Euroopa Teadusruumi (ERA) õppetooli rajamise eelduseks on tipptasemel teadustöökeskkond ja taristu. Õppetoolide eesmärk on tõsta rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlaste abiga vastava teadusvaldkonna uuringute kvaliteeti, suurendada konkurentsivõimet ning soodustada teadustööst sündinud uue teadmise jõudmist ühiskonna teenistusse. Tartu Ülikooli on rajatud 7 ERA õppetooli.
Projekti käigus luuakse Tartu Ülikooli valgusteaduse keskus. Valgusteaduse ja arvutusmahuka andmetöötluse ühine rakendamine võimaldab suurendada kujutise teravust, sügavust ja lahutusvõimet nii, et see ületab mõõtesüsteemi tehnilis-füüsikalise piiri. Õppetooli uurimistemaatika ühendab nii optika, spektroskoopia, matemaatika, robootika ja informaatika kui ka nende rakendusvaldkondi.
Koordinaator: Kenneth Tuul
Projekti aeg: 01.10.2019 - 30.06.2025
Projekti eesmärk on materjalide uurimine nanoskaalal ekstreemsetes tingimustes ning materjalide kontrolli skaleerimine interdistsiplinaarseks ja laialdaseks kasutuseks. See loob soodsad tingimused biomeditsiini, taastuvenergia, radarite, akutehnoloogia, materjaliteaduse ja paljude teiste valdkondade läbimurdeliste lahenduste loomiseks.
Projekti juht: Andreas Kyritsakis, äärmuslike keskkondade materjalitehnoloogia kaasprofessor
Projekti aeg: 01.07.2019-30.06.2024
Projekti eesmärk on võimestada infotehnoloogia mõju uuringute keskust (CITIS), et sellest saaks ülemaailmne liider e-valitsuse, avalike e-teenuste ja avalikkuse innovatsiooniga seotud teadusuuringute valdkonnas.
Projekti juht: Robert Krimmer, e-valitsemise professor
Projekti aeg: 01.09.2019 - 31.08.2024
Projekti käigus juurutatakse genoomika uuendusi erinevate haiguste diagnostikas ja ravis. Fookusaladeks on kroonilised põletikulised ja degeneratiivsed haigused. Uued tehnoloogiad võimaldavad teadlastel mõista komplekshaigusi ning aitavad kaasa uute raviviiside leidmisele.
Projekti juht: Alireza Fazeli, kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor
Projekti aeg: 01.07.2015 - 31.08.2023
Haiguste ennetamise ja ravi seisukohast on oluline teada, kuidas evolutsiooni käigus tekkinud erinevad geenivariandid kaasaegse inimese elu mõjutavad. cGEM püüab selles vallas selgust luua.
Projekti juht: Jon Anders Eriksson, genoomika interdistsiplinaarsete uuringute kaasprofessor
Projekti aeg: 01.09.2018 - 31.08.2023
Projekti eesmärk on arendada välja uus gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimissuund. Täpsemalt rakendatakse gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid koos süsteemidebioloogia ja sünteetilise bioloogia meetoditega, et lahendada bioloogilise jätkusuutlikkuse ja süsinukuringluse tasakaalustamisega seotud probleeme.
Projekti juht: Kaspar Valgepea, gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor
Projekti aeg: 01.09.2018 - 31.08.2023
Projekti käigus kombineeriti sünteetilise bioloogia tuumiklabori, proteoomika tuumiklabori, rakutehnoloogia tuumiklabori ja rakendusviroloogia tuumiklabori kompetentse, et luua platvorm tööstuslike sünteetiliste disainerrakkude loomiseks. Projekti kestvus 01.07.2015 - 30.09.2020
Porjekti juhtis Petri-Jaan Lahtvee