Koroonaviiruse levimuse uuring "Covid-19 aktiivne seire"

Koroonaviiruse levimuse seireuuring on lõppenud. Uuring toimus ajavahemikus 23.04.2020 - 30.01.2023

Tartu Ülikooli teadlased selgitavad läbilõikeuuringuga välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse inimesi üle Eesti, et anda riigile tõenduspõhised andmed viiruse levikut pidurdavate meetmete üle otsustamiseks. Uuringut rahastab Eesti Vabariigi Valitsus.

Uurimismeeskond esitab valitsusele iga uuringulaine järel vahekokkuvõtted, mis on aluseks viiruse levikut pidurdavate meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja muutmiseks.

Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Alates 11. veebruarist 2021 uuritakse ka koroonaviiruse antikehade olemasolu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringus osalemine on vabatahtlik, valimisse sattunud inimestel on igal ajahetkel õigus keelduda küsitlusele vastamisest ja/või testimisest.

Esimese laine valimisse sattunud inimeste küsitlemine algas 23. aprillil 2020. Iga uuringulaine kestus on üks nädal.

Uuringu valimi moodustamise põhimõtted

Seireuuringu valimi puhul on tegu juhusliku kihtvalimiga. Selle eesmärk on saada juhuslik valim, mis on määratud rahvastikukihtide suhtes esinduslik. Koroonaviiruse levimuse seireuuringus on rahvastikukihte 102 (17 piirkonda, 3 vanuserühma ja 2 sugu, 17 · 3 · 2 = 102).

Sellisel põhimõttel moodustatud valimi juures tuleb arvestada järgmist:

isikute valimisse valimise tõenäosused ei ole võrdsed (aga nad on võrdsed ühe kihi piires, sest kihi piires toimub juhuslik valik);
valimisse valitud isikud esindavad erineva suurusega rühmi üldkogumis (vastavalt kihi suurusele ja kihile vastava alamvalimi suurusele);
lihtne aritmeetiline keskmine annab osakogumite ja üldkogumi jaoks nihkega hinnangu, tuleb kasutada kaalutud keskmisi vastavalt kihtide ja kihtidele vastavate alamvalimite suurustele.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda ettekanne 26.-27. novembril 2020 toimunud konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega":

„Kui tahame hinnata eriolukorras rakendatud meetmete tõhusust ja muuta tõenduspõhiselt seniseid otsuseid, on oluline teada koroonaviiruse leviku andmeid rahvastikus. Õige teave võimaldab meil valida õiged meetodid."

Seireuuringu juht, peremeditsiini professor Ruth Kalda

33. etapp: Koroonaviirusega nakatumine on kuuga vähenenud enam kui kolmandiku võrra

32. etapp: Koroonaviiruse laialdast levikut soodustab süvenev muretus riskide pärast

31. etapp: Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne

30. etapp: Koroonaviiruse levimus püsib suur, kuid nakatumise vältimiseks tehakse üha vähem

29. etapp: Koroonaviirusevastased antikehad on olemas üle 90%-l täisealistest

28. etapp: Koroonaviiruse levimus on laialdane, kuid haiguse kulg valdavalt leebe

27. etapp: Koroonaviirusega nakatunute hulk on kuuga vähenenud kolmandiku võrra

26. etapp: Koroonalaine taandub pikkamööda

25. etapp: Koroonaviiruse levik on endiselt laialdane, parima kaitse annab tõhustusdoos

24. etapp: Koroonaviiruse levimus ületab varasemate nakkuslainete tippe enam kui kaks korda

23. etapp: Nakkusohtlike täisealiste hulk on kuuga kasvanud ligi neli korda