Euroopa teadusruumi (ERA) õppetooli rajamise eelduseks on tipptasemel teadustöökeskkond ja taristu. Õppetoolide eesmärk on parandada rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlaste abiga nende teadusvaldkonna uuringute kvaliteeti, suurendada konkurentsivõimet ja soodustada uue teadmuse jõudmist ühiskonna teenistusse. Tartu Ülikooli on rajatud kaheksa ERA õppetooli.
Projekt loob Tartu Ülikooli juurde digitekstide uurimiskeskuse. Selles erialadevahelises üksuses rakendatakse tipptasemel arvutusmeetodeid tekstipõhise humanitaaria arendamiseks. Keskuse meeskond teeb maailmatasemel humanitaarteaduslikke uurimusi, kasutades nii tuntud kui ka uuenduslikke närvivõrke ja andmeanalüüsi meetodeid tekstide uurimiseks. Lisaks õpetab meeskond järgmise põlvkonna humanitaarteadlasi bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes ning nõustab digihumanitaaria teadlasi. Keskus edendab suurte keelemudelite loomist ja rakendamist eesti keele kui väikese Europpa keele jaoks.
Keskuse juht: Maciej Eder, digihumanitaaria külalisprofessor
Projekti kestus: 01.03.2025–28.02.2030
Projekti käigus luuakse Tartu Ülikooli valgusteaduse keskus. Valgusteaduse ja arvutusmahuka andmetöötluse ühine rakendamine võimaldab suurendada kujutise teravust, sügavust ja lahutusvõimet nii, et see ületab mõõtesüsteemi tehnofüüsikalise piiri. Õppetooli uurimistemaatika ühendab nii optika, spektroskoopia, matemaatika, robootika ja informaatika kui ka nende rakendusvaldkonnad.
Koordinaator: Kenneth Tuul
Projekti aeg: 01.10.2019–30.06.2025
Projekti eesmärk on uurida materjale nanoskaalal ekstreemsetes tingimustes ning skaleerida materjalide kontrolli erialadevaheliseks ja laialdaseks kasutuseks. See loob soodsad tingimused biomeditsiini, taastuvenergia, radarite, akutehnoloogia, materjaliteaduse ja paljude teiste valdkondade läbimurdeliste lahenduste loomiseks.
Projekti juht: Andreas Kyritsakis, äärmuslike keskkondade materjalitehnoloogia kaasprofessor
Projekti aeg: 01.07.2019–30.06.2024
Projekti eesmärk on võimestada infotehnoloogia mõju uuringute keskust (CITIS), et sellest saaks ülemaailmne liider e-valitsuse ja avalike e-teenuste innovatsiooniga seotud teadusuuringute valdkonnas.
Projekti juht: Robert Krimmer, e-valitsemise professor
Projekti aeg: 01.09.2019–31.08.2024
Projekti käigus juurutatakse genoomika uuendusi erinevate haiguste diagnostikas ja ravis. Peamiselt on tähelepanu all kroonilised põletikulised ja degeneratiivsed haigused. Uued tehnoloogiad võimaldavad teadlastel mõista komplekshaigusi ja aitavad leida uusi raviviise.
Projekti juht: Alireza Fazeli, kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor
Projekti aeg: 01.07.2015–31.08.2023
Haiguste ennetamise ja ravi seisukohast on oluline teada, kuidas evolutsiooni käigus tekkinud erinevad geenivariandid kaasaegse inimese elu mõjutavad. cGEM püüab selles vallas selgust luua.
Projekti juht: Jon Anders Eriksson, genoomika interdistsiplinaarsete uuringute kaasprofessor
Projekti aeg: 01.09.2018 - 31.08.2023
Projekti eesmärk on arendada välja uus gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimissuund. Täpsemalt rakendatakse gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid koos süsteemibioloogia ja sünteetilise bioloogia meetoditega, et lahendada bioloogilise jätkusuutlikkuse ja süsinukuringluse tasakaalustamisega seotud probleeme.
Projekti juht: Kaspar Valgepea, gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor
Projekti aeg: 01.09.2018–31.08.2023
Projekti käigus kombineeriti sünteetilise bioloogia tuumiklabori, proteoomika tuumiklabori, rakutehnoloogia tuumiklabori ja rakendusviroloogia tuumiklabori kompetentse, et luua platvorm tööstuslike sünteetiliste disainerrakkude loomiseks. Projekt kestis 01.07.2015–30.09.2020
Projekti juhtis Petri-Jaan Lahtvee