Autor:
Johan Paul Hion

Kaheksateistkümneaastaselt teadust tegema

Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“ teismeliste keelt uuriv Rando Lukk õpib bakalaureuseastmes esimesel kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust. Üheksanda klassini käis noomees Luunja Keskkoolis ja hiljem lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalsuuna.
 

Iseseisev õppija

Rando oli kooliajal aktiivne ja uudishimulik poiss, kellele meeldis küsimusi esitada. Praegugi tegeleb ta paljude asjadega, näiteks mängib võrkpalli, kitarri ja klaverit ning liitus hiljuti rahvatantsurühmaga. Tema koolitee teeb huvitavaks asjaolu, et teises klassis pole Rando kunagi käinud, vaid tõsteti esimesest otse kolmandasse. Oma esimest ülikooliaastat lõpetav noormees on seega alles kaheksateistkümneaastane.

Image
Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“ teismeliste keelt uuriv Rando Lukk õpib bakalaureuseastmes esimesel kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust.
Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“ teismeliste keelt uuriv Rando Lukk õpib bakalaureuseastmes esimesel kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust. (autor: Lene Tiinas)

Lapsepõlves luges Rando palju raamatuid. „Raamatukoguhoidja tundis mind väga hästi, käisin sageli laenutamas. Enamasti huvitasid mind igasugused teatmikud, eriti maailma maade ja kosmose kohta.“ Suur oli ka poisi huvi võõrkeelte vastu. „Sirvisin hiljuti üht oma neljanda klassi vihikut ja märkasin, et olin sinna kritseldanud araabia kirjasüsteemi märke. Kuuendas klassis hakkasin iseseisvalt hispaania keelt harjutama, õppisin seda järjepidevalt internetist. Põhikooli lõpus käisin Hispaanias ja sain seal keelt kasutada. Tuli täitsa hästi välja!“ meenutab Rando.

Tegus noormees käis ka mitmesugustel olümpiaadidel. Gümnaasiumis kasvas tema huvi keeleteaduse vastu. Nii osales ta mitu korda näiteks lingvistikaolümpiaadil, kus läks nõnda hästi, et kahel korral pääses ta rahvusvahelisele võistlusele.


Ilus keel, imeline lingvistika

Kuna Rando on Tartu kandis kasvanud, tundus loomulik just kodu lähedale ülikooli minna. Samuti sai ta juba gümnaasiumi lõpus huvitavaid pakkumisi, mille vastuvõtmine eeldas Tartusse jäämist. Näiteks kutsuti teda juhendama lingvistikaringi Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja liituma lingvistikaolümpiaadi korraldusmeeskonnaga. Nüüd teebki ta mõlemat. Kord nädalas aitab Rando noortel valmistuda lingvistikaolümpiaadiks, mille eelvooruks on ta juba saanud ühe ülesande ka päris ise koostada.

Ühe võimalusena kaalus Rando hoopis informaatika eriala, aga otsustas siiski südame järgi ja nii saigi valitud keeleteadus. „Tulles reaalklassist, huvitavad mind süsteemid. Keel on ju ka omamoodi süsteem. Mind on alati köitnud see, kuidas me räägime,“ sõnab noormees.

Ta usub, et eesti keel on ilus ja tegelikult päris suur keel. „Võime arvata, et eesti keele kõnelejaid on vähe, aga maailmas on väga palju keeli, mille kasutajaid ongi ainult kümme või sada. Eesti keel on rääkijate arvu poolest nimekirjas siiski päris kõrgel. Võrratu on ka see, et meie keelt on palju kirjeldatud ja kasutame rohkesti keeletehnoloogia vahendeid.“
 

Teadust tegema!

Rando soovis olla aktiivne ja ülikoolist viimast võtta. Seepärast otsustas ta osaleda programmi „Talendid Tartusse!“ kaudu teadusprojektis „Teismeliste keel Eestis“. „Siiani oleme arutanud noortekeele teemadel: miks noored kõnelevad just nii, nagu nad kõnelevad. Vahepeal käiakse projekti raames samal teemal ka koolides rääkimas. Mina pole veel kooli jõudnud, kuid olen saanud teadustööd teha. Näiteks uurime praegu noorte saarlaste häälduses „ö“ ja „õ“ varieerumist. Tegelen selle akustilise analüüsiga, et selgitada välja, kumba häälikut nad sõnas hääldavad.“ Selleks kuulab Rando noortekeele audiokorpuse salvestisi, mille on kogunud keelesaadikud ehk noored, kellel paluti talletada vestlusi sõpradega ja need korpusesse saata.

Image
Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“ teismeliste keelt uuriv Rando Lukk õpib bakalaureuseastmes esimesel kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust.
Rando Lukk (autor: Linda Freienthal)

Rando sõnul on vahel keeruline aega planeerida, sest tegemist on palju. Siin aitab tema arvates prioriseerimine. „Eristan olulised asjad ebaolulistest ja sean fookuse kõige tähtsamale. Samas on teadusprojektis osalemine suhteliselt vaba ajakavaga. Mulle pole kindlaid tähtaegu ette antud, teen kõike omas tempos,“ kirjeldab noormees.



Projektis osalemine toetab õppetööd

Teadusprojektis kaasa lüüa on Rando sõnul äärmiselt põnev. „Mõtlen nüüd ise palju rohkem sellele, kuidas ma räägin ja miks ma niimoodi räägin. Projektis osalemine annab ikka rohkesti oskusi juurde. Näiteks õppisin kasutama kõneanalüsaatorit ja olen juba omandanud mitmesuguseid teadmisi, mida esimesel ülikooliaastal tavaliselt ei saada. Infot tuleb pidevalt juurde ja see on ka üldisemalt õppetöös kasuks,“ rõõmustab noor keeleteadlane.

„Minu meelest on imeline, et saan juba oma esimesel ülikooliaastal päriselt teadust teha. Suurepärane on ka see, et mul on tekkinud kontaktide võrgustik – suhtlen tänu projektile inimestega, kellel on minuga samad huvid. Päris palju puutun kokku ka õppejõudude ja teiste uurijatega, näiteks paluti mul projektiväliselt assisteerida katset ühe tehiskeele õppimise kohta,“ seletab noormees. Rando plaanib kindlasti pärast bakalaureuseastme lõpetamist magistrantuuri astuda ning hiljemgi teadusega edasi tegeleda.


Kuula südant!

Rando soovitab programmis „Talendid Tartusse!“ osaleda neil, kes tahavad oma ülikooliaega rikastada, leida mõttekaaslasi ja osaleda põnevates projektides. Ülikooli astumise eel on tema arvates aga suureks abiks tudengivarju projekt, mis aitas Randol veenduda oma erialavalikus. „Sa oled seal sees, näed, kuidas kõik toimub. Käi kas või mitu korda, käi läbi kõik erialad, mis huvitavad. Aga kõige lõpuks kuula südant!“ 

Tartu_Ülikooli_virtuaaltuuri_kaart_Allikas_Tartu Ülikool.png.png

Vaata oma tulevasi õpperuume, ühiselamut või ratta parkimise võimalusi uuendatud virtuaaltuurist

students

Doktoriõppe konkursid

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli esmased vastuvõetute nimekirjad on selgunud