Image
Ruth Kalda
peremeditsiini professor,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Koroonaviiruse levimuse uuring "Covid-19 aktiivne seire"
Koroonaviiruse levimuse seireuuring on lõppenud. Uuring toimus ajavahemikus 23.04.2020 - 30.01.2023
Tartu Ülikooli teadlased selgitavad läbilõikeuuringuga välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse inimesi üle Eesti, et anda riigile tõenduspõhised andmed viiruse levikut pidurdavate meetmete üle otsustamiseks. Uuringut rahastab Eesti Vabariigi Valitsus.
Uurimismeeskond esitab valitsusele iga uuringulaine järel vahekokkuvõtted, mis on aluseks viiruse levikut pidurdavate meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja muutmiseks.
Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Alates 11. veebruarist 2021 uuritakse ka koroonaviiruse antikehade olemasolu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringus osalemine on vabatahtlik, valimisse sattunud inimestel on igal ajahetkel õigus keelduda küsitlusele vastamisest ja/või testimisest.
Esimese laine valimisse sattunud inimeste küsitlemine algas 23. aprillil 2020. Iga uuringulaine kestus on üks nädal.
Uuringu valimi moodustamise põhimõtted
Seireuuringu valimi puhul on tegu juhusliku kihtvalimiga. Selle eesmärk on saada juhuslik valim, mis on määratud rahvastikukihtide suhtes esinduslik. Koroonaviiruse levimuse seireuuringus on rahvastikukihte 102 (17 piirkonda, 3 vanuserühma ja 2 sugu, 17 · 3 · 2 = 102).
Image
Sellisel põhimõttel moodustatud valimi juures tuleb arvestada järgmist:
- isikute valimisse valimise tõenäosused ei ole võrdsed (aga nad on võrdsed ühe kihi piires, sest kihi piires toimub juhuslik valik);
- valimisse valitud isikud esindavad erineva suurusega rühmi üldkogumis (vastavalt kihi suurusele ja kihile vastava alamvalimi suurusele);
- lihtne aritmeetiline keskmine annab osakogumite ja üldkogumi jaoks nihkega hinnangu, tuleb kasutada kaalutud keskmisi vastavalt kihtide ja kihtidele vastavate alamvalimite suurustele.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda ettekanne 26.-27. novembril 2020 toimunud konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega":
„Kui tahame hinnata eriolukorras rakendatud meetmete tõhusust ja muuta tõenduspõhiselt seniseid otsuseid, on oluline teada koroonaviiruse leviku andmeid rahvastikus. Õige teave võimaldab meil valida õiged meetodid."
33. etapp: Koroonaviirusega nakatumine on kuuga vähenenud enam kui kolmandiku võrra
32. etapp: Koroonaviiruse laialdast levikut soodustab süvenev muretus riskide pärast
31. etapp: Koroonaviiruse levimust hoiab püsivalt suurena omikrontüve uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne
30. etapp: Koroonaviiruse levimus püsib suur, kuid nakatumise vältimiseks tehakse üha vähem
29. etapp: Koroonaviirusevastased antikehad on olemas üle 90%-l täisealistest
28. etapp: Koroonaviiruse levimus on laialdane, kuid haiguse kulg valdavalt leebe
27. etapp: Koroonaviirusega nakatunute hulk on kuuga vähenenud kolmandiku võrra
26. etapp: Koroonalaine taandub pikkamööda
25. etapp: Koroonaviiruse levik on endiselt laialdane, parima kaitse annab tõhustusdoos
24. etapp: Koroonaviiruse levimus ületab varasemate nakkuslainete tippe enam kui kaks korda
23. etapp: Nakkusohtlike täisealiste hulk on kuuga kasvanud ligi neli korda
20. etapp: Koroonaviiruse levimus on võrreldav veebruariga, kuid haiglaravi vajajaid on poole vähem
18. etapp: Seireuuringu viimase etapi tulemused lubavad suvele helgelt vastu minna
17. etapp: Nakkusohtlike täiskasvanute hulk on kuuga kahanenud kolmandiku võrra
16. etapp: Nakatunute hulk on märkimisväärselt vähenenud ja antikehade levimus kasvanud
15. etapp: Kuuga on kasvanud nii nakatumisnäitajad kui ka viirusevastaste antikehadega täiskasvanute hulk
14. etapp: Koroonaviirus levib laialdaselt, kuid nakkusohtlike hulk võib olla arvatust väiksem
13. etapp: Nakatunute hulk on mõnevõrra vähenenud, kuid suur osa neist ei pea end haigeks
12. etapp: Üha rohkem on inimesi, keda lähikontakt koroonaviiruse kandjaga ei pane käitumist muutma
11. etapp: Nakatunute arv püsib suur, kuid näha on stabiliseerumise märke
10. etapp: Koroonaviirusega nakatumine on paari nädala jooksul kasvanud kolm korda
9. etapp: Seireuuring kinnitab, et ka kerget nohu tuleb võtta tõsise ohumärgina
8. etapp: Koroonaviiruse varjatud levik muudab ettevaatusabinõud hädavajalikuks
7. etapp: Harjumaal ja Tallinnas levib koroonaviirus ennekõike teadaolevates kolletes
4. etapp: Seireuuring: neljandas laines ei tuvastatud ühtegi koroonaviirusesse nakatunut
3. etapp: Eestis kehtestatud koroonapiirangute jätkuv leevendamine on põhjendatud
1. etapp: Seireuuringu esimesed tulemused: laialdast COVID-19 nakkust ühiskonnas ei esine
File
Image
Anneli Uusküla
epidemioloogia professor,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Image
Aime Keis
meditsiinieetika lektor,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Image
Mikk Jürisson
rahvatervishoiu kaasprofessor,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Image
Mihkel Solvak
tehnoloogiauuringute kaasprofessor,
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Image
Kristjan Vassil
tehnoloogiauuringute vanemteadur ja
teadusprorektor
Image
Lili Milani
epi- ja farmakogenoomika professor,
genoomika instituut
Tuuli Jürgenson
statistik,
genoomika instituut
Image
Mait Metspalu
evolutsioonilise genoomika professor,
genoomika instituut
Image
Krista Fischer
matemaatilise statistika professor ja biostatistika kaasprofessor,
matemaatika ja statistika instituut
Image
Meelis Käärik
tõenäosusteooria kaasprofessor,
matemaatika ja statistika instituut
Image
Liis Kolberg
bioinformaatika nooremteadur,
arvutiteaduste instituut
Image
Hedi Peterson
bioinformaatika professor,
arvutiteaduste instituut
Image
Jaak Vilo
bioinformaatika professor,
arvutiteaduste instituut
Uku Raudvere
teaduslik programmeerija,
arvutiteaduste instituut
Image
Ene-Margit Tiit
loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor
Uuringu konsultandid
Uuringu konsultandid
Image
Alates 2021. aasta maist rahastab uuringut Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.
Kunstiajaloo professor Anu Mänd räägib inauguratsiooniloengul keskaja visuaalkultuurist
Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Anu Mänd peab oma inauguratsiooniloengu „Kas keskaja kunsti ajalugu on kunstiajalugu?“ kolmapäeval, 4. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.
