Jorgen Matsi tuli pärast Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi lõpetamist Tartusse, kuhu on jäänud tänaseni. Oma esimese kõrghariduse sai ta aastatel 2003–2009, kui omandas Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi psühholoogias. Eelmise aasta kevadel märkas Jorgen üheaastast ingliskeelset õppekava „Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus“. „Mõtlesin, et proovin sisse astuda, ja vaatan, kuidas läheb. Mõnevõrra endalegi üllatuslikult läks hästi ja nüüd olengi viimase aasta õppinud.“
Õppekava võlus Jorgenit uudsuse, aga ka rahvusvahelisusega. Talle tundus põnev õppida ühena vähestest eestlastest koos välismaalastega ja kuulda nende kogemusi. Tema sõnul on meediateooriad ja kommunikatsiooniaspektid talle alati huvi pakkunud just psühholoogiaga seoses. „Mõtlesingi, et see õppekava sobiks mu psühholoogiaõpingutele heaks täienduseks. Varem olen tegelenud üksikisiku mõtlemisvigade ja kognitiivse kallutatusega. Mulle näis, et selle õppekava alusel õppides saan vaadelda samasuguseid teemasid ühiskonna tasandil. Soovisin maailmast ja inimestest paremini aru saada. Samas mõtlesin, et ehk saan uute teadmistega kuidagi Eestile kasulik olla,“ kirjeldab ta.
Jorgeni huvi selle valdkonna vastu on suurenenud märgatavalt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Uuritakse ju üha enam, kuidas inimesed infot tarbivad ja kui teadlikud on nad sellest, et neid võidakse püüda kallutada. „See on küll sünge põhjus, miks õppima minna, kuid tahtsin valeinfo teemal rohkem teada saada. Naljatamisi olen sõpradele öelnud, et praegused õpingud on mu keskeakriisiharidus. Mõni läheb 40-aastaselt kümneks aastaks arstiks õppima, mina olen selleks liiga kärsitu, nii et valisin üheaastase õppe,“ räägib Jorgen.
Jorgenile meeldib, et kursus on väike ja suur osa õppest toimub seminari vormis üksteise kogemustest õppides. See aitab tema meelest muuta kursust ühtsemaks ja omavahel hästi aega veeta. „Need, kes on näiteks välismaalt tulnud, saavad tudengielu täiel rinnal nautida ja selle kõiki võimalusi kasutada. Olen nende peale isegi natuke kade. Kuna minu õpingud kulgevad pere, töö ja hobide vahel laveerides, lülitun pärast koolipäeva lõppu automaatselt oma tavaelurežiimi. Samas on olnud ka ühiseid kohvijoomisi ja õhtusöögil käimisi,“ kirjeldab ta.
See, et kursusel õpib rahvusvaheline seltskond, on Jorgeni arvates kindlasti kasulik. Tema õpikaaslased on piirkondadest ja riikidest, millest ta enne väga palju ei teadnud – Serbiast, Gruusiast ja Armeeniast. „Eriti kahel viimasel neist on olnud Eestiga erilised ja tihedad sidemed, kuid mul ei ole varem olnud nendes riikides ühtki tuttavat. Olen rahul, et nüüd tean nendest maadest palju rohkem ning saan nende muredest ja rõõmudest kindlasti paremini aru. Hea on ka see, et kui inimesed lähevad koduriikidesse tagasi, siis kontaktid säilivad.“
Jorgen kiidab nii õppejõude kui ka õppekava koordinaatorit ja õppekorraldusspetsialiste. Tema arvates on nad kõik olnud supertoetavad, soojad, professionaalsed ja empaatilised. Suhtlus õppejõududega on olnud koostöö, mitte nagu klassikaline hierarhia õpetaja ja õpilase vahel. See üllatas teda positiivselt.
Teisalt hämmastas Jorgenit, kui tõsised on õppekava sisu ja kogu valdkond. Teemad on emotsionaalselt rasked, kuid asja tasakaalustab õppejõudude huumor. „Just kommunikatsiooniõppejõudude Maria Murumaa-Mengeli ja Maia Klaasseniga saab alati palju nalja,“ ütleb Jorgen muheledes.
Ta armastab õppimise juures vabadust, samas on talle olulised konkreetne tempo ja struktuur. Just selle tõttu sobibki õppekava talle nagu valatult. Enamik aineid ei kulge klassikaliselt semestri jooksul, vaid üht ainet õpitakse kuu aega, siis järgmist kuu aega jne. Õppimine on väga intensiivne ja korraga keskendutakse ühele teemale. Nädala jooksul tehakse sellega seoses kas iseseisvat või rühmatööd, mis edeneb pidevalt ja kulmineerub nädala lõpus näiteks esitlusega. Selline õppimine aitab Jorgenil fookust hoida ja asjad jäävad paremini meelde.
Jorgen arvab, et desinformatsiooni ja ühiskondliku toimepidevuse õppekava sobib hästi inimese teiseks magistriõppeks. Õppima võiks tulla näiteks vahetult pärast magistrikraadi saamist psühholoogias või ajakirjanduses ja kommunikatsioonis, kuid miks mitte ka õigusteaduses, riigiteadustes või rahvusvahelistes suhetes. „Minu meelest võiks õppekava passida ka inimestele, kes tulevad Sisekaitseakadeemiast või Kaitseväe Akadeemiast ja soovivad spetsialiseeruda. Samuti sobib see riigisektori, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja muudele ekspertidele, kes on mingid aastad juba töötanud ning soovivad nüüd tegeleda kommunikatsiooni, informatsiooni ja desinformatsiooniga,“ leiab Jorgen.
Praegu töötab Jorgen müügijuhtimise tarkvara arendavas firmas Pipedrive coach’ina (senior personal coach) ja on Kaitseväe Akadeemias psühholoogia lektor. Tulevikus soovib ta osaleda valeinfo olemusega seotud teadusprojektides või anda oma teadmisi edasi sihtasutuste või mittetulundusühingute kaudu.