Langevarjundusega tegelev matemaatikaõpetaja teeb tunnid põnevaks intrigeerivate näidete abil
Matemaatikaõpetajana töötava Margus Roo haridustee on olnud käänuline. Olulisemad valikud tuli teha ajal, mil Eesti oli taas iseseisvaks saanud. Ajastu oli segane ja ka Margus ei teadnud, mida oma eluga ette võtta. Keskkool jäi pooleli, kuid huvi õppimise vastu tuli hiljem tagasi. Mees sai keskhariduse täiskasvanuna ja seejärel bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikooli IT-süsteemide arenduses. Kolm aastat tagasi lõpetas Margus Tartu Ülikooli matemaatika- ja informaatikaõpetaja erialal. Alates sellest ajast on ta lisaks IT valdkonnas töötamisele osalise koormusega ametis matemaatikaõpetajana.
„Ma ei osanud unes ka näha, et minust saab õpetaja – ja veel matemaatikaõpetaja! Minu puhul oli pigem oluline, et elus tekkis aega. Tahtsin magistrikraadi! Matemaatikaõpetaja amet tundus kättesaamatu ja auväärne. Kuna suuremalt jaolt on minu kasvatamise ja arendamisega omal ajal tegelenud riik, siis mõtlesin, et miks mitte süsteemile omal moel midagi tagasi anda. Mul oli kinnisidee, et magistrikraadi pean saama just Tartus, kuigi Tallinnas oleks logistiliselt mugavam olnud,“ meenutab Margus oma õpetajateekonna algust.
Matemaatika on lihtne
Kui enda kooliajal sattus Margus õpetajate tuppa pigem probleemide tõttu, siis pedagoogina tunneb ta end seal hoopis hästi ja pingevabalt. „Asja võlu peitub minu jaoks selles, et õpetajaamet on nagu karikas, mille võitmiseks tuli päris palju vaeva näha. Oma töös kohtun väga erinevate noortega, kellest igaüks on äärmiselt huvitav. Kõik nad ei ole tohutud matemaatikafännid, aga ikkagi on nendega sellest põnev rääkida.“
Matemaatika juures paelub Margust kord ja lihtsus. „Võib küsida, kas matemaatika on lihtne. Mitte selles mõttes, et kas ilma pingutamata oskavad seda kohe kõik – piisava huvi korral suudab peaaegu igaüks keskmise keerukusega koolimatemaatika ülesande lahendada, kui on vaid motivatsiooni. Matemaatika on aga lihtne selles mõttes, et päriseluprobleemid on keerulisemad. Ka minu töö IT valdkonnas on mitu korda keerulisem,“ arutleb Margus. Teda paelub arvuteaduse juures avastamisrõõm. „Näiteks aasta tagasi tehtud ülesannet praegu uuesti vaadates võib leida täiesti uusi lahendamisvõimalusi. Matemaatika on miski, mis on raskematel eluperioodidel mingis mõttes tuge pakkunud. Kui kõik ümberringi logiseb, siis see on stabiilne.“
Intrigeerivad näited
Vabal ajal langevarjundusega tegelev mees peab ennast õpetajana rahulikuks ja pigem järeleandlikuks. „Mäletan, et minu kooliajal olid matemaatikaõpetajad pigem karmid. Minu tundides on aga pidev jutuvada, millest suurem osa on matemaatikateemaline. Ma ei karda tunnistada oma eksimusi. Korduvalt on juhtunud, et ülesande lahenduskäiku selgitades tuleb mõni õpilane alternatiivse lahendusega, mis on palju lihtsam, ja ma olen täiesti nõus seda teed minema, kui see tunniteemasse sobib ja toetab ka teisi õpilasi. Ma ei tõmba klassis väga selget piiri, et mina olen õpetaja ja teisel pool lauda on õpilased. Jah, mina annan tundi, aga vahel õpime kõik koos,“ selgitab matemaatikaõpetaja.
Tundide huvitavaks tegemiseks püüab Margus alati tunni teemaga seotud praktilisi või intrigeerivaid näiteid tuua. „Sageli räägin mõne reegli või valemi taga oleva matemaatiku elust. Soovin näidata, et matemaatikud ei ole mingi liik teiselt planeedilt, vaid ka nemad on olnud noored ja mingil põhjusel on nende elu niimoodi kujunenud, et mõne teoreemi taha on teenitult või vahel ka teenimatult pandud nende nimi,“ räägib ta. Tal on kohe võtta üks värvikas näide: „Saksa matemaatik, astronoom ja füüsik Carl Friedrich Gauss käis väikese poisina külakoolis, kus õpetaja palus kõik arvud ühest sajani kokku liita. See tundus talle ilmselt mugav ülesanne, sest õpilased olid tükiks ajaks tegevuses. Härra Gauss aga raalis välja, et sellist tehet saab teha kindla reegli alusel, millest nüüdseks on kujunenud aritmeetilise jada esimese n liikme summa valem. Poiss hakkas arvude liitmisel enda reeglit kasutama. Kuna tema vastused kippusid tulema väga ruttu ja õpetajal, kes reeglit veel ei teadnud, kulus palju aega, et vastust kontrollida, sai õpilane Gauss kõigepealt ihunuhtlust (mis oli tollal täiesti tavaline kasvatusmeetod), mille peale noor Gauss oma väidet ka tõestas.“
Aasta tagasi tehtud ülesannet praegu uuesti vaadates võib leida täiesti uusi lahendamisvõimalusi. Matemaatika on miski, mis on raskematel eluperioodidel mingis mõttes tuge pakkunud. Kui kõik ümberringi logiseb, siis see on stabiilne.
Kogemuste vahetamine
Margus leiab, et noored on palju küpsemad, kui tema ajal samas vanuses oldi. „Mulle tundub, et paljud neist teavad väga hästi, mida nad tahavad tulevikus teha ja kuidas sinna jõuda,“ lisab ta.
Õpilased on Margusele õpetanud palju – eelkõige just õpetamist. „Ma hindan väga õpilaste tagasisidet enda õpetamisviiside kohta ja mul on hea meel, et olen suutnud luua keskkonna, kus noored julgevad ka näost näkku mulle konstruktiivset tagasisidet anda. Üks noormees tuli teisest koolist meile üle ja mainis omavahelises vestluses, et praeguses klassis on väga positiivne see, et ma selgitan teemat inimlikult, mitte kui teoreetik. Mina võtsin seda kui komplimenti,“ rõõmustab matemaatikaõpetaja. Eriti suurt rahulolu pakub talle see, kui mõni õpilane, kes just iga päev ei sära, saab ülesande õigesti valmis ja ütleb selle peale omaette vaikselt „Jess!“.
Ma ei tõmba klassis väga selget piiri, et mina olen õpetaja ja teisel pool lauda on õpilased. Jah, mina annan tundi, aga vahel õpime kõik koos.
Tartu Ülikooli õpetajakoolituses õppides meeldisid ja olid Margusele suureks abiks kohtumised, kus pärast praktikat sai oma kogemusi jagada. „Igaüks sai rääkida, mis läks hästi ja mis halvasti. Arutlesime ja pakkusime muredele lahendusi. Minu jaoks olid need jutuajamised ääretult väärtuslikud. Mu endised õppejõud on ka praegu minu jaoks vajaduse korral olemas. Arutan nendega vahel matemaatikaülesannete lahenduskäike.“
Margusele meeldisid loengud väga ka seetõttu, et paljud õppejõud olid praktiseerivad ja kogenud pedagoogid. Seltskonda kuulus tema sõnul mitmesuguseid inimesi alates karmidest professoritest kuni nii-öelda hullude matemaatikanohikuteni. Kõigest sellest on jäänud Margusele värvikas ja helge mälestus.
Kuna õpetajakoolitus oli matemaatikaõpetaja meelest ülimalt põhjalik, ei tundnud ta esimest korda klassi ette minnes vähimatki ebakindlust. „Ühes loengus rääkis õppejõud meile, et mingis õppeastmes tuleb õpilaste köitmiseks punast kleiti kanda. Usun, et nii toimides oleksin vajaliku tähelepanu ka kindlasti saanud,“ muigab mees.
Margus unistab sellest, et ühel päeval on õpetajaamet tema põhitöö ja IT valdkonnas toimetab ta hoopis selle kõrvalt.
