Autor:
Brit Maria Tael

JÄRELVAADATAV: Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm räägib inauguratsiooniloengul looduse kaitsmisest ja taastamisest

Teisipäeval, 21. märtsil kell 16.15 pidas Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas loodust saab taastada?“

 


Mõtteid värske professori loengust

  • Viimase sajandi kiired muutused maakasutuses, loodusressursside tarbimises ning inimühiskonna sotsiaalsetes ja majanduslikes toimemehhanismides on asetanud looduse erakordselt suure surve alla. 
  • Looduse kaitse ja kahjustatud ökosüsteemide taastamine on hädavajalikud, et tagada toiduga kindlustatus, säilitada meile sobiv elukeskkond ja leevendada kliimamuutuste mõju. See ei tähenda kõikjale metsiku looduse toomist, vaid oluliste ökoloogiliste protsesside välja selgitamist ja säilitamist tuleviku tarbeks. Piisab ka  inimkesksest väikesest sammust, mis aitab eri ohutegureid kahandada. Näiteks linnaparkide koosluste mitmekesistamine. 
  • Väljasuremisvõlg tähendab olukorda, kus liigid on looduses veel olemas, kuid nende elutingimused on nii kehvad, et nad on määratud vaiksele hääbumisele. Kui me väljasuremisvõlga ära ei tunne, võime petlikult pidada looduse seisundit tegelikust paremaks.
  • 21. sajand peab olema looduse taastamise sajand. Selle nimel tegutsetakse juba ka Euroopa parlamendis, kus on arutlusel looduse taastamise seaduse eelnõu. Selle eesmärk pole mitte ainult pidurdada looduse kahjustamist, vaid teha taastamine normiks ja siduda kõigi eluvaldkondadega.

Elurikkus ehk looduse mitmekesisus kõigis oma väljendusvormides on nii planeedi biosfääri toimimise kui ka inimeste eksistentsiks sobiva elukeskkonna säilimise alus. Viimase sajandi kiired muutused maakasutuses, loodusressursside tarbimises ning inimühiskondade sotsiaalsetes ja majanduslikes toimemehhanismides on asetanud looduse erakordselt suure surve alla. Ökosüsteemide seisundi halvenemine seab muu hulgas ohtu looduse nende omaduste säilimise, mis on inimestele eksistentsiaalselt olulised. Looduse kaitse ja kahjustatud ökosüsteemide taastamine on hädavajalikud, et tagada toiduga kindlustatus, säilitada meile sobiv elukeskkond ja leevendada kliimamuutuste mõju. Loodusteadlastel on siinkohal täita tähtis osa: peame kasutama kõiki seniseid teadmisi ja saama uusi, et leida võimalusi, kuidas pidurdada elurikkuse kadu, parandada looduse seisundit ning tagada seeläbi ka inimeste pikaajaline heaolu.

Viimasel aastakümnel on esile kerkinud taastamisökoloogia teadusharu, mis põimib eri teadusvaldkondade meetodeid ja tausta, et luua vajalik teadmistebaas kahjustunud ökosüsteemide praktiliseks taastamiseks.

Aveliina Helm annab inauguratsiooniloengul ülevaate loodusteadusliku mõtte ja teo arengust looduse kaitsmisel ja taastamisel ning arutleb selle üle, kas meil on piisavalt teadmisi ja võimekust, et üleilmsete muutuste tingimustes kõiki vajalikke ökoloogilisi ja ühiskondlikke protsesse mõista ning arvesse võtta. Aveliina Helm räägib, kas ja millistel tingimustel saab loodust taastada, ning selgitab, milliseid valdkondi tuleb veel edendada, et anda ka meie tulevastele põlvedele võimalus elada loodusrikkas maailmas.

Aveliina Helm on lõpetanud Tartu Ülikooli 2001. aastal bioloogia erialal. Magistri- ja doktoriõpingute jooksul uuris ta Eesti niiduökosüsteemide elurikkuse kujunemise ja säilimise ökoloogilisi aluseid ning kaitses 2007. aastal Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Ajaloolise inimasustuse ja maastikustruktuuri mõju looniitude liigirikkusele“.

Alates 2007. aastast on Aveliina Helm töötanud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis teaduri ja seejärel vanemteadurina. 2022. aastal sai temast Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor. Oma teadustöös keskendub ta elurikkuse kujunemise, säilimise, kaitsmise ja taastamisega seotud valdkondadele ning uurib nii globaalse, regionaalse kui ka maastiku tasandi protsesside mõju loodusele ning looduse-inimese suhetele. Ta juhib Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma, kellega koos otsitakse parimaid lahendusi looduse kaitsmiseks ja taastamiseks ning suurendatakse pädevust taastamisökoloogia vallas.

Aveliina Helm peab tähtsaks, et ökoloogiaalased teadustulemused jõuaksid igaühe kasutusse, praktilisse looduskaitsesse, maakasutusvaldkondadesse ja poliitikasse. Ta on igaühe looduskaitse mõtteviisi edendaja ning mitmete looduse taastamise projektide nõustaja ja algataja. Aveliina Helm on ka ÜRO juures tegutseva sõltumatu valitsustevahelise elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) ekspert. Ta kuulub Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsiooni juhatusse, on Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees ja paljude erialaorganisatsioonide liige.

Kõik huvilised on oodatud!

Loengut saab järelvaadata videoportaalist UTTV. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.

Tartu Ülikooli teadlased Tartu [eel]arvamusfestivalil

Arutelu: teaduse heaks antakse kolm tilka verd vaid hea selgitustöö peale

Hans Orru, Piia Post ja Martin A. Noorkõiv

TÜ eksperdid: kliimaseadus sündis ahta fookuse ja kesise kaasamisega

Tartu (eel)arvamusfestival

Eesti keele kui teise keele õppija: ilma teieta me ei õpi