogia mõju kestlikule siirdele
Tööstusrevolutsiooni käigus kujunes ühiskonnas välja hulk arusaamu, uskumusi, norme ja käitumisviise, mis aitasid kiirendada teaduse ja tehnoloogia arengut. Samas pole need kohastunud praeguse olukorraga, mida iseloomustab inimkonna enneolematu tehnoloogiline võimekus ja keskkonnaprobleemide ulatus. Nii on tööstusühiskonnas olnud kombeks lappida olemasolevate tehnoloogiate kasutamisel tekkivaid probleeme uute ja keerukamate tehnoloogiatega. Kui kasutada aga kliimakriisi lahendamiseks kiire, laiaulatusliku ja raskesti ennustatava mõjuga tehnoloogiaid – näiteks geoinseneeria võimalusi või tehisaru –, on seesugune lähenemisviis väga riskantne.
Kangeri uurimisrühm läheneb probleemile kolmel tasandil. Esmalt mõõdetakse keskkonda, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ja käitumisviiside arengut maailma 20 suuremas tööstusriigis viimase 125 aasta jooksul. Seejärel üritatakse juhtumiuuringute põhjal kindlaks teha, kuidas täpselt tavapärased arusaamad kestlikke lahendusi pärsivad. Kolmandaks püüavad teadlased kindlaks teha, millistes riikides on tööstusühiskonna pärand kõige väiksem ja seega võimalus kestlikuks pöördeks kõige suurem.
Saadud tulemuste põhjal valmib uus teooria, mis kirjeldab tööstusliku modernsuse teket, küpsemist ja kriisi. Uus raamistik aitab iganenud arusaamu ära tunda, ajaloost õppida ja võimalik, et ka roheuuenduste kujundamisel tulevikus arvesse võtta.
Toetus: Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grant
Aeg: 2025-2029
Ida-Euroopa uuringute kaasprofessor Catherine Gibson
Solidaarsuse ajalugu Romanovite impeeriumis
19. sajandi lõpuks hõivas Romanovite impeerium üle poole maakerast, mis tähendas, et praeguse Tallinna ja Vladivostoki vahelise ala elanikud olid ühe ja sama impeeriumi alamad. Kui kaugele ulatus impeeriumi elanike kaasmeelsus aga geograafiliselt? Kas impeeriumi eri otstes elanud inimesed tundsid emotsionaalset sidet või tahet üksteist rasketel aegadel aidata? Kui jah, siis milles selline solidaarsus avaldus ning kuidas see mõtete, tunnete ja läbielatu kaudu väljendus?
Gibson püüab projektis „Solidaarsuse impeerium: eraheategevuse ajalugu detsentraliseeritud Romanovite impeeriumis aastatel 1855–1914“ anda uue tähenduse üldlevinud keskuse ja perifeeria vaheliste suhete käsitlustele impeeriumide uurimisel ning taasavastada seni eraldi uuritud piirialade kokkupuutepunkte. Projektis analüüsitakse impeeriumisisese heategevuse, abi ja katastroofiabi väheteada juhtumeid, näiteks eesti talupoegade annetuste kogumist, et abistada maavärina ohvreid Semiretšjes (tänapäeva Kasahstan ja Kõrgõzstan). Ühtlasi uuritakse, kuidas kujundasid ususulised ja etnolingvistilised erinevused solidaarsust ning mil viisil võimaldas ühismeelsus neid erinevusi ületada.
Toetus: Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grant
Aeg: 2025-2029
Arheokeemia professor Ester Oras
Esivanemate identiteedi uurimine nende toidumenüü kaudu
Kaugete aegade sõnumeid toovad tänapäeva arheoloogilised leiud kunagistest matmispaikadest. Nendest vaatab vastu ajalooline hetk, mil kogukond on matnud oma liikme selle järgi, kuidas nad kadunukest tol hetkel ühiskonnas nägid. Tihti jääb aga saladuseks, milline oli lahkunu elukäik ning kuidas muutusid ja millised olid grupikuuluvuse tahud tema elukaare jooksul. Lahkunu identiteedi kujunemisele saab valgust heita nii vanade luustike kui ka toidunõude biomolekulaarse analüüsi abil.
Uurimisrühm viib läbi vähemalt 150 iidse matuseleiu põhjaliku biomolekulaarse analüüsi, mis võimaldab avastada uusi kihistusi tuhande aasta taguste inimeste elukäigust ning avardab arheoloogide uurimismeetodite valikut.
Toetus: Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grant
Aeg: 2024 - 2029
Tartu Ülikooli funktsionaalse ökoloogia professor Carlos Pérez Carmona
Taimede maapealsete ja -aluste tunnuste tervikkäsitlus
Maailma muutuvas kliimas tuleb taimedel toime tulla keskkonnamuutustega, mis mõjutavad nii nende maapealseid kui ka -aluseid osi, näiteks lehtede keemilist koostist, juurte paksust või seemnete suurust. Need tunnused määravad taimede kasvamise, paljunemise ja ellujäämise eri keskkondades ja kohastumuse muutuvates tingimustes, olgu nendeks päikesevalgus, veekasutus või teiste organismidega suhtlemine.
Makroökoloogia kaasprofessor Carlos Pérez Carmona võtab vaatluse alla taimede tunnuste muutused eri keskkonnatingimustes. Need teadmised aitavad langetada teaduspõhiseid otsuseid ökosüsteemide elurikkuse terviklikul hoidmisel ja kestliku põllumajanduse edendamisel. Carmona projekti eripära on kõikehõlmav lähenemine, mis ühendab tunnuste andmed taime tipust juurteni, et luua ühtne pilt taimeliikide funktsionaalsest mitmekesisusest. Taimetunnuste andmete analüüs näitab, kuidas taimekooslused tekivad ja muutuvad keskkonnasurve (nt kliimamuutuste) tagajärjel. Uudne viis võimaldab avastada andmetes mustreid ja seoseid, mis võiksid traditsiooniliste analüüsimeetoditega märkamata jääda, ning aitab senisest paremini ennustada ökosüsteemide muutusi eri üleilmsete muutuste stsenaariumide korral.
Toetus: Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grant
Aeg: 2024-2029
Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea
Uudne meetod ja teadmuskogu mikroobsete rakuvabrikute arendamiseks
Projekti eesmärk on töötada välja meetod suure hulga bakteritüvede geetiliseks muundamiseks. Viie aasta jooksul on kavas luua ligi 750 muundatud bakteritüve ja koondada selle käigus kogutud andmed ja varasem atsetogeenide kohta käiv sarnane teave avalikku teadmuskogusse (A-BASE). Loodav tüvede geneetilise muundamise meetod sobiks ka teiste mikroorganismide jaoks, tänu millele on projektist oodatav mõju märkimisväärne kogu mikrobioloogia, sünteetilise bioloogia ja biotehnoloogia valdkondadele nii teaduses kui ka tööstuses
Toetus: Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grant
Aeg: 2024-2029
Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa
Geoinformaatika abil intensiivpõllumajanduse keskkonnamõju leevendamine
Projektis arendatakse kaugseire andmetel ja masinõppel põhinevaid mudeleid, mis võimaldavad nii põllumeestel kui ka poliitikutel intensiivpõllumajanduse negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks planeerida maastikul looduspõhiseid lahendusi.
Viimase 10–15 aastaga plahvatuslikult kasvanud satelliitidelt saadavate ruumiandmete hulk. Ometi on see suuresti kasutamata ressurss, sest ruumiandmete töötlemise võimekus ja nende puhul rakendatav masinõppeoskus pole suurtele andmehulkadele järgi jõudnud. Nii on need andmed suuresti ka otsustusprotsessides kasutamata jäänud.
Uuemaa töörühmal on plaan kasutada ruumiandmeid (sh kaugseiret), et leida ühelt poolt kriitilised toitainete väljakande piirkonnad ning teisalt sobivaimad kohad märgalade ja veekoguäärsete kaldavööndite rajamiseks ja taastamiseks
Toetus: Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grant
Aeg: 2023–2028
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman
Bakterite ja bakteriviiruste vahelise võidurelvastumise uurimine
Antibiootikumide resistentsus on bakterite põhjustatud nakkushaiguste ravis üha süvenev probleem. Bakterite ja faagideks nimetatavate bakteriviiruste vastastikused kaitsemehhanismid võivad pakkuda sellele uusi lahendusi.
Tammani uurimus täidab baktereid, faage ja nendevahelisi suhteid puudutavas teadustöös mitu lünka. Ühest küljest uurib teadlane, kuidas bakter end faagide vastu kaitseb. Näiteks on bakteril faagide ja muude stressitekitajate vastu välja kujunenud sellised kaitsemehhanismid nagu toksiini-antitoksiini komplekt kromosoomides ning poomisvastus – viimane viib bakteri stressiseisundis justkui talveunne. See aitab tal üle elada ka antibiootikumide rünnaku ning toetab resistentsuse teket ja levikut. Teisest küljest loodab Tamman avastada, mis aitab faagidel omakorda bakterite poomisvastust halvata.
Toetus: ERC alustava teadlase grant
Aeg: 2024-2028
Käitumisgenoomika kaasprofessor Uku Vainik
Kaalumuutuse varieeruvuse käitumuslike põhjuste väljaselgitamine geeniloterii abil
Rasvumine on pärilik krooniline haigus, millega on maailmas hädas ligi miljard inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil on aastaks 2030 ülekaalus või rasvunud veidi enam kui pool inimkonnast. Arvestades rasvumisega kaasnevaid tervisehädasid, on see tervishoiusüsteemile tohutu lisakoormus ning vajab kiireid ja tõhusaid lahendusi.
Vainik püüab aru saada, millised tegurid võiksid kaalulangetamisega toimetulekut laiemalt ennustada. Uuritakse, kas neil ennustusteguritel on kaalu vähenemise edukusega põhjuslik seos ja kas seda seost tundes saab kaalulangetusprogramme tõhusamaks muuta. Selle väljaselgitamiseks kasutatakse nii masinõpet, geenipankadesse kogutud terviseinfot kui ka tervisekäitumist toetavat mobiilirakendust.
Toetus: ERC alustava teadlase grant
Aeg: 2024-2028
Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander
Soomuldadest eralduva naerugaasi tekke, ringe ja mõju uurimine
Naerugaasina tuntud N2O on üks ohtlikumaid kasvuhoonegaase, mis tekib nii põllumajanduslike alade kui ka kuivale jäänud soode muldades elavate mikroobide elutegevuse tagajärjel ning hävitab stratosfääri jõudes osoonikihti, mis kaitseb Maad ultraviolettkiirguse eest. Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander uurib N2O ringet madalsoodes ja turbaaladel, selle seoseid üleilmsete kliimamuutustega ning võimalikke maakasutusviise, mis aitaks selle kasvuhoonegaasi teket tulevikus pidurdada.
Teadusprojekt viiakse läbi kolmes N2O emissioonide tulipunktis: Borneo saare põhjaosas Malaisias, Amazonase madalikul Peruus ja Kongo nõos asuv maailma suurim troopikasoode alal. Peale soomullast eralduva N2O mõõdetakse heidet ka soometsade puuvõrade kohal. Saadud andmete lisamine olemasolevatesse N2O ringet käsitlevatesse mudelitesse võimaldab hinnata muu hulgas kliimamuutuste mõju lämmastikuringele, ennustada emissioonide kõrghetki, teha ettepanekuid valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruannete aluseks olevate andmete täiendamiseks ning neil põhinevate maakasutusstrateegiate ja tulevikustsenaariumide kohendamiseks.
Toetus: edasijõudnud teadlase grant (ERC Advanced Grant)
Aeg: 2023–2028
Taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko
Maakasutuse muutuse mõju taimeliikidele ja mullaviljakusele
Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko uurib, kuidas on maakasutuse muutus mõjutanud taimede ja mullaorganismide omavahelisi sidemeid. Neis vastastiksuhetes toimuvad evolutsioonilised muutused mõjutavad nii mulla viljakust, põuakindlust kui ka süsiniku sidumise võimet.
Maailma ökosüsteemid vaesuvad üha kiiremas tempos. Seetõttu on elurikkuse ja maastike taastamine nii ÜRO kui ka Euroopa Komisjoni üks suuri lähiaja eesmärke. Semtšenko uurimisprojekt annab olulist teavet taastamistööde tõhustamiseks. Samuti võib parem arusaamine sellest, kuidas taimed reguleerivad mullaelustikku, osutuda kasulikuks näiteks põllukultuuride aretamisel ja mullatervise parandamisel.
Toetus: väljakujunenud teadlase grant (ERC Consolidator Grant)
Aeg: 2020–2027
Infosüsteemide professor Marlon Dumas PhD
PIX - tarkvara äriprotsesside automaatseks täiustamiseks
Kaasaegsed organisatsioonid tuginevad tõhusalt toimivatele äriprotsessidele. Ettevõtte eesmärkide saavutamisel on selliste protsesside pidev täiustamine möödapääsmatu, olgu siis eesmärgiks ettevõtte tegevuse tõhustamine, kvaliteedi parandamine või nõuetele vastavuse tagamine. Sellest tulenevalt on protsessianalüütikute igapäevaseks ülesandeks leida ja hinnata äriprotsesside täiustamise võimalusi.
Praegu palutakse otsitakse äriprotsesside täiustamiseks appi ettevõtluseksperdid, kes lähtuvad neile kehtestatud põhimõtetest ja suunistest. Professor Dumas' eestvedamisel luuakse algoritmid, mis leiavad äriprotsesside tõhustamise võimalusi analüüsides organisatsioonis kasutatavate tarkvarde kasutuslogisid. Näiteks saab selliste algoritmide abil sageli korduvaid rutiinseid tegevusi automatiseerida või muuta tõhusamaks reegleid, millest lähtutakse äriprotsesside raames töötajatele ülesannete andmisel.
Toetus: edasijõudnud teadlase grant (ERC Advanced Grant)
Aeg: 2019-2024
Krüptograafia professor Dominique Unruh PhD
Sertifitseeritud kvantkrüptograafia
Digitaalne suhtlus on tänapäeval vajalik pea igas eluvaldkonnas. Selle suhtluse turvalisuse tagamiseks kasutatakse krüptograafilisi protokolle. Kvantarvutite tulek toob endaga kaasa uusi võimalusi krüptograafias. Seda nii olemasolevate klassikaliste protokollide murdmiseks kui ka uute kvantkrüptograafiliste põhinevate protokollide loomiseks. Selleks, et digisuhtlus oleks turvaline ka tulevikus, kvantarvutite ajastul töötab TÜ krüptograafia professor Dominique Unruh välja meetodid uute krüptoprotokollide turvalisuse matemaatiliseks tõestamiseks arvuti abil.
Toetus: väljakujunenud teadlase grant (ERC Consolidator Grant)
Aeg: 2019-2024
Molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog PhD
Bioloogiliste signaalide töötlemine multifosforüülitavate süsteemide abil
Toetus: väljakujunenud teadlase grant (ERC Consolidator Grant)
Aeg: 2015-2020
Teadlase profiilProjekti kodulehtProjekti info ETISes
Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo dr. iur
Rahvusvaheline õigus ja mitteliberaalsed riigid. Rahvusvahelise õiguse doktriin ja kohaldamine Vene Föderatsioonis
Projekti eesmärk oli välja selgitada Vene Föderatsiooni rahvusvahelis-õigusliku doktriini ja praktika eripära, eriti võrreldes Euroopa peavooluga. Teoreetilisest lähtekohast kandis projekti küsimus, kas ja mil moel mitte-liberaalne siseriiklik kord mõjutab Venemaa arusaama rahvusvahelisest õigusest ja kas sellest saab teha üldistusi mitte-liberaalsete riikide rahvusvahelise õiguse käsitluse kohta.
Toetus: Alustava teadlase grant (ERC Starting Grant)
Aeg: 2009-2014
Image
