Keelehoiakute uuring andis ideid kaasava keelepoliitika edendamiseks

Ligi kolm aastat väldanud keelehoiakute uuring näitas, et ülikooli keele ja rahvusvahelistumise põhimõtteid tuleks töötajatele rohkem tutvustada ning keelehoiakute mõjutamiseks tasub tähtsustada juhtide rolli.

Uuringu autorid Kerttu Rozenvalde ja Birute Klaas-Lang küsisid akadeemilistelt töötajatelt, kuidas nad suhtuvad 2020. aastal koostatud keele ja rahvusvahelistumise põhimõtetesse ning kui palju neid põhimõtteid ülikoolis rakendatakse. Samuti uurisid nad, kas välistöötajatel on millestki eesti keele omandamisel ja kasutamisel vajaka.

Selgus, et põhimõtted jäävad nii kohalikele kui ka välistöötajatele tihtipeale segaseks – näiteks ei selgu neist, et eesti keele kasutamisega seotud ootused puudutavad üksnes tähtajatuid töötajaid. Siiski leidsid mõlema sihtrühma vastajad, et enamikku põhimõtetest ülikoolis rakendatakse. Sealjuures peavad kohalikud neid oluliseks, kuid välistöötajate meelest on mitu eesti keele omandamist ja töökeelena kasutamist puudutavat põhimõtet ebaolulised.

Välistöötajatel jääb eesti keele omandamisel ja kasutamisel vajaka motivatsioonist, teabest ülikooli keelepoliitika ja keeleõppevõimaluste kohta ning kindlustundest edasise karjääri suhtes.

Tulemuste põhjal soovitavad uuringu autorid tagada keele ja rahvusvahelistumise põhimõtete suurema selguse ja teha sel teemal rohkem teavitustööd. Senisest enam tasub tähtsustada juhtide rolli, samuti edendada hoiakut, et välistöötajate eesti keele õpe on oluline, ning rakendada näiteks atesteerimisel ja tulemusvestlusel pehmet nõudlikkust.

Kindlaks tuleks määrata välistöötajate eesti keele õppe peaeesmärgid ja muuta keeleõpe paindlikumaks: korraldada eraldi kursusi töötajatele, õpetada eesti ja inglise rööpkeelset kasutamist ning pakkuda kogukondlikku keeleõpet. Välistöötajate üritustele võiks kutsuda ka eestlased.

Kokku võiks leppida koosolekute töökeeles, tõlke- või keeletehnoloogilises lahenduses või rööpkeelsuses. Lisaks tuleks mõelda, kuidas pakkuda karjäärikindlust neile välismaalastele, kes soovivad ülikooli pikemaks ajaks tööle jääda.

Juba sel aastal on plaanis teha ka uuring välismagistrantide eesti keele õppimise kogemuse, keelehoiakute ja tulevikuplaanide kohta. Töötajate keelehoiakute uuringu aruannet saab lugeda ülikooli veebilehelt.

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.