Koroonaviiruse levimuse uuring "Covid-19 aktiivne seire"

Tartu Ülikooli teadlased selgitavad läbilõikeuuringuga välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse inimesi üle Eesti, et anda riigile tõenduspõhised andmed viiruse levikut pidurdavate meetmete üle otsustamiseks. Uuringut rahastab Eesti Vabariigi Valitsus.

Uurimismeeskond esitab valitsusele iga uuringulaine järel vahekokkuvõtted, mis on aluseks viiruse levikut pidurdavate meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja muutmiseks.

Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Alates 11. veebruarist 2021 uuritakse ka koroonaviiruse antikehade olemasolu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringus osalemine on vabatahtlik, valimisse sattunud inimestel on igal ajahetkel õigus keelduda küsitlusele vastamisest ja/või testimisest.

Esimese laine valimisse sattunud inimeste küsitlemine algas 23. aprillil 2020. Iga uuringulaine kestus on üks nädal.

Uuringu valimi moodustamise põhimõtted

Seireuuringu valimi puhul on tegu juhusliku kihtvalimiga. Selle eesmärk on saada juhuslik valim, mis on määratud rahvastikukihtide suhtes esinduslik. Koroonaviiruse levimuse seireuuringus on rahvastikukihte 102 (17 piirkonda, 3 vanuserühma ja 2 sugu, 17 · 3 · 2 = 102).

Image

Sellisel põhimõttel moodustatud valimi juures tuleb arvestada järgmist:

• isikute valimisse valimise tõenäosused ei ole võrdsed (aga nad on võrdsed ühe kihi piires, sest kihi piires toimub juhuslik valik);
• valimisse valitud isikud esindavad erineva suurusega rühmi üldkogumis (vastavalt kihi suurusele ja kihile vastava alamvalimi suurusele);
• lihtne aritmeetiline keskmine annab osakogumite ja üldkogumi jaoks nihkega hinnangu, tuleb kasutada kaalutud keskmisi vastavalt kihtide ja kihtidele vastavate alamvalimite suurustele.